Kaitseseadused talupoegade olukorra kergendamiseks, talurahvas sai õiguse vallasrahale, kindlad piirid mõisakoormistele, karistus max. 30 piitsahoopi, talupoegadel õigus kohtusse kaevata.uued usuvoolud-pietism(taotles usu sügavamat tunnustamist ja elu kõlbelisemaks muutmist),hernhuutlus(propageerisid usuvagadust,alandlikkust ja kõlblust ning sotsiaalset võrdsust ja vendlust),ratsionalism(rahva harimine ja valgustamine,kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust,moodus. lugemisseltse alustati rõugete vastast kaitsepookimist),piibel- 1739,A.T.Helle,Talurahvaseadused-1802-talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine:kui talupoeg oli oma koormised mõisnikule täitnud, ei tohtinud teda isatalust välja tõsta ning pärast peremehe surma jäi talu tema poegadele,teokoormiste normeerimine s.o vastavusse viimine talu majandusliku kandevõimega,talurahva vabastamine pärisorjusest:Napoleon oli vallutatud aladel talurahva pärisorjusest vabastanud,seisuslikud
Mindi kirikuga vastuseisu, kõlbelisus ületas piirid. c) Ratsionalistid milles seisnes nende vaadete uudsus : Jutlused muutusid õpetlikuks; kritiseeriti ühiskonna korraldust, eriti Baltikumi pärisorjust tuntumad esindajad, nende tegevus: J.G.Eisen töötas välja mitmed agraarprojektid, kavandas saksa talupoegade koloniseerimist Baltikumi, alustas rõugete vastast kaitsepookimist Eestis A.W.Hupel levitas raamatuid ja moodustas lugemisseltse, andis välja ajakirja Lühike Õpetus J.G.Herder levitas eesti rahvaluulet Euroopas A.v. Kotzebue asutas Tallinna esimese teatritrupi Eestis d) Rahvaharidus, kindralkuberner G. Browne´seadus 1765 Talupojad, kes on selleks võimelised, õpetagu oma lapsi ise. Kui seda ei suudeta, tuleb mõisavaldajal oma vallas panema välja inimesi, kes mõistavad küllalt hästi lugeda ja on kindlad ristiusu õpetuses, et need lapsi õpetaks. Pastor peab andma mõisavaldajale täpse
igasse suuremasse mõisasse (enne oli igas kihelkonnas). Georg Eisen von Schwarzenberg töötas välja mitmeid agraarprojekte, kavandas vabade saksa talupoegade koloniseerimist Baltikumi, tegeles puuviljakasvatuse ja juurviljade kuivatamisega. Alustas rõugete vastast kaitsepookimist. August Wilhelm Hupel oli literaat, kes pärandas hinnalisi kirjeldusi oma kaasajast. Levitas raamatuid ning aitas moodustada lugemisseltse. Peter Wildega anti välja Põltsamaal esimene eestikeelne ajaleht ,,Lühhike öppetus...''
