abiks.pri.ee Marie Under oli eesti luuletaja, üks eesti suurimaid lüürikuid. Ta sündis 27. märtsil 1883. aastal Tallinnas. Õppis 1891 1900 saksa tütarlastekoolis, töötas 1901 1902 ajalehe "Teataja" toimetuses. Abiellus 1902.a. K. Hackeriga ja asus elama Moskvasse. Naasnud 1905.a. Eestisse, tegutses kutselise kirjanikuna peamiselt Tallinnas. 1924.a. abiellus A. Adsoniga. Ta kuulus isiklikku tundeluulet viljelevasse "Siuru" rühmitusse ja saavutas luuletajamaine esikkoguga "Sonetid". Ta oli Eesti Kirjanike Liidu asutajaliikmeid ning mitme kodu ja välismaise organisatsiooni auliige. Aastast 1904 avaldas luuletusi ajakirjanduses. Esimestes värsikogudes "Sonetid" (1917), "Eelõitseng" ja "Sinine puri" (mõlemad 1918) avaneb Underi ere anne kujundiküllases armu ja looduselamuste kujutamises. Filosoofilised mõtisklused elu valguse ja varjupoole üle on iseloomulikud teostes "Lageda taeva all"
Laikmaa veenis Mariet, et ta oma luuletused tõlgiks eesti keelde, et hiljem need avaldada kohalikus ajalehes. Aastal 1906pöördus Under tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Adsoniga. Marie Under kuulus isiklikku tundeluulet viljelevasse rühmitusse "Siuru" ja saavutas luuletajamaine esikkoguga "Sonetid", mis ilmus 1917. aastal. Under on eesti suurimaid lüürikuid. Tema sisendav ja tundeid täis looming kujutab elujanuselt armastust ja loodust. Hilisem, mõtisklevam luule juurdleb elu valguse- ja varjupoole üle. 1944. aastal põgenes Under Rootsi. Seal kirjutatud värssides võib tunda koduigatsust. Underi tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl varjust" (1927) ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast" (1928)
kontoripreili koha "Teatajas" Aastal 1902 abiellus ta eesti raamatupidaja Carl Eduard Friedrick Hackeriga ning noorpaar kolis Kutisnosse Moskva äärelinna. Neil oli 2 last 1906.a pöördus ta tagasi Tallinna koos oma kahe tütre Hedda ja Dagmariga 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Adsoniga Kuulus rühmitusse "Siuru" ja saavutas luuletajamaine esikkoguga "Sonetid", mis ilmus 1917. aastal 20. septembril 1944 lahkus Under perega Eestist ning asus elama Stockholmi lähistele Suri 25. septembril 1980. Aastal Rootsis Looming Tuntus läbi kirjandusliku rühmituse "SIURU" Varajane looming Luulekogud "Sonetid"- 1917 "Sinine puri"- 1918 "Eelõitseng"- 1918 Loomingu kõrgperiood "Hääl varjust" -1927 "Rõõm ühest ilusast päevast"-1928 "Õnnevarjutus"-1929
1924 lahutas Marie Carl Hackerist Marie teine abielu 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas Underi kirjatoimetajaks 1924. aastal abiellus Artur Adsoniga 1944. aasta septembris põgenesid perega Rootsi Tähtsaimad kogud Ühiskondlikke vahekordi eritlev ,, Hääl varjust" 1927 Looduslüürikat sisaldav ,,Rõõm ühest ilusast päevast" 1928 Tema kõrgetasemeline ballaadilooming on kogutud raamatusse ,,Õnnevarjutus" 1981 Underi luule Saavutas luuletajamaine esikkoguga ,,Sonetid", mis ilmus 1917 a. Under on eesti suurimaid lüürikuid Tema sisendav ja tundeid täis looming kujutab elujanuselt armastust ja loodust Hilisem, mõtisklevam luule juurdleb elu valguse- ja varjupoole üle Rootsis kirjutatud luules võib tunda koduigatsust Tähtsus Toob Eesti luulesse õnneliku armastuse ning hinge ja meelterõõmud Kuulutab eluküllust, armastust, õitsemist kogu oma olekuga Underi sonettides võib märgata
