aaria- see koosneb kolmest lõigust(ABA). Esimesed kaks erinevad helistiku ja karakteri poolest, pärast teist lõiku kordub esimene osa muutusteta ja seda ei kirjutata noodis välja. Selle asemel kasutatakse märkust aria da capo. Faktuur- helikude, heliteose kooskõlalise ülesehituse omapära Fuuga- polüfoonilise muusika üks põhilisi vorme, üles ehitatud ühe või mitme teema imiteerimisele eri häältes. Kantaat- mitmeosaline teos vokaalsolistidele või koorile, pillide saatel Kantor- luterlikes maades linnakooli muusikaõpetaja Kapell- instrumentaalansambel, väike orkester Klavessiin- klaveri eelkäija Klavikord- klaveri eelkäija Libreto- ooperi või mõne muu suurema vokaalhelitöö tekst Menuett- vana prantsuse tants 3-osalises taktimõõdus Numbriooper- ooper, mille muusikaline ülesehitus koosneb üksikutest lõpetatud numbritest Oratoorium- mitmeosaline dramaatiline või eepiline heliteos vokaalsolistidele, koorile ja orkestrile Passioon- evangeeliumitekstil põhinev ulatuslik
vaid üksnes kinnitada Jumala andestust. Paavsti võimuses on üksnes nende karistuste kustutamine, mille ta on ise inimestele peale pannud. Lootus patukustutuskirjade abil õndsaks saada on vale. Vastuseis pühakute kultusele. Teenistus peab olema emakeelne. Jumalateenistus peab olema emakeelne. Tõlkis Piiblit Uus Testament ilmus saksakeelsena 1522, kogu Piibel 1534. Koolide rajamine laialdane lugemisoskuse levik luterlikes maades (ka Eestis). Pühakirja lugemine iseseisvalt + selle üle mõtisklemine. Koolides ka laulmine kogudus peab teenistusest osa võtma. Kirikulaule lauldakse ka kodudes kirikust väljas. Martin Luther (1483 1546) Naelutas 95 teesi 31. okt. 1517 Wittenbergi lossikiriku uksele patukustutuskirjade vastu. Reformatsiooni algus. Orel ja reformatsioon orelite purustamised protestantlikes maades. luteri kirikus lauldav ühehäälne laul.
Maarjapäevad Maarjapäevad on kirikukalendris tähtpäevad, mis on pühendatud Neitsi Maarjale. Eesti kirikukalendris on järgmised maarjapäevad: 25. märts paastumaarjapäev Paastumaarjapäev on ristiusu püha,mida tähistatakse 25.märtsil. Täiend paastu- tuleb, et tavaliselt langes maarjapäev suure kevadise paastu ajaga. Martin Luther on pidanud Jeesuse ema ülimalt austusväärseks, see on ka üks maarjapäevadest, mida tänapäeval luterlikes kirikuis meeles peetakse ja tähistatakse. Paastumaarjapäevaga rulluvad lahti eri olukorrad läbi kogu Uue Testamendi, mis toovad konkreetsed pildid Maarja ja Jeesuse omavahelistest suhetest meieni. Neis peegeldub Maarja usaldus Jumala vastu, valmisolek pühenduda millelegi nii olulisele, mida ehk inimlikes terminites polegi võimalik mõista või lahti seletada. Kuuletuda Jumalale, tuua ilmale Jeesus ning näha teda pühendumas Issanda teenimisele kuni surmani.