mitmesugused nõuanderaamatud. 11. Kes nad olid? Millega jäädvustasid end Eesti kultuurilukku? A.T. Helle, P.E. Wilde, A.W. Hupel, J.G. Herder, A. von Kotzebue A.T.Helle koostas põhjaeestikeelse tervikpiibli aastal 1739 P.E.Wilde andis koos Hupeliga välja I eestikeelset ajalehte ,,Lühhike öppetus..." A.W.Hupel andis välja erinevaid raamatuid; andis välja I ajalehte, kogus eesti rahvaluulet; koostas eesti keelse sõnaraamatu; organiseeris lugemisseltse, talupoegadele lugemise õpetamiseks J.G.Herder tutuvustas eesti rahvaluulet Euroopas saksa keele vahendusel A.von Kotzebue asutas I teatritrupi Eestis, näitekirjanik, näitetruppi kuulusid nii meessoost kui naissoost näitlejad 12. Selgita: mõis, aadlimatrikkel, restitutsioon, pearahamaks, pärisori, valgustussajand. mõis majanduslik üksus, mille juurse kuulusid põllumaad koos talupoegadega,
Tehti usinamalt tööd, oldi kõlbelisemad. Koos vennastekogudusega levis kirjaoskus. Samas hävitati vanad ehted, ohvripaigad, keelati ära peod, torupillimäng, kirevad riided, lõbustused. Eestlane oli tumedates riietes tõsine inimene. Masendav. 4. Milline oli Baltikumi valgustajate tegevus? Nende tegevus oli õpetav, hariv. Talupoegi õpetati kasvatama puu-ja juurvilja, marju, tegema nendest hoidiseid, moosi. Levitasid raamatuid, moodustasid lugemisseltse. Nende poolt tuli kaitsepookimine rõugete vastu. Välja anti ajakiri tervishoiust. A.W.Hupel Osales agaralt raamatute levitamises ning lugemisseltside moodustamises. Kirjutas mitmeid teoseid kohalikest, andis välja esimese tervishoiuteemalise ajakirja. 5. Mida nõudis Browne 1765a. patent? Browne oli iirlasest kindralkuberner. See patent puudutas ainult Liivimaad. Mõisad olid kohustatud koole avama ning lapsed pidid õppima lugema. Lugemisoskus tehti kohustuslikuks. 6
1. Andis välja saksakeelse kogumiku „Topograafilisi teateid Eesti- ja Liivimaast“, kus oli juttu siinsest haldusest, rahvastikust, kommetest, faunast, floorast. 2. Koos Põltsamaa arsti Peter Ernst Wilde’ga andis Põltsamaal välja esimest eestikeelset ajalehte „Lühhike öppetus“. 3. Koostas eesti keele sõnaraamatu. 4. Kogus eesti rahvaluulet, saatis avaldamiseks Saksamaale. 5. Organiseeris lugemisseltse, et talupoegadele lugemist õpetada. 7. Pietism, hernhuutlus. Hernhuutlaste tegevuse tähtsus. 18.sajandil võistlesid lutheri kirikus kaks relogioosset suundumust. Pietism Hernhuutlus Levis eelkõige haritud teoloogide seas. Levis lihtrahva hulgas. Ühiskonna hädades on süüdi talupojad, Hädade põhjuseks on sotsiaalne ebavõrdsus ja kes ei ela kõlbelist elu. vajakajäämised kõlbluses.
· esitati sotsiaalseid nõudmisi · kõik inimesed pidid suhtlema nagu õed-vennad · üle 10 000 liikme · 1743. keelati liikumine Ratsionalism: 18.saj II pool · valgustus · eesmärk-rahva harimine ja valgustamine · rahvale jagati kasulikke teadmisi ja nõudeid · kritiseeriti ühiskonna sotsiaalset korraldust, eeskätt pärisorjus · Peter Ernst Wilde- 1766.a. hakkas andma Põltsamaal välja esimest ajalehte ,,Lühhike Õppetus", moodustas lugemisseltse 9. Kes on kes · Anton Thor-Helle- Piiblitõlkija ja eesti kirjakeele arendaja, Jüri pastor · Johann Georg Eisen- agraarprojektid, kavandas vabade Saksa tp. koloniseerimist baltikumi, puuviljakasvandus, juurviljade kuivatamine, rõugete vastane kaitsepookimine · August Willem Hupel- ,,Topograafilised teated Eesti-ja Liivimaast" raamatute levitamine · Johann Wilhelm Krause- arhitekt (ülikoolihoone)
Üheks kuulsamaks valgustajaks oli August Wilhelm Hupel (1737-1819). 1) Andis välja saksakeelse kogumiku topograafilisi teateid Eesti- ja Liivimaast, kus oli juttu siinsest haldusest, rahvastikust, kommetest, floorast ja faunast. 2) Koos Põltsamaa arsti Peter Wildega andis Põltsamaal välja esimest eestikeelset ajalehte Lühhike öppetus. 3) Kogus eesti rahvaluulet ja saatis avaldamiseks Saksmaale. 4) Koostas eesti keele sõnaraamatu. 5) Organiseeris talupoegadele lugemisseltse. 7. Pietism, hernhuutlus. Hernhuutlaste tegevuse tähtsus. 18. sajandil võistlesid luteri kirikus 2 religioosset suundumust pietism hernhuutlus * Levis eelkõige haritud teoloogide seas. * Levis lihtrahva hulgas. * Ühiskonna hädades on süüdi talupojad, kes * Ühiskonna hädade põhjuseks on sotsiaalne ei ela kõlbelist elu. ebavõrdsus ja vajakajäämised kõlbluses.
