Vesi tõuseb ja alaneb kiiresti. Sageli kaasnevad ka inimohvrid,sest tulv on ootamatu. Mis on koolmekoht? Jõe või muu veekogu madalam koht, mida saab jalgsi, ratsa või sõidukiga ületada. '8 . Kuidas liustikud tekivad? V6rdle mandri- ja miigiliustikku. Liustikud saavad alguse igilume väljadelt. Aastate vältel kogunenud lumi muutub esialgu sõmerlumeks ehk firniks. Pealmiste lumekihtide survel ning läbinõrguva vee jäätumisel muutub see teraline lumi järk-järgult jääks. Tekkinud jää liigub väga aeglaselt allapoole. Liustikud võivad olla kilomeetreid ja kümneid kilomeetreid pikad. Mida suurem on liustik, seda kiiremini ta liigub. Keskmiselt liustike liikumise kiirus on 1-2 meetrit ööpäevas. 9 . Kuidas mdjutavad liustikud pinnamoe kujunemist ja kliimat?
Lumepiiri täpne kõrgus sõltub nõlva ekspositsioonist ja reljeefi iseärasustest. T E A D U S Liustikud M Aastate jooksul lumepiirist kõrgemal kogunenud lumi tiheneb päikesekiirguse (lumme imenduv sulavesi ja vihm jne.) ning A ülemiste lumekihtide raskuse tõttu ja moodustab muutunud jääkristalli struktuuriga sõmerlume e. firni. A teralumi Firni edasisel tihenemisel kaovad lumest T poorid ja tekib liustikujää. E Mida suurema rõhu all (paksem kiht) ja lumehelves kõrgema temperatuuriga jää on, seda A plastilisem ta on. Aluspinna kallakuse
suurem (Kuutse mägi 217 m). Haanja kõrgustik sarnaneb Otepää kõrgustikuga, kuid kõrgused on suuremad ja pinnamood vaheldusrikkam. Seal leidub orgusid, sinetava järveveega nõgusid, kupleid ja seljakuid. Haanja kõrgustikul asub Eesti kõrgeim punkt Suur Munamägi(318 m). Liustikud on suured jäämassid, mis laskuvad lumepiirist allapoole. Liustikud saavad alguse igilumeväljadelt. Aastate vältel kogunenud lumi muutub esialgu sõmerlumeks ehk firniks. Pealmiste lumekihtide survel ning läbinõrguva vee jäätumisel muutub see teraline lumi järk-järgult jääks. Liustikule langeb kogu aeg kive, kivirisu ja muud mägede murenemise materjali. Kuna liustik liigub väga aeglaselt, koguneb tema külgedele ja põhja suurel hulgal murenenud materjali, mida nimetatakse moreeniks. Laskudes orgu, sulab liustik pidevalt, tema sulamisel tekib ojasid, mis voolavad esialgu liustikul, hiljem aga tungivad lõhede kaudu liustiku alla. Neist ojadest
• Nõlva kalle: mida suurem on nõlva kalle, seda vähem vett imbub põhjavette, sest suurema kalde korral on pindmine valgumine intensiivsem. • Pinnase niiskus: kuiva pinnase korral imbub vett rohkem maa sisse kui niiske (märja) pinnase korral. 12. Iseloomusta liustike teket, levikut ja tähtsust. Liustikud saavad alguse igilume väljadelt. Aastate vältel kogunenud lumi muutub esialgu sõmerlumeks ehk firniks. Pealmiste lumekihtide survel ning läbinõrguva vee jäätumisel muutub see teraline lumi järk-järgult jääks. Tekkinud jää liigub väga aeglaselt allapoole. Liustikud võivad olla kilomeetreid ja kümneid kilomeetreid pikad. Mida suurem on liustik, seda kiiremini ta liigub. Keskmiselt liustike liikumise kiirus on 1-2 meetrit ööpäevas. 13. Too näiteid liustikutekkelistest pinnavormidest. Liustikutekkelised Liustiku sulamisvee tekkelised
3. Kirjelda maakoore rikkeid ja nende tekke mehhanisme. Rike on katkestus kivimkeha pidevuses. Rikked tekivad väga mitmesugustel põhjustel. Enamasti on tegemist ühe kivimkeha liikumisega teise suhtes, mille tõttu tekivad kivimeis pinget, mis lahenevad rikete tekke läbi. Eksogeensed pinnavormid: glatsiaalsed e liustikutekkelised Vaata lisa: Glatsiaalsed pinnavormid_mõisted.pdf; 13_pinnavormid_liustikutekkelised_2017.pdf Lühivastused (1-2p): 1. Mis on firn? Firn on ülemiste lumekihtide raskuse tõttu tihenenud lumi 2. Mis on liustiku toitumisala? liustikuosa, mis asub lumepiirist kõrgemal ning kus toimub jäämassi akumulatsioon 3. Mis on liustiku ablatsiooniala? liustikuosa, mis asub lumepiirist allpool 4. Mis on kaar e orvand? liustike tegevuse või murenemise tagajärjel tekkinud kaarjas süvend mäeaheliku nõlval 5. Mis on ruhiorg e troog? liustiku tegevuse tagajärjel tekkinud U-kujuline org 6. Mis on silekalju e oinapea
