Rüütlilaulu värsid elasid esialgu vaid laulduna ja pandi kirja alles hiljem.Teadaolevalt sai rüütlilaul alguse 11.sajandi lõpul Lõuna-Prantsusmaa arenenuimast piirkonnast Provence'ist. Tuntuim kangelaslaul on Rolandi laul 11.saj lõpust. Laulikuid oli mitmest seisusest nii kõrg- kui alamaadlike hulgas, samuti valitsejaid ja naislaulikuid.Kuigi laulikute seas oli ka vaimulikke, oli rüütlilaul Prantsusmaal ja Saksamaal sisult siiski valdavalt ilmalik.Vaimulikku luuletraditsiooni kohtame 13. sajandi Itaalia ja Hispaania õukondades.Sealsed luuletajad matkisid prantsuse laulikute luulevorme ja ülevat stiili, kuid seostatult vaimulike teemadega. Rüütlilaulikuid nimetati eri piirkondades erinevalt: · trubaduurid provansi keeles luuletanud laulikud Lõuna-Prantsusmaal · truväärid prantsuse keeles luuletanud laulikud Põhja-Prantsusmaal · minnesingerid ja spielmannid Saksamaal Trubaduuride luule õitseaeg oli 12. sajand, 13
Mõningane ettekujutus on meil I aastatuhande lõpu kangelaseepikast, aga seegi põhiliselt hilisemate kirjapanekute põhjal. üleskirjutuste puudumine on loomulik, kui arvestada kultuurisituatsiooni, kirjaoskuse levikut ja seda, et eurooplased õppisid paberit valmistama alles 12. saj. Koos põhiliselt 18. saj. pärit legendiga "pimedast keskajast" on see asjaolu aga lasknud kirjeldada rahvakeelset ja mittekiriklikku laulu ja luulet põlatuna ning mahasurutuna. Rikkaliku keskaegse ilmaliku luuletraditsiooni eksistentsis pole põhjust kahelda. Teame, et hiljemalt 6. saj. tegutsesid kutselised õue- ja rändlaulikud (keltidel bardid, germaanlastel skopid, skandinaavlastel skaldid), rahvalik laul on kõikjal oluliselt suunanud kirikulaulu arengut, alates 8.-9. saj. näeme vaimulikke laule selgelt jäljendamas rahvalikke lauluvorme ning on võimatu tõestada, et nad seda varem pole teinud. Arvestades, kui palju on esimeste rahvakeelsete kirjandusmälestiste hulgas
JÜRI ÜDI Jüri Üdi nime all avaldati esimesed luuletused 1968. aastal ajakirjas "Looming". Kuulsust kogus ta ka luulekogu "Närvitrükk" tegemisel koos kolme teise tema põlvkonna luuletajaga: Toomas Liivi, Joel Sanga ja Johnny B. Isotammega. Sellele järgnesid juba tema üksikkogud. Üdi perioodi kogudes ei varieeru kirjutuslaad oluliselt, seetõttu saab seda vaadelda suhtelise tervikuna. Üdi arendab edasi eelneva aastakümne luuletraditsiooni, rakendades seda ülimalt isikupäraselt, ootamatutes kontrastides ja seostes. JÜRI ÜDI NIME ALL ILMUNUD LUULET Surmakuulutus tol õhtul juhtus õudseid vaheseiku kitarr läks katki ja üks linnupuur mu sõbrad surusid mind vahekäiku ja selgus oli hämmastavalt suur üks härra platsilt voorimehe võttis
