MAAKERA VEESTIK ehk hüdrosfäär · Mis moodustab maailma veestiku ehk hüdrosfääri? Teha skeem. · Veeringe JÕED Erineva veereziimiga jõed. Üleujutused ja jõgede hääbumine. 1. Jõevee omadused sõltuvad jõe toitumisest. Millest jõed võivad toituda ehk kust võivad jõed oma vee saada? Jõed toituvad ehk saavad oma vee lumesulaveest, vihmaveest (sademeteveest), põhjaveest, liustike sulaveest. Ühest või teisest toiteallikast jõkke saabuva vee hulk on eri kohtades ajaliselt muutuv. Seda tingib eelkõige temperatuuri ja sademete aastaajaline kõikumine. Sademetest · Jõed on veerikkad vihmaperioodil · Vihmaperiood oleneb kliimavöötmest Lumesulaveest · Jõed on veerikkad kevadeti, kui lumi sulab Liustikusulaveest
Savannid Lisette Raud 8.Klass 2016 Paiknemine Kliima Ekvatoriaalne ja troopiline õhumass Koha kaugus ekvaatorist Pikem on niiske ja vihmane aeg 2-10 kuud, sademete hulk 250-2000mm Vastupidine õhumasside vahetumine Veestik Sademetest, mäestike lumesulaveest Jõed, järved Aafrikas- Niiluse ülemjooks Elustik: taimed Huumus tekib aegalaselt Punakaspruunid mullad Kõrged rohttaimed, kõrrelised Puud ja põõsad Baobab ehk ahvileivapuu AKAATSIAPÕÕSAD kängurukäpp Elustik: loomad Aafrikas- Antiloobid, gasellid, ninasarvikud, kaelkirjakud, jaanalinnud, krokodillid, jõehobud Austraalia- Kängurud, koaalad, vombatid, sipelgasiil, nokkloom Antiloobid koaala suur-sipelgaõgija inimtegevus Karjakasvandus- kitsed ja lambad
koosn. ainult sängist. 3.sälkorg- kiirevooluline järsuveereline jõgi, kus põhjaerosioon ületab küljeerosiooni(lõikub järjest süg.) 4.kanjonorg- kuj kiirevoolulistel jõgedel pika aja jooksul settekivimite sisse, oru veerud ei varise. 5.moldorg- vanemad jõed, kus põhja-ja küljeerosioon on tasakaalus. 6.lammorg- aegl.voolul. jõgi, kus küljeerosioon ületab põhjaerosiooni, tekivad soodid(- jõest eraldunud looked e. meandrid) *JÕGEDE TOITUMISTÜÜBID- jõgi võib saada oma vee: *lumesulaveest*sademetest*põhjaveesi*igikeltsa ja liustike sulamisveest*mussoonvihm MAAILMAMERI e. ookean *soojusmahtuvus 1000 x suurem kui atmosfääril Ookean talletab rohkem en., sest: *soojusmahtuvus on suur*ookeanil soojeneb ~100 m pinnakihti, vesi on pidevas liikumises*toim. pidev aurustumine Soojus paikneb maailmas ümber: *jää sulamisel-neeldub en. *vee aurustumisel- neeldub en. *veeauru kondens.- vabaneb en. TEMP
laugrannikuid( Lääne-Eestis) Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad randa suure energiaga, seega on ülekaalus lainete kulutav tegevus ja kujunevad kulutusrannad. Kui järsak on kujunenud tugevatesse aluspõhja kivimitesse siis nim seda pangaks ja rannalõiku pankrannikuks. Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus ja kujunevad kuhjerannad. Peamised rannamoodustised on rannavallid ja rannabarrid. Jõed toituvad lumesulaveest, vihmaveest, liustike sulaveest. 1)ekvaatori lähedal palju sademeid, aasta läbi jõgede suur vooluhulk- Amazonas, Kongo... 2)lähisekvatoriaalne- suurvesi suvel, kui esinevad mussoonid (Indus ja Ganges...) 3)troopika vööde 4)lähistroopiline 5)parasvööde Jõega seonduvad mõisted Langus- lähte ja suudme kõrguste vahe. Lang- veetaseme langus 1km pikkusel lõigul. Jõestik. Jõgikond e valgla- ala kust jõgi kogub oma veed. Veelahe- piir kahe erineva jõgikonna vahel.