- glatsiaalsed - mandrijää või liustik kulutav kuhjav tegevus - liustikud klimaatiline lumepiir tähistab ala kus aasta jooksu maapinnale langev lume kogus on võrdne sulamisvete ja auramisega ära kantava sademete kogusega. Poolustel on lumepiir meretaseme lähedal, ekvaatoril(andides) ligi 6400m kõrgusel. Lumepiiri täpne kõrgus sõltub nõlva ekspositsioonist ja reljeefi iseärasustest. Aastate jooksul on lumepiirist kõrgemal kogunenud lumi tihendab päikesekiirguse ning ülemiste lumekihtide raskuse tõttu ja moodustub muutunud jäkritalli struktuuriga sõmerlume e firni. Firni edasisel tihenemisel kaovad lumest poorid ja tekib liustikujää. Mida suurema rõhu all(paksem kiht) ja kõrgema temperatuuriga jää on seda plastilisem ta on. Aluspinna kallakuse(mägiliustikud) või jää suure paksuse tõttu(mandriliustikud) hakkab jää liikuma - kujuneb jääliustik. Mägiliustikud ja mandriliustikud
Meetri kõrgune stromatoliit võib olla 2000 miljonit (2 miljardit) aastat vana, kuna ta kasvab üliaeglaselt. Stromatoliitidest on leitud 3.5-3.8 miljardit aastat vanu bakterite kivistisi. Mikrobioloogia I 2017 Vaata ürgse Maa joonisel ürgookeanis stromatoliite 2016 september, Nature Isua setetest Gröönimaalt (dolomiidist) leiti 2016 aastal lumekihtide sulades 3-4 cm paksused stromatoliidid, mis ilmselt on vanimad jäljed mikroobidest. Mikrobioloogia I 2017 Vanimad fossiilsed bakterid – paleontoloogia. Lääne-Austraaliast (Apex chert) ja Lõuna-Aafrikast on stromatoliitidest leitud 3.5 miljardit a vanu fossiile, mis on sarnased mõnedele tänapäevastele niitjatele (niidikujulistele) bakteritele (vaata pilti!)
Jääliustike geoloogiline tegevus, igikelts. Teataval kõrgusel merepinnast valitsevad tingimused, kus Maa pinnale langev tahkete sademete hulk ja veehulk on võrdne nulliga - klimaatiline lumepiir.- sellest madalamal tuleb lund juurde võimalikust kaost vähem,- sellest kõrgemal tuleb lund juurde võimalikust kaost rohkem; võimalik lume püsiv kuhjumine kinosfäär. Liustikud tekivad, mil lume kogumiseks sobiv ala satub kionosfääri. Firn (sõmerlumi) tekib kui ülemiste lumekihtide raskuse toimel alumised kihid tihenevad. Jätkuval tihenemisel kaovad poorid firnist täielikult ning see muutub liustikujääks. Liustiku toitumise allikaks on tahked sademed. Voored On tekkinud liikuva jää all jääserva lähedal. Jää on toiminud nii setete kuhjana kui kulutajana. Kujult piklik-ovaalsed. Valdavalt moreenist. 13.Organismide tegevus ja maakoor. Organismide toimel kiireneb murenemine, tekivad mullad, kasvavad kinni järved ning
4. Kuidas on tekkinud mõhnad? Mõhnad on ümarad, ovaalse/pikliku põhiplaaniga kuni seljakukulaadsed künkad (positiivsed pinnavormid), mis on kujunenud liustikulõhedes, liustikupealsetes süvendites, irdjääväljadel jt lohkudes kujunenud veekogudes. Koosnevad peamiselt liivast, kruusast. Moodustavad liitudes mõhnastikke. Irdjää – nn “surnud” jää, liikuvast liustikust eraldunud osa Lühivastused (1-2p): 1. Mis on firn? Firn e sõmerlumi on ülemiste lumekihtide raskuse tõttu tihenenud lumi, kus pooriruumi on 20-30%. (Värskelt sadanud lumel moodustab pooriruum 80-90%.) Firni edasisel tihenemisel kaovad lumest poorid ja tekib liustikujää. 2. Mis on liustiku toitumisala? Liustiku toitumisala on liustiku osa, mis asub lumepiirist kõrgemal ning kus toimub jäämassi akumulatsioon. 3. Mis on liustiku ablatsiooniala? Liustiku ablatsiooniala on liustiku osa, mis asub lumepiirist madalamal ning kus toimub