valulise kirgastumiseni. Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Marie Under saksa keeles. Under õppis 1891- 1900 saksa tütarlastekoolis, töötas 1901- 1902 ajalehe "Teataja" toimetuses. Abiellus 1902.a. K. Hackeriga ja asus elama Moskvasse. Naasnud 1905.a. Eestisse, tegutses kutselise kirjanikuna peamiselt Tallinnas. Ta kuulus isiklikku tundeluulet viljelevasse "Siuru" rühmitusse ja saavutas luuletajamaine esikkoguga "Sonetid". Marie Under oli Eesti Kirjanike Liidu asutajaliikmeid ning mitme kodu- ja välismaise organisatsiooni auliige. Aastast 1904 avaldas luuletusi ajakirjanduses. Alates 1920. aastate teisest poolest kujuneb Underist eesti luule säravamaid ja kunstiküpsemaid esindajaid, kelle loomingus on kristalliseerunud inimolemuse sügavam põhi: rõõmu ja mure kaksikvendlus, elamuste nägemuslik intensiivsus, tõetunnetus, õnneigatsus
Underi esimese luuletuse "Kuidas juhtus...". Luuletaja kasutas pseudonüümi Mutti Aastal 1906 pöördus Marie koos perega tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Adsoniga. Under kuulus kirjandusrühmitustesse "Tarapita", "Siuru" saavutas luuletajamaine esikkoguga "Sonetid" Ta oli Eesti Kirjanike Liidu asutajaliikmeid ning mitme kodu- ja välismaise organisatsiooni auliige. Marie Under põgenes 1944.a. Rootsi, töötas 1945- 1957 Stockholmis Drottningholmi teatrimuuseumis. Pagulasena Rootsis kirjutatud värssidest tundub valusat koduigatsust "Siuru" , 1917 Ülemises reas seisavad vasakult: kunstnikud 1) Peet Aren, 2) Otto Krusten
Laikmaa veenis Mariet, et ta oma luuletused tõlgiks eesti keelde, et hiljem need avaldada kohalikus ajalehes. Aastal 1906 pöördus Under tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Adsoniga. Marie Under kuulus isiklikku tundeluulet viljelevasse rühmitusse "Siuru" ja saavutas luuletajamaine esikkoguga "Sonetid", mis ilmus 1917. aastal. Alates 1920. aastate teisest poolest kujuneb Underi eesti luule säravaim ja kunstiküpsemaid esindajaid, kelle loomingus on kristalliseerunud inimolemuse sügavam põhi: rõõmu ja mure kaksikvendlus, elmamuste nägemuslik intensiivsus, tõetunnetys, õnneigatsus. Luulekogude pealkirjad ,,Hääl varjust" (1927), ,,Rõõm ühest ilusast päevast"(1928),
Laikmaa veenis Mariet, et ta oma luuletused tõlgiks eesti keelde, et hiljem need avaldada kohalikus ajalehes. Aastal 1906 pöördus Under tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Adsoniga. Marie Under kuulus isiklikku tundeluulet viljelevasse rühmitusse "Siuru" ja saavutas luuletajamaine esikkoguga "Sonetid", mis ilmus 1917. aastal. Under on eesti suurimaid lüürikuid. Tema sisendav ja tundeid täis looming kujutab elujanuselt armastust ja loodust. Hilisem, mõtisklevam luule juurdleb elu valguse- ja varjupoole üle. 1944. aastal põgenes Under Rootsi. Seal kirjutatud värssides võib tunda koduigatsust. 2. Underi tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl varjust" (1927) ja