Puskini surma vapustuses kirjutatud luuletus "Poeedi surm" (1836), mis tõi kaasa luuletaja väljasaatmise Kaukaasiasse. Hilisemas loomingus domineerib Kaukaasia aines, tuntumate teoste hulka kuulub romaan "Meie aja kangelane" (1840, e k 1929). Isevalitsuse vastased meeleolud luules (nt "Head aega, kasimata Vene", 1841) vahelduvad patriootiliste ja sügavalt lüüriliste meeleoludega. Lermontovi luule mässuline paatos on kujundanud vene romantilist luuletraditsiooni, kuid mõjutanud ka realistliku proosa sündi vene kirjanduses. Tema loomingis eristatakse kahte perioodi: varane noorukiea luule ja küpse loomingi periood. Aastatel 1828-1831 kirjutas 15 poeemi(eksootiline tegevuspaik). Tuntumad on ereda vene rahvusliku koloriidiga ,,Oleg", ,,Litvinka". Looming aastatel 1836- 1841:lõpetamata romaan ,,Vürtsinna Ligovskaja" ja draama ,,Maskeraad". Sama perioodi luules võib eristada: 1. oraatorlikku, deklamatsioonilist laadi(,,Surev gladiaator") 2
rõõmutoojaks. Rüütlilaulu värsid elasid esialgu vaid laulduna ja pandi kirja alles hiljem.Teadaolevalt sai rüütlilaul alguse 11.sajandi lõpul Lõuna- Prantsusmaa arenenuimast piirkonnast Provence'ist. Tuntuim kangelaslaul on Rolandi laul 11.saj lõpust. Laulikuid oli mitmest seisusest nii kõrg- kui alamaadlike hulgas, samuti valitsejaid ja naislaulikuid.Kuigi laulikute seas oli ka vaimulikke, oli rüütlilaul Prantsusmaal ja Saksamaal sisult siiski valdavalt ilmalik.Vaimulikku luuletraditsiooni kohtame 13. sajandi Itaalia ja Hispaania õukondades.Sealsed luuletajad matkisid prantsuse laulikute luulevorme ja ülevat stiili, kuid seostatult vaimulike teemadega. Rüütlilaulikuid nimetati eri piirkondades erinevalt: · trubaduurid provansi keeles luuletanud laulikud Lõuna-Prantsusmaal · truväärid prantsuse keeles luuletanud laulikud Põhja-Prantsusmaal · minnesingerid ja spielmannid Saksamaal Trubaduuride luule õitseaeg oli 12. sajand, 13
Ka kõrgest soost rüütlid pöördusid lauludes oma südamedaami (sageli konkreetse isiku) poole rõhutatult aupaklikus, alandlikus toonis ja see hoiak meenutab väga Jumalaema austamist keskaegsetes kirikulauludes. Paljudes rüütlilauludes leidubki Neitsi Maarja teemat, mis võib seguneda südamedaamile pühendatud meelelise ülistusega. Kuigi laulikute hulgas oli ka vaimulikke, oli rüütlilaul Prantsusmaal ja Saksamaal sisult siiski valdavalt ilmalik. Küll aga kohtame vaimulikku luuletraditsiooni 13. luuletajad 7 matkisid prantsuse laulikute luulevorme ja ülevat stiili, kuid seostatult vaimulike teemadega. Itaalias oli sellise õukondliku vaimuliku laulu nimeks kiiida. Hispaanias cantiga (mõlemad tõlkes 'kiidulaul'). Rüütlilaulu kõige kõrgematja peenemat stiili esindab Provence'i trubaduuride luule. Peened improvisatsioonilaadsed kaunistused viisides lasevad aimata mauride
Tunnuslikud luules on range vorm, naiselikust vaatepunktist armastus, mille tähendus avardub, omandades sakraalse tähenduse (religioossuse poole püüdlemine). Loomingu tuumas kujuneb välja karevalikkus: kogud ,,Ööpildid" (1980), ,,Puudutus" (1981), ,,Salateadvus" (1983), ,,Vari ja viiv" (1986). Ilmneb ka salapära ja tõe kuulutamist. On truu vormirangusele, kuid kirjutab ka rütmiskeeme peitvat vabavärssi. Ühendab uut ja vana luuletraditsiooni. Muutused valikkoguga ,,Armuaeg" (1991) ja uudiskoguga ,,Maailma tasemel" (1992) ning ,,Hingering" (1997). Luulekeel muutub dünaamilisemaks, kõlavamaks. Rohkem keelemänge ja vabavärssi. Luuletuste taga on tugev kirjanduslik traditsioon, kultuuriteadlikkus torkab silma. Tõlgib palju luulet. Eeskujudeks Anna Ahmatova (suurus, ülevus) ja Emily Dickinson (väike, ähmane, salapärane, religioosne, müstiline). Mari Vallisoo luulemaailm on rajatud pidevusele, elu ja aegade sidemetele ning