5 fakti loomingust: -Ta tuntuimad teosed on ,,Ivanhoe", ,,Rob Roy" ja ,,Waverley" -Walter oli Inglise kirjanduse suurimaid esindajaid 19. sajandi algul -Walter alustas oma kirjandusliku tegevust ballaadide ja poeemidega -Walter on oma karjääri jooksul teinud kümneid romaane ja näidendeid Sandor Petöfi 5 fakti elust: -Sündis 1. jaanuar 1823 -Suri 31. juuli 1849 -Ta sünninimi oli Alexander Petrovics -Ta vanemad olid Slovakid -Kooliteed alustas ta viieselt luterlikes õppeasutustes 5 fakti loomingust: -Sandor oli Ungari rahvusluuletaja ja 1848. revolutsiooni kangelane -Sandor alustas oma karjääi luuletajana -Luuletustes nagu ,,Prophecy" ta kujutab ette, et ta sureb noorena -Sandori kõik teosed pärast revolutsiooni said väga kiirelt väga kuulsaks -Tema tuntuim luuletus on ,,Rahvuslaul" Adam Mickiewicz 5 fakti elust: -Sündis 24. detsembril 1798 -Suri 26. novembril 1855 -Ta elas Navahrudakis -Ta oli Poola kirjanik
Reformatsiooni algus. M. Lutheri seisukohad: Paavst ei saa andestada ühtki patusüüd, võib vaid üksnes kinnitada Jumala andestust. Paavsti võimuses on üksnes nende karistuste kustutamine, mille ta on ise inimestele peale pannud. Lootus patukustutuskirjade abil õndsaks saada on vale. Vastuseis pühakute kultusele. Teenistus peab olema emakeelne. Tõlkis Piiblit Uus Testament ilmus saksakeelsena 1522, kogu Piibel 1534. Koolide rajamine laialdane lugemisoskuse levik luterlikes maades (ka Eestis). Pühakirja lugemine iseseisvalt + selle üle mõtisklemine. Koolides ka laulmine kogudus peab teenistusest osa võtma. Kirikulaule lauldakse ka kodudes kirikust väljas. Luteri koraal luteri kirikus lauldav 1häälne laul. Selle allikad: olemasolevate gregooriuse koraalide tõlkimine ja kohandamine: Veni creator spiritus > Komm, Gott Schöpfer, heilger Geist (Oh Looja vaim, nüüd hingesse)
Sealjuures pidi samu viise kõikjal ühtmoodi lauldama. Nii nagu Saksamaal ja Skandinaavias, hakati ka Eestis 19. sajandi I poolel oreleid maakirikutesse ehitama ning koguduselaulu juhtimine sai organisti ülesandeks. Tähtsaimaks sai aga ühtse koraaliraamatu väljaandmine, mis võis ühtviisi 6 kasutuses olla nii Vene riigi kõigis luterlikes kogudustes kui ka koolides. Sellise koraaliraamatu avaldas Punschel 1839. aastal ning see ilmus kuni aastani 1935 kokku 16 väljaandes. Punscheli koraaliraamat kinnistas Eesti- ja Liivimaal kirikulaulude viisid sellistena, nagu neid lauldi ka 19. sajandi alguse Saksamaal. Tallinna muusikaõpetaja ja Oleviste kiriku organist Hagen avaldas 1845. aastal teise koraaliraamatu, mis oli mõeldud peamiselt Eesti- ja Liivimaa tarbeks. See lähtus
kvantitatiivsete meetodite kasutamine Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) andmebaaside (eelkõige uuringusari ,,Elust, usust, usuelust", EUU), aga ka EELK enda statistika ja arvandmete ning rahvaloenduse andmete töötlemine ja võrdlemine. Religioonisotsioloogiline perspektiiv täiendab ajaloolist ülevaadet. Peale selle on EELK arengud ja muutused asetatud laiemasse religiooniloolisse konteksti, võrreldes ühtlasi neid sama ajaperioodi sündmuste ja arengutega nii teistes Euroopa luterlikes kirikutes kui ka üldisemalt Euroopa religioonimaastikul toimuvaga. Mõistete kasutamine Töös leiavad läbivalt sünonüümidena kasutust mõisted kirikute ja vaimulike kohta, mida on võimalik erinevalt tõlgendada. Töös kasutatakse mõisteid "Eesti kirik", "luteri kirik", ,,luterlik kirik", aga ka lihtsalt "kirik" üldiselt EELK sünonüümidena, kui ei ole kirjutatud teisiti. Mitmuses ,,kirikute" puhul on silmas