veetaseme 2. tõusust. Põhjustatud äkilisest tugevast tormisest vihmasajust. Üleujutuse maksimum saavutatakse tundidega; 3. sujuvalt kujunevad üleujutused – põhjustatud pikaajaliste rohkete sademete või 4. lumesula tõttu üle ajavatest väiksematest jõgedest, ojadest ja järvedest; 5. tiheasustusaladel sademeveeüleujutus – põhjustatud veekindlatelt aladelt kiiresti äravoolavast vihmaveest või lumesulaveest, mis on tavaliselt koostoimes tõrgetega sademeveekanalisatsioonis; 6. vihmaveest või lumesulaveest põhjustatud üleujutus väljaspool tiheasustusalasid – alad, mille reljeef ei võimalda tekkiva vee kiiret äravoolamist, mistõttu jääb see pikemaks ajakspaigale; 7. põhjavee üleujutused – põhjustatud maapinnale jõudvast põhjaveest; 8
sinna Minnesotast Mehhiko lahte parempoolne lisajõgi lisajõgi http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/5/54/Mississippirivermapnew.jpg Kust saavad jõed oma vee? Jõed toituvad ehk saavad oma vee: Sademetest Jõed on veerikkad vihmaperioodil Vihmaperiood oleneb kliimavöötmest Lumesulaveest Jõed on veerikkad kevadeti, kui lumi sulab Liustikusulaveest Jõed on veerikkad suvel, kui soojus juba mägedesse liustikke sulatama ulatub Põhjaveest Neis jõgedes on veetaseme kõikumine väiksem Aasta jooksul esineb kõikidel jõgedel veetaseme muutusi, mida nimetatakse veereziimiks. Kõrgvee (e. suurvee) ja madalvee vaheldumine on küllalt
kannatab sama piirkond põua käes Üleujutusi võib esineda Uruguay, La Plata ja paranase jõgedel. Nimeta selle riigi suuremaid järvi. Riigi lõunaosas asub Argentiina järvede võrgustik,mis ulatub Andidest Patagooniani.Kõige suuremaks järveks loetakse Argentiinas Nahuel Huapí, mis asub põhja Patagoonias.Teised suuremad järved on Buenos Airese järv , mis asub Tsiili ja Argentiina piiril, ning ülejäänud suuremad järved on Viedma ja Argentino, mis toituvad Andide lumesulaveest. Milleks kasutatakse tõenäoliselt selles riigis pinnaveekogude vett? Argentiinas kasutatakse pinnakogude vett enamasti põllumajanduses, joogiveena ning tööstustes. Kas on probleeme veekogude puhtusega? Veekogude puhtusega probleeme ei ole, sest aastajad vahelduvad ning vesi tuleb mägedest, mille sulavesi on üldiselt reostumata ning puhas. Kas esineb laevatatavaid siseveekogusid ja milline on nende tähtsus majanduse jaoks? Laevatatavad teed on Uruguay, Paranas ja La Plata
Mäestikes voolavad jõed toituvad liustike seal saavad soojad ja külmad hoovused Jõed toituvad: põhjaveest, sademetest, sulaveest kokku lumesulaveest, liustike sulaveest. Jõe hödrograaf- jõe äravoolu diagramm, mis o Soe vesi on toitainerikas Tähtsaim toitumisallikas sõltub asukohast ja näitab jõe vooluhulga muutumist aasta jooksul