Kareva luule populaarsusele mõeldes, on see mingit pidi seotud sellega, et ta on tuntud armastusluule kaudu. 90ndatel muutub luulekeel dünaamilisemaks ja ilusa luule maneer hakkab kinnistuma. Kõige parema ülevaate Karevast saab „Deka“ kogumikust. Mari Vallisoo (1950-2013) Ta jäi auto alla ja hukkus. Kui Kareva on väga teadlik luuletaja, siis Vallisoo on teistmoodi teadlik kirjanik. Vallisoo viib kõige veenvamalt edasi pärimuslikku luuletraditsiooni. Vallisoo on pärit Ida-Eestist kodavere murde aladelt. Tema puhul hakkab mängima ka kodavere keel. 1979 Kallid koerad 1980 Kõnelen sinuga kevadekuul 1983 Rändlinnud kõrvaltoas 1986 Kõnelevad ja lendavad 1991 Sünnisõnad ja surmasõnumid 2000 Ainsuse olevik 2001 Uussisõnad 2011 Koidutäht koolivihikus 2013 Viimäne vihim Suurem tuntus tuleb teise ja võib-olla eriti veel kolmanda koguga.
Seda zanri on nüüd kasutatud inimese eluloo kirjeldamiseks. ,,Preester Avvakumi elulugu" 1673. oli ühe kirikulõhe tegelase autobiograafia. See oli väga oluline pöördemoment. Inimene väärtustab oma elu samale tasemele pühakute eluga. Enne salati individuaalsust. Inimesel on kõige tähtsam tema hingeelu. Avvakum oli kirikulõhe toimumise juures üks tähtis tegelane. Hakkab arenema proosa ja satiirilised jutustused, aga samas ka luuletraditsioon. Luuletraditsiooni algatajaks oli Valgevenest pärit munk Polotski Simeon ja tema õpilane Silvestr Medvedev. 18. sajandil see traditsioon ei katkenud. Väga paljud kirjutasid ümber tekstid ja traditsioon elas kaua elab veel praegugi (eriti vanausuliste seas). 18. veebruar 2009 Vanavene kirjanduse arengujooni Vanim slaavi tähestik on glagolitsa, hilisem on kirillitsa. Ka 19. saj kirjutati veel ümber raamatuid Püha Sergiuse käsikiri. Kirjutati ka kasetohule 11. 14. sajandist pärit
kirjandussituatsioonile. Vabavärsi tulek oli märk muutustest, millega kirjanduses tõrjuti kõrvale sotsialistliku realismi kitsam kaanon ja asendati sotsialistliku realismi laiendatud võimalustega (Velsker 1998: 121). Sulaprotsessi alguses saab oluliseks endiste arbujate Kersti Merilaasi ja August Sanga tagasitulek kirjandusse, nooremast kirjandusest tõuseb diskussiooni objektiks Jaan Krossi, Ain Kaalepi ja Ellen Niidu looming. Samuti ka klassikalise luuletraditsiooni tagasitulek kirjandusse- pehmemas ja maalähedasemas vormis. Oluliseks saab Debora Vaarandi luule muutumine (varem oli stalinistlik poetess). Murrangut tähistavaks teoseks saab 1959. aastal ilmunud Unistaja aknal. Tolleaegne kirjandus leiab endale senisest rohkem ruumi ka perioodikas. Aastakümneteks jäävad kirjanduslikus kommunikatsioonis keskseteks ajakiri Looming ja ajaleht Sirp ja Vasar, samas tuleb juurde ka uusi regulaarseid kultuurivahendajaid. Näiteks loodi 1958
annaabi.ee 