Laikmaa veenis Mariet, et ta oma luuletused tõlgiks eesti keelde, et hiljem need avaldada kohalikus ajalehes. Aastal 1906 pöördus Under tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Adsoniga. Marie Under kuulus isiklikku tundeluulet viljelevasse rühmitusse "Siuru" ja saavutas luuletajamaine esikkoguga "Sonetid", mis ilmus 1917. aastal. Under on eesti suurimaid lüürikuid. Tema sisendav ja tundeid täis looming kujutab elujanuselt armastust ja loodust. Hilisem, mõtisklevam luule juurdleb elu valguse- ja varjupoole üle. 1944. aastal põgenes Under Rootsi. Seal kirjutatud värssides võib tunda koduigatsust. 2. Underi tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl varjust" (1927) ja
kolis Kutišnosse Moskva äärelinna. Neil oli 2 last. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Arturiga. Aastatel 1901-1902 töötas ta ajalehe ,,Teataja’’ toimetuses. Marie Under suri 25.septembril 1980. aastal Stockholmis, maetud sealsele Metsakalmistule. LOOMING Aastal 1917 ilmus tema esikkogu ’’Sonetid’’, millega ta saavutas luuletajamaine. Underi tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev ’’Hääl varjust’’(1927) ja looduslüürikat sisaldav ’’Rõõm ühest ilusast päevast’’ (1928). Tema kõrgtasemeline ballaadilooming on kogutud raamatusse ’’Õnnevarjutus’’ (1929). LUULE Eesti kultuurile on Under mõjutajaks mitmel viisil. Underi noorusaegne looduluule vabastas tema kaasaegsed piirangutest. Tema küpse maailmanägemuse sügavus ja traditsioonilise
kolis Kutisnosse Moskva äärelinna. Neil oli 2 last. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Arturiga. Aastatel 1901-1902 töötas ta ajalehe ,,Teataja'' toimetuses. Marie Under suri 25.septembril 1980. aastal Stockholmis, maetud sealsele Metsakalmistule. LOOMING Aastal 1917 ilmus tema esikkogu ''Sonetid'', millega ta saavutas luuletajamaine. Underi tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev ''Hääl varjust''(1927) ja looduslüürikat sisaldav ''Rõõm ühest ilusast päevast'' (1928). Tema kõrgtasemeline ballaadilooming on kogutud raamatusse ''Õnnevarjutus'' (1929). LUULE Eesti kultuurile on Under mõjutajaks mitmel viisil. Underi noorusaegne looduluule vabastas tema kaasaegsed piirangutest. Tema küpse maailmanägemuse sügavus ja traditsioonilise vormi kasutamine mõjutas mitmeid teisi poeete
· 1913. a kohtus Marie Artur Adsoniga · 1924. a lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Adsoniga MARIE UNDER KUI LUULETAJA · 14-aastaselt kirjutas Under oma esimesed luuletused (saksa keeles) · 20ndatel eluaastatel kirjutas Under realistlikke lühijutte, aga ta hävitas need ilma, et oleks kellelegi näidanud. · Tema esimene avaldatud luuletus ilmus 1904. aastal varjunime Mutti all "Postimehes". · Ta saavutas luuletajamaine esikoguga ,,Sonetid" (1917a) · Marie kuulus rühmitusse ,,Siuru" · ,,Siuru" liikmed olid August Gailit (asutaja), Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu. · ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas · Under ja Adson lahkusid ,,Siurust" · Under kuulus ka Tarapitasse · ,,Tarapita" liikmed Friedabert Tuglas(,,Tarapita" toimetaja), Albert Kivikas, Johannes
