Raamatu pealkiri: Minu Island Autor: Tarvo Nõmm Ilmumisaasta: 2009 Kirjastus: Petrone print Aeg: 20. saj. Lõpp 21. Saj. Algus Koht: Island Peategelane: muusika õpetaja Tarvo Nõmm Tegevusliin: Vabatahtlikkult, töö reis Probleemid looduskeskkonnaga: lumetormid takistasid autoga sõitmist Probleemid kohalikega suhtlemisel: koolis õpetades rääkisid lapsed islandi keeles Hinnatavad iseloomuomadused: uutele kogemustele avatud olemine Geograafia tunnis õppitu kohtamine: liustikud, laamade liikumisest tekkinud vulkaanid Mulle meeldis lugeda Islandi jõulu kommetest ja sellest ,et neil on nii palju erinevaid jõuluvanasid Mind hämmastas see kui rahulikult suhtusid Islandlased ise vulkaanipurskesse.
riigist. Antarktikas tegelevad inimesed ka turisminusega, seal ei ole tolli ja sinna saab ilma viisata. 1997-1998 aasta suvel käis seal 11 000 turisti ning suurtest reisikuludest hoolimata oodatakse selle arvu kahekordistumis järgmise 5 aasta jooksul. Arktikat on uuritud palju kauem, seal on palju maavarasi (nafta) ja seal tegeletakse ka kalapüügiga, meretranspordi ning praeguseni laieneva turismiga. Inimtegevus jää- ja külmakõrbes on raskendatud, sest seal valitsevad tugevad lumetormid, mis tõttu ei näe inimene endast rohkem kui paari meetri kaugusele. Inimtegevus on raskendatud ka selle tõttu, et seal on koguaeg temperatuur alla nulli kraadi ja sellise temperatuuriga on väga raske ringi liikuda, pead kas ennast väga paksult riidesse panema, või mingi masinaga liikuma kohta, kuhu minna soovid. Arktikas on inimtegevus raskendatud ka see tõttu, et sa pead koguaeg valvel olema, et sa mingi jääkaru või muu kiskjaga kokku ei sattuks.
muna. Kogu selle aja ei söö pingviin üldse ja jääb kõhnaks. Pingviin Emane pingviin naaseb kevadel,kui jää murdub ja poeg koorub.Nüüd läheb isane pingviin endale toidupoolist jahtima.Poja eest hoolitsevad nii emane kui isane pingviin Pingviinipojad on sündides üleni hallid.Kui pingviin on ise kalastamiseks veel liiga väike,toidavad vanemad teda väljaoksendatud krilli ja pisemate kalade. Talvel kui on lumetormid,sajab lund ja on lõikavalt külm,seisavad pingviinid ringis, tihedalt üksteise vastas,seljaga vastu tuult.Nad võivad seista niimoodi tunde,ilma midagi söömata,vahetades aegajalt kohti- välimised lähevad sissepoole ja vastupidi. Pingviinipere Vaalad Sinivaalad on maailma suurimad imetajad,kelle mass võib olla kuni 145 tonni ja pikkus kuni 32 meetrit.Ta toitub planktonist.Saaki otsides käib ta sügaval vee all ,käies vahepeal veepeal õhku hingamas.
Gobi kõrbes talvel on külma erinevalt. Ulaanbaatoris on näiteks 26.5°C keskmine jaanuari kuu temeperatuur, Sivantses aga 16.5°C. Isegi lõuna Mongoolias on temperatuur läinud 32.8°C kraadini. Keskmine talve kõige külmem temperatuur on 40°C, kuid suvel on seevastu kuni +45°C. Amplituud võib olla siis kuni 85°C. Kuigi lõunapool jõuavad mitmed mussoonid Gobi kõrbele on ikkagi Gobit iseloomustatud kui ekstreemselt kuiva (eriti talvel) kõrbena. Seega liiva ja lumetormid on kevadel ja varasuvel. Suvi on pikk, päikesepaisteline ja väga palav. Kõige rohkem sajab kevadel. Gobi kõrb on suurelt osa savi ja kivikõrb, kuid ka liivakõrb. Hiina tasandikele iseloomulik lössist pinnas koosneb aleuriidist, mis tõenäoliselt on osaliselt pärit Gobi kõrbest. Idapoolmikus on poolkõrb. Nõgudes on solontsakke. Mitmetes kohtades on ka luiteid. Luited erinevad kuju ja suuruse poolest. On olemas näiteks täht, vall,paraboolluited
Tõusu ja mõõna vahe võib seal ulatuda 15 meetri kõrguseni, mistõttu on tõusu ajal rannas ohtlik viibida, sest vesi tõuseb kiiremini kui inimene joosta jõuab. Joonis 1. Kanada asend maailmas. Joonis 2. Kanada asend Põhja-Ameerika mandril. 1.1. Kanadat mõjutanud loodusõnnetused. Organisatsiooni Public Safety in Canada andmetel on viimase 150 aasta jooksul Kanadat mõjutanud loodusõnnetusteks lumetormid, maavärinad ja tsunaamid, üleujutused, rahe, igikelts, merejää ja udu (takistab kalastamist ja navigatsiooni veekogudel), maalihked ja laviinid,tornaadod ja vulkaanid. 1. 2. Rahvastiku üldiseloomustus Kanada rahvaarv 2009 aasta seisuga on 33 487 208. Suurima osakaaluga on briti päritoluga rahval (28%), järgnevad prantsuse (23%), muudest Euroopa riikidest pärinevad rahvad (15 %), Ameerika