irdjää tingimustes; seljakmõhnad e. oosmõhnad 2) Limnoglatsiaalsed - valdavalt ümara põhijoonisega, kuplikujulised; koosnevad rõhtkihilisest liivast ja savist; kujunenud irdjää tingimustes aga ka mandrijää lõhedes; kuppelmõhnad, lavamõhnad 3) Keeruka ehitusega mõhnad - need on üleminekuvormid, kus mõhna alumine osa võib olla tüüpiline limnomõhn, millele on settinud glatsiofluviaalsed setted. Lühivastused (1-2p): 1. Mis on firn? Firn e sõmerlumi on ülemiste lumekihtide raskuse tõttu tihenenud lumi, kus pooriruumi on 20-30%. (Värskelt sadanud lumel moodustab pooriruum 80-90%.) Firni edasisel tihenemisel kaovad lumest poorid ja tekib liustikujää. 2. Mis on liustiku toitumisala? Liustiku toitumisala on liustiku osa, mis asub lumepiirist kõrgemal ning kus toimub jäämassi akumulatsioon. 3. Mis on liustiku ablatsiooniala? Liustiku ablatsiooniala on liustiku osa, mis asub lumepiirist madalamal ning kus toimub jäämassi kahanemine
klimaatiline lumepiir – ala, kus aasta jooksul maapinnale langev lume kogus on võrdne sulamisvete ja auramisega ära kantava sademete kogusega. Poolustel on lumepiir meretaseme lähedal, ekvaatoril (Andides) ligi 6400 m kõrgusel. Lumepiiri täpne kõrgus sõltub nõlva ekspositsioonist ja reljeefi iseärasustest aastate jooksul lumepiirist kõrgemal kogunenud lumi tiheneb päikesekiirguse (lumme imenduv sulavesi, vihm jne) ning ülemiste lumekihtide raskuse tõttu ja moodustab muutunud jääkristalli struktuuriga sõmerlume e. firni (jäätaoline mass) firni edasisel tihenemisel kaovad lumest poorid ja tekib liustikujää. Mida suurema rõhu all (paksem kiht) ja kõrgema temperatuuriga jää on, seda plastilisem ta on. Aluspinna kallakuse (mägiliustikud) või jää suure paksuse tõttu (mandriliustikud) hakkab jää liikuma, kujuneb jääliustik.
Jagunevad mandri ja mäeliustikeks Mandriliustikud võib jagada jääkilpideks ja jäämütsideks. Jääkilbid on Antarktises ja Gröönimaal. Jäämütsid on väiksema ulatusega. Mäeliustikud libisevad mägedest mööda orgusid alla seepärast nimetatakse neid ka oruliustikeks Liustikud saavad alguse igilume väljadelt. Aastate vältel kogunenud lumi muutub esialgu sõmerlumeks ehk firniks. Pealmiste lumekihtide survel ning läbinõrguva vee jäätumisel muutub see teraline lumi järk-järgult jääks. Tekkinud jää liigub väga aeglaselt allapoole. Liustikud võivad olla kilomeetreid ja kümneid kilomeetreid pikad. Mida suurem on liustik, seda kiiremini ta liigub. Keskmiselt liustike liikumise kiirus on 1-2 meetrit ööpäevas. Liustikud katavad tänapäeval ligikaudu 10% maismaast. Geoloogilises minevikus on liustikud korduvalt hõlmanud vähemalt kolm korda suuremat ala
Teataval kõrgusel merepinnast valitsevad tingimused, kus Maa pinnale langev tahkete sademete hulk ja veehulk on võrdne nulliga - klimaatiline lumepiir.- sellest madalamal tuleb lund juurde võimalikust kaost vähem,- sellest kõrgemal tuleb lund juurde võimalikust kaost rohkem; võimalik lume püsiv kuhjumine kinosfäär. Liustikud tekivad, mil lume kogumiseks sobiv ala satub kionosfääri. Firn (sõmerlumi) tekib kui ülemiste lumekihtide raskuse toimel alumised kihid tihenevad. Jätkuval tihenemisel kaovad poorid firnist täielikult ning see muutub liustikujääks. Liustiku toitumise allikaks on tahked sademed. Voored On tekkinud liikuva jää all jääserva lähedal. Jää on toiminud nii setete kuhjana kui kulutajana. Kujult piklik-ovaalsed. Valdavalt moreenist. Fluvioglatsiaalsed e. liustikujõelised pinnavormid on tekkinud jääsulamisvee poolt. Äravooluorgudeks on ürgorud, kuhjevormideks on: oosid,
annaabi.ee 