Kaevandamiseks lubatud ala hakatakse kraavidega piirama, et pinda eraldada ülejäänud soost. Turvas seob vett hästi ega taha seda kergelt loovutada, selleks tuleb rajada kraavid üsna tihedalt, enamikul juhtudel iga ~20 m tagant. Nii moodustub kaevandatavale alale kraavide võrgustik, mille vahelt nn väljakutelt turvast kaevandatakse. See on vajalik selleks, et saaks liigset vett välja juhtida. Kuivendamine kestab ligikaudu 2-4 aastat. Ärajuhitav vesi, mis moodustub suures osas sademe- ja lumesulaveest, puhastatakse ja juhitakse mõnda eesvoolu – peakraavi, ojja või jõkke (Eesti Turbaliit, s.a.). Turbakaevanduse tähtsamad kohad on olnud Lavassaare, Oru, Ulila, Sindi, Tootsi (joonis 1). 6 Jooni s 1. * -- Punase joonega piiratud plokid on turbatootmisalad.(X-GIS, Maa-amet) 3.1. Turba freesimine
KOKKUVÕTE Uurimistööd tehes sain akvaariumi kohta väga palju uut teada. Akvaariumit pidada on palju raskem kui ma arvasin. Akvaariumi puhul on kõige olulisem, et vees oleks kõik tasakaalus. Vett tasakaalus aitavad hoida vee testid ja vahendid, mis vett tasakaalustavad. Sain kogemusi ka veeanalüüsi tehes ja katsetulemusi võrreldes. Koostatud katsete põhjal nägin, et akvaariumi vesi on erinev kraaniveest ja lumesulaveest. Sain akvaariumi kohta ka teada, et on eri tüüpi akvaariume. Samuti sain palju uut teada selle akvaariumi kohta, mida soovin endale kunagi soetada. See uurimistöö andis mulle väga palju juurde, sest ma tänu sellele sain ma teada kui huvitav akvaariumi pidamine olla võib ning et ma soovin endale kindlasti kunagi akvaariumi saada. 16 KASUTATUD KIRJANDUS 1. http://www.akvarist.ee 2
) koostises oleva vee infiltratsioon pinnasesse. Endogeenne põhjavesi tekib litosfääris: *pinnase hüdratatsioon veeauruna vabaneb kivimite koostises olnud vesi, *vulkaanilistel või sügavamal litosfäärist toimuvatest protsessidest ja magmast pärit veeaur, mis kondenseerub jahedamates maapõue ülakihtides. Magmast suurel sügavusel tekkinud põhjavett nim. juveniilveeks Põhjavee teke sademete- ja lumesulaveest Õhustus e. aeratsioonivöönd on maakoore ülemine, maapinnast põhjavee pealispinnani ulatuv osa. Pinnasepoorid on täitunud õhuga ning vesi esineb seal vaid ajutiselt. Aeratsioonivöös olevat vaba või seotud vett nimetatakse ripp- ehk vadoosseks veeks. Küllastumusvöö Surveline ja surveta põhjavesi ·Surveta põhjavesi pindmine, esimese veepidava kihini ulatuv põhjavesi. Toidab langeallikaid.
metsas. Kogu piirkonnas talve jooksul akumuleerunud lume sulamine on sel juhul pikaajalisem protsess ja lumesulavee teke ajaliselt hajutatum. See on oluline, sest kiirest ja intensiivsest lume sulamisest tekkivad kevadised üleujutused võivad põhjustada olulist majanduslikku kahju. Ka siinkohal on oluline suure veesidumisvõimega metsakõdu esinemine teatud metsatüüpides, kuhu seotakse osa lumesulaveest ka sel juhul, kui alumised mullakihid on veel külmunud. Mets ja põhjavesi. Kui põhjavesi asub kõrgel ja on väheliikuv, alandab mets põhjaveetaset tänu suurele transpiratsioonivõimele (ühe tonni kuivaine moodustamiseks kasutavad puittaimed 150-350 t vett, ühe tonni tüvepuidu moodustamiseks aga kuni ca 1000t vett). Hektar
annaabi.ee 