POLAARALAD ARKTIKA JA ANTARKTIKA Pärja Õun 2009 AASTA 8b klass Tapa Gümnaasium SISSEJUHATUS Nabamaa, külmakõrb ehk polaarala. Maa telje otsapunktid- poolused saavad kõige vähem päikeseenergiat. Möllavad lumetormid kestavad 9 kuud aastas. Polaaröö talvel ja polaarpäev suvel. Poolustel paistval päikesel pole suurt jõudu. Arktiline tundra oma linnulaatade ja maailma suurima kiskja- jääkaruga ning Antarktika paks jääkilp, mis suvel vaid pisut sulab – need ongi polaaralad. Alad, mille loomad ja linnud on unikaalsel viisil kohastunud eluks jäistes tingimustes. Polaaralasid ümbritsev meri aga kubiseb elust: vaalad, merivähid, plankton. Peaaegu kõik loomad leiavad toidu
o 1607 - Lynmouthi üleujutus, Devon o 1638 Suur äikesetorm, Devon o 1729 - Tornaado Sussex´is o 1755 Tsunami lööklaine Cornwall ,Lisboni maavärinast o 1796 - Lynmouth´i üleujutus , Devon o 1836 - Laviin Lewes´is, ainuke suur laviin Inglismaal o 1884 Colchester´i maavärin, Essex o 1931 - Dogger Bank maavärin o 1952 - Lynmouth üleujutus, Devon o 1947 - Talv 19461947 tugev külm ja lumetormid o 1881 - Eyemouth katastroof, torm, sotimaa o 1953 Põhja mere üleujutus , Inglismaa o 1968 Suur üleujutus o 1987 Suur torm o 1990 ,,The Burns' Day" Torm o 2000 Tugev üleujutus paljudes Suurbritannia piirkondades. Kõige hullemini kahjustusid:York, Shrewsbury, Lewes, Uckfield ja Maidstone. o 2003 Euroopa rekordiline kuumalaine o 2004 Boscastle´i üleujutus, Cornwall
ebasoodne kurss, mille tõttu inimeste ostujõud langes. Vähenes üldiselt inimeste ostujõud (s.h tööpuudus) ning ettevõtete tegevus oli piiratud majandusliku seisu halvenemise tõttu. 2. Loodusest tingitud piirangud - Islandi vulkaanipurse 2010 a. aprillis mõjutas negatiivselt Euroopas reisimist, samuti viimase paari aasta tugevad lumetormid Euroopas. Tsunamide ja veeuputuste tõttu on turism mõjutatud kogu maailma ulatuses. 3. Sõjakolded (üle maailma) 4. Maailmas ja ka Eestis lisaks majanduskriisile ka transpordiühenduste vähendamine lendude arvu vähenemine, mitmete lennuliinide sulgemine. Turismi kasv: 1. Majandusolukorra paranemine kogu maailmas inimeste ostujõu
kuid on ilmselge, et nii La Niña kui ka El Niño põhjustavad kliimaanommaliaid üle kogu maailma. [14] Kuna El Niño ajal liigub soe vesi itta, tõusevad suurenenud soojus- ja niiskushulk atmosfääri, muutes ilmastikuolusid naaberpiirkondades, mis omakorda võivad levida, mõjutades veel teiste piirkondade ilmastikuolusid üle terve maailma. Näiteks hästi intensiivne El Niño suurendab üle Vaikse ookeani lääneosa jugavoolu ja nihutab itta, mis toob kaasa tugevad lumetormid Californias ja lõuna USA’s, millega omakorda kaasnevad üleujutused ja maalihked. Teisest küljest El Niño võib põhjustada ka tõsist põudu Austraalias, Indoneesias ja mõnedes Aasia lõuna osades. [15] 14 Kuigi on teada,et El Niño vähendab orkaanide tekkimise tõenäosust Atlandi ookeanis, suurendab see tsüklonite ja taifuunide tõenäosust Vaikse ookeanis. 1982-1983 aastate
varsti. nt. taimede hulk määrab ära, kui palju taimtoidulist loomi koosluses saab elada. Sama nendest omakorda sõltub, kui palju saab elada kiskjaid. Mida liigirohkem on ökosüsteem seda kiiremini ökosüsteem tasakaalustub. Tasakaalu mõjutavad: Inimetegevus keskkonna saastamine; uute taimede ja looma liikide sissetoomine; looduse ümberkujudamine(põlenud maaalad). Looduse enda areng, Välised looduslikud tegurid maalihked; üleujutused; orkaanid; lumetormid. Suktsessioon on nähtus, kus ühes kohas tavapärane kooslus vahetub teisega. Esmane suktsessioon on siis, kui kooslus kujuneb varem asustamata alale. nt. kaljud, luited. Kus hakkab muld alles kujunema. Teisne suktsessioon on siis, kui uus kooslus tuleb lageraie või metsa põlemise tagajärjed. BIOSFÖÖR JA ÖKOLOOGILISED GLOBAAL PROBLEEMID Biosfäär on maa elu keskkond, on elusorganisme sisaldav sfäär, planeedil Maa. Ta hõlmab nii atmosfääri, hüdrosfääri kui ka litosfääri.