Laikmaa veenis Mariet, et ta oma luuletused tõlgiks eesti keelde, et hiljem need avaldada kohalikus ajalehes. Aastal 1906 pöördus Under tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Adsoniga. Marie Under kuulus isiklikku tundeluulet viljelevasse rühmitusse ,,Siuru" ja saavutas luuletajamaine esikkoguga ,,Sonetid", mis ilmus 1917. aastal. Under on eesti suurimaid lüürikuid. Tema sisendav ja tundeid täis looming kujutab elujanuselt armastust ja loodust. Hilisem, mõtisklevam luule juurdleb elu valguse- ja 4 varjupoole üle. 1944. aastal põgenes Under Rootsi. Seal kirjutatud värssides võib tunda koduigatsust. Underi luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse.(2)
Underi kirjad) Looming 1997, nr. 8, lk. 10981122 Eduard Vilde kirjad Marie Underile Looming 2006, nr. 5, lk. 744754; samas lk. 755 761 ka Sirje Kiini artikkel ,,Vilde ja Under" ,,Under ja Tuglas" (Marie Underi ja Friedebert Tuglase kirjavahetus"). Koostanud, ees- ja järelsõna: Rutt Hinrikus. Tänapäev, Tallinn 2006, 208 lk. KOKKUVÕTE Marie Under kuulus isiklikku tundeluulet viljelevasse "Siuru" rühmitusse ja sealt sai ta ka hüüdnime Siuru Printsess. Ta saavutas luuletajamaine esikkoguga "Sonetid". Ta oli Eesti Kirjanike Liidu asutajaliikmeid ning mitme kodu- ja välismaise organisatsiooni auliige. Underi loomingut on interpreteerinud eesti kirjanduse parimad tundjad üle maailma, tema looming on inspireerinud nii kunstnikke kui muusikuid. 10.05.1996 andis välja Eesti Post postmargi sarjas "EUROPA. Kuulsaid naisi" 17. juulil 2009.a. esitleti Tallinna Botaanikaaias roosikasvataja Mart Ojasalu aretanud roosisorti `Marie Under`.
Õppis kiirelt lugema ning esimesed luuletused olid saksakeelsed. Kooliharidus jäi rahaliste raskuste tõttu lühikeseks. 1902 abiellus raamatupidaja Carl Hackeriga ning kolis Kutsinosse, Moskva äärelinna. Abielu ajal olid tal loomingu seiskus. 1906 saabus tagasi Eestisse, Tallinnas tegutses kutselise kirjanikuna. 1913, Estonia teatri avamisel kohtus Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson koostas tema luulekogu. 1924 lahutas Under Hackerist ning abiellus Adsoniga. Luuletajamaine saavutas esikkoguga ,,Sonetid", mis ilmus 1917. Under oli esimene, kes hakkas Eestis sonette kirjutama. Tema looming on täis tundeid ja armastust. Hiljem mõtiskleb elu valguse ja varjupoole üle. 1944 põgenes Rootsi. ,,Hääl varjust" 1927, Rõõm ühest ilusast päevast" 1928, ,,Õnnevarjutus". Olid luulekogud. 1981 ilmus tema loomingut kokku võttev luulekogu ,,Mu süda laulab". Ta kirjutab hinge- ja meelterõõmust. Ta kuulutab eluküllust, armastust ja õitsemist. Tema sonettides võib
Laikmaa veenis Mariet, et ta oma luuletused tõlgiks eesti keelde, et hiljem need avaldada kohalikus ajalehes. Aastal 1906 pöördus Under tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Adsoniga. Marie Under kuulus isiklikku tundeluulet viljelevasse rühmitusse "Siuru" ja saavutas luuletajamaine esikkoguga "Sonetid", mis ilmus 1917. aastal. Looming- Under on eesti suurimaid lüürikuid. Tema sisendav ja tundeid täis looming kujutab elujanuselt armastust ja loodust. Hilisem, mõtisklevam luule juurdleb elu valguse- ja varjupoole üle. 1944. aastal põgenes Under Rootsi. Seal kirjutatud värssides võib tunda koduigatsust. Underi tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl varjust" (1927) ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast" (1928)
annaabi.ee 