kiriku kombe kohaselt, paastuaegadest kinni pidamist jne. Ristimise mahapesemise eest ootas surmanuhtlus.14 Aja jooksul sai kirikust nii suhtlemiskoht kui inimeste mõttemaalima tähtis mõjutaja ja otsene (alg)hariduse andja. Sellele aitas kaasa 16. sajandil toimunud usupuhastus. Targas raamatus on kirjas nii: "Reformatsiooni käigus kujunesid luterliku koolikorralduse alused, mis määrasid luterlikes maades (ka Eestis) enam kui paari-kolme sajandi kestel hariduse sisu. Koolide asutamise eesmärk oli kahesugune. Esmajoones tuli koolt kanda pastorite ja teiste kirikuteenijate järelkasvu ning haritud ametnike väljaõpetamise eest reformatsiooniga kaasa läinud maahärrade tarbeks. Teiseks põhieesmärgiks oli rahvahulkade kasvatamine vagadeks ja kuulekaiks alamaiks luterliku usudoktriini vaimus. Luterluse omaks võtnud maades laienes tunduvalt haridusesaajate ring
Mäletan oma lapsepõlvest, 1960. aastatest, kuidas vanaisa hobuse saani ette rakendas ja kuljused kinnitas ning millise kihutamisega ta kirikusse sõitis. Pärast kirikut oli uhke tagasi sõita, sest siis kihutasid ka kaugemalt mehed oma hobustega kellade helinal kodudesse ja vanaisagi hobune lasi uljast traavi. Aga ka sellel ajal, kui hobuseid enam polnud ja sellist 19. sajandi kirjanduses korduvalt läbikirjutatud sõitu ei olnud võimalik kogeda, oli kirikusseminek pidulik. Mujal luterlikes maades peetakse jõuluteenistus esimesel jõulupühal. Ants Viirese andmeil oli meil teenistus jõululaupäeval 19. sajandi keskpaigast. Küünlad haudadel Täiesti lahutamatult on kahe sajandi jooksul kuulunud jõululaupäeva juurde omaste haudadel käimine ja seal küünalde süütamine. Vahel on hauale viidud ka kuusepuu, mis on aga ilmselt taas pigem isiklikust suhtest lähtuv, mitte üldine tava. JÕULUVANA 1863-1886. aastani joonistas Thomas Nast pildiseeriaid Harper's Weeklyle
Seepeale muutnud Martinus ta muulaks, hüpanud selga ja 32 jätkanud teekonda, kannustades laiska looma ristimärgiga. Kurat vastanud ladinakeelse sentensiga. Püha Martinus on Prantsusmaa, Saksamaa, veinimeistrite, viinamarjakasvatajate, kõrtsi- ja hotellipidajate, hobuste, hobusemeeste ja sõdurite patroon. Aitab alkoholismi vastu. Hiljem on hakatud luterlikes maades tähistama päeva 10. novembril, protestantismi rajaja Martin Lutheri sünnipäeval. Meil seostatakse mardipäeva ikka Martin Lutheriga. Sellega seoses on levinud ka mitmesuguseid legende ja seletusi Lutherist kerjusena ja tema naisest, kes samuti kerjusena ringi liikunud. Autor: ,,Mardipäevast on jäänud palju toredaid mälestusi: maskeerumine, mõistatused, laulud, loitsud, kaeraloopimine põrandale jne. Eeskätt on meeles mardimoona jaotamine ja saagi nosimine
aastal, kui ilmus Vene impeeriumi täielik seaduste kogu 45 köites “Полное Собрание Законов Российской Империй”. Koondas kogu Vene keskvõimu seadusandluse aastatest 1649-1825. 1832. aasta luterlik kirikuseadus. Märgilise tähendusega õigusajaloo jaoks. Seni oli Vene keskvõim andnud välja palju ukaase, seadusi, aga need olid suunatud teatud kitsa seltskonna või piirkonna jaoks. 1832.aasta seadus hakkas kehtima kõikides luterlikes kogudustes üle kogu Vene impeeriumi. Kõik, mis puudutas luterlust, luterlikke kirikuid – seda uus seadus reformis, varasemad luterliud kirikuõiguslikud aktid kaotasid kehtivuse. Balti provintside jaoks oli tegu déjà vu olukorraga, kui 1686.aastal oli juba üleriigiline seadus kehtestatud. 17.saj Rootsi riik oli ülimalt range luterlik riik, luterlus oli riiklikult oluline instrument, Vene Impeeriumis oli luterlusel omaette tähendus, see oli üks paljudest konfessioonidest
annaabi.ee 