SISSEJUHATUS Tänapäeva ühiskond on hakanud aina rohkem sõltuma raamatupidamise infosüsteemidest, mis märkimisväärselt muutunud mahukamateks ning keerulisemaks andmaks ulatuslikumat vajalikku informatsiooni ettevõttele. Süsteemide keerukus ja ettevõtte sõltuvus süsteemidest aina kasvab ning ettevõtted on silmitsi riskidega, mis süsteeme ohustavad. Looduslikud ja poliitilised katastroofid nagu tulekahjud, üleujutused, maavärinad, orkaanid, lumetormid ja sõjad ning terroristide poolt korraldatud rünnakud suudavad hävitada kogu informatsiooni süsteemi ning põhjustada ettevõtte hävingu. Teine oht raamatupidamise infosüsteemile on seotud tarkvara vigade ja seadmete talitluhäiretega. Kolmandaks ohuks on tahtmatud rünnakud nagu õnnetused või süütud vead ja hoolimatu käitumine. Nende ohtude tulemusel suurenevad riskid infosüsteemides ning esineb rahakadusid. Neljandaks ohuks on rahvusvahelised rünnakud
Sellele järgneb vihmaperiood, mis kestab umbes 1 kuu. Talved on Vaikse ookeani poolsel küljel enamasti pehmed, kuid kuivad, esineb palju päikesepaistelisi päevi. Samal ajal on Jaapani meri ja selle rannikuala tavaliselt pilvine, ka lund on rohkem (temperatuurid on vahemikus: -24º;+8ºC). Mägine sisemaa ja saare põhjaosa on üks lumisemaid piirkondi terves maailmas, lumi on maas 2-3 kuud igal talvel. Samas lõunapoolsetel aladel on lumetormid haruldased, isegi, kui lund sajab, sulab see enamasti paari päevaga. Kontrastina talve ja suve ekstreemsetele oludele on kevad ja sügis aasta parimad ajad oma rahulike päevade ja selgete ilmadega. Siiski toob varane sügis endaga kaasa taifuune, mis võivad raputada sisemaad oma ägedate vihmadega ja tormituultega. Sademete hulk on külluslik, 1000-2500 mm aastas, kusjuures reeglina on Lõuna-Honsiu sademete rohkem (keskmiselt 3500 mm), kui Põhja-Honsiu (keskmiselt 1000-1500 mm) ning
Ka Tiigi-Roolindude pesitsusperiood on pikenenud, sest sooja aega on rohkem, see on hea, sest Tiigi-Roolind on kiskjate suur ohver. Alati pole süüdi kliimamuutused: Näiteks lõunatirgid (linnuliik) on välja surnud sest 60ndatel toimus seal tööstusrevolutsioon, millega võeti kalapüügiks kasutusele uued püügivahendid ja kuna toit võeti sellelt liigilt ära, siis suri see liik välja. Veel on lindude väljasuremises/arvukuse vähenemises süüdi lumetormid (nt arktika tormilind);teised linnud, kes vanalinnud ja nende munad ära sõid; külmalained; Niagara joas hukkus 400 väikeluike 1928.aastal. HIRMU FAKTOR. HIRMUTUNDE FÜSIOLOOGIAST JA KÄITUMUSLIKEST TAGAJÄRGEDEST (V. Tilgar) Hirm on emotsionaalne seisund, mis tekitab kaitse- või põgenemisreaktsiooni vastuseks tegelikule või potentsiaalselt ohtlikule stiimulile. Üldisemalt: hirm on evolutsiooni käigus välja kujunenud
• talvisel poolaastal - käredam pakane ja püsivam vaiksem ilm 7. Mis on NAO indeks? Millist mõju avaldab see Euroopa ilmale? Põhja-Atlandi ostsillatsioon (NAO) on kõrvalekalle tavapärasest õhurõhu seisundist Islandi miinimumi ja Assoori maksimumi vahel. Seda vahet iseloomustatakse NAO indeksiga. Positiivne NAO-indeks: Põhja-Euroopas - vihmane ja pehme talv Vahemeremaades - põud ja ilusam ilm Negatiivne NAO-indeks: Põhja-Euroopas – külm ja karm talv Vahemeremaades – vihm ja lumetormid Lühivastused (1-2p): 1. Mis on Coriolisi jõud? Coriolisi jõud on tingitud Maa pöörlemisest ning põhjustab jõevoolu, merehoovuste, tuule ja üldiselt iga liikuva objekti kõrvalekaldumist oma algsest suunast: põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Kõrvalekallutav jõud suureneb pooluste suunas: suurim on see poolustel ning puudub ekvaatoril. 2. Mis on Rossby lained?
annaabi.ee 