- Jutlusega reaalsed õpetused - Ühiskonna hädad sotsiaalsest korraldusest (Esimesed suuremad pärisorjuse kriitilised noodid) Johann Georg Eisen: · Torma pastor · Pärisorjuse vastu · Vabade Saksa talupoegade koloniseerimise plaan eesti aladel · Puuviljade kasvatamine ja kuivatamine · Rõugete kaitsepookimine August Wilhelm Hupel: · Põltsamaa pastor · Topograafilisi teateid Eesti ja Liivimaast · Moodustas lugemisseltse · Esimene Eesti keelne ajakiri " Lühike õpetus" Tähtsamad kultuurikeskused: · Riia toomkool Johann Gottfried von Herder · Tallinna akadeemiline gümnaasium, kus oli trükikoda · Esimene teatritrupp Eestis August von Kotz Ebue Rahvaharidus: · Algselt jääb haridus aktiivselt pastorite pärusmaaks. · 1739 Liivimaal esimene koolikorralduskava : 7-12. a. , kui koolis selgeks ei saanud.
a Johann Hornung 1693. a andis välja ladinakeelse eesti keele grammatika, mis arvestas Stahli omast märksa rohkem eesti keele eripära, nn vana kirjaviis Johan Skytte Liivimaa kindralkuberner, üks oma aja haritumaid rootslasi, andis idee luua Eestisse (Tartusse) ülikool August Wilhelm Hupel Põltsamaa pastor, 1766-1767 andis välja esimest eestikeelset ajakirja "Lühhike öppetus", levitas agaralt raamatuid, moodustas lugemisseltse, kirjutas palju hinnalisi kirjeldusi oma kaasajast Anton Thor Helle Jüri kirikuõpetaja, 1739. aastal ilmus tema toimetatud ja tõlgitud tervikpiibel põhjaeesti keeles Fr. R. Kreutzwald estofiil, andis välja ajakirja "Mailm ja mõnda, mis seal sees leida on" (1848-1849), jätkas Faehelmanni ,,Kalevipoja" eepose koostamist, sellest sai oluline nurgakivi eesti rahvusliikumises R. Faehlmann estofiil, õppis arstiks, tema eestvedamisel loodi 1838. a Tartu Ülikooli juures
saksakeelset loomingut Friedrich Gustav Arveliusel, kellelt lisaks artiklitele ilmus luuletusi ning kolm näidendit. 14.VAIMUELU 18. JA 19. SAJANDI VAHETUSEL 19. sajandi algus oli aeg, mil Balti kubermangudes tekkisid esimesed ühingud, millel olid teaduslikud ja kirjanduslikud sihid. 19. sajandi algul oli eestis kaks trükikoda, Tartus Grenzius ja Tallinnas Minuth, endine Lindfors. 18. sajandi teisel poolel loodi Eestis kohaliku saksa haritlaskonna tarbeks nn. lugemisseltse ja laenuraamatukogusid. Aastal 1783 tuli Tallinna magistraadi (raekohtu) teenistusse August von Kotzebue, kes oli juba noorest peale ka näidendeid kirjutanud ja ise näidelnud. Tallinna amatöörteater (1784-95), mille direktoriks sai v. Rosen ja sekretärina tegutses Kotzebue, jäigi neil aastatel teatrikultuuri peamiseks kandjaks Eestis. Sajandivahetusel püüti teatri tegevust seada uuele alusele ja sõlmida lepinguid kutseliste näitlejatega, milleks andis tõuke Mme Tilly trupi (nn
annaabi.ee 
