Silvia Rannama “Kadri” Raamat algab minategelase Kadri Jalakas lebamisega haiglavoodis. Päeval, mil kogu klass süüdistas teda alusetult klassiõe salli varguses, on Kadri jäänud tänavat ületades auto alla. Loo süžee areneb 1950. aastate esimesel poolel. Minategelane elab koos oma vanaemaga Kadri Juhansoniga halbades ja vaestes oludes keldrikorrusel. Tüdruku ema on palju aastaid tagasi surnud, nii et Kadri ei mäleta teda, ning isa Ülo Jalakas jäänud sõjakeerises teadmata kadunuks, elades ilmselt Rootsis. Perekonna kodu on sõjas hävinud. Esialgu ei ole Kadril sõpru, ta on õnnetu, vaene ja üksik. Sageli haletseb Kadri end oma päeviku veergudel, leidmata eneses väärtuslikke omadusi. Klassiõed hoidsid temast eemale, sest tal oli keldrihais juures ja klassiõde Anne ei tahtnud sellepärast Kadriga koos kõrvuti jõululuuletust lugeda. Kadrile meeldisid väga raamatud ja palju lugeda
KADRI JA KRISTIINA ERINEVUSED KRISTIINA KADRI Tegevus toimub 20. sajandi 1950. Teose tegevus toimub 21. sajandi aastate lõpus, nõukogude ajal. alguses. Kristiina ema on alkohoolik. Kadri ema suri, kui tüdruk oli alles väike Kristiina elab koos ema ja õega ning tema Kadril pole õdesid-vendi, elab koos ülesandeks on õe eest hoolitsemine. vanaemaga väikeses keldrikorteris. Kristiinal kõrval ei olnud algul Kadril oli usaldusisik tädi Elsa, kirjanik, täiskasvanut, kellele oma muresid kellele ta oma muresid usaldas. Tädi usaldada. Alles hiljem .....???? Triinu ema Elsa oli Kadrile ema eest. Ta õpetas talle Mõtle sellele punktile veel
Iris Tagel 6.b „Kadri” S.Rannamaa Kolm olulisemat tegelast: Kadri- 14 aastane, prillidega, lokkis juukseline, viletsaid riideid kandev, natukene halvasti lõhnav tüdruk. Kadri välimus muutus raamatus, ta vabanes operatsiooni jooksul prillidest, saai korralikud riided selga ja halvast lõhnast ka lahti. Iseloomult oli ta sõbralik, tore ja abivalmis. Vanaema Kadri Juhanson- kadri vanaema, kortsuline ja kondine natukene küürus vanadaam. Iseloomult oli ta hooliv ja otsekohene, mõnikord ka pahur. Tädi Elsa- Ilus ja mõistev kirjanik Elsa Sarap, kes oli haiglasse sattunud ning Kadriga sõbrannaks hakanud. Kadri probleemid:
loodusobjektide nimetamisi: näiteks sumbkingustik, vaarastik, sulglohustik, joovik, küüvits, sugassõnajalg, soopihl.) Kirjeldatakse ka ühte meest, Madis Parvit, kes on ihne mees, kes tahtis aina laiendada oma mõisa piire, ümberkaudsed talud ja väiksemad kohakesed, isegi sood ja rabad said üksteisejärgi temale. Endale ehitas ta häärberi, kuid nähes kui kulukas see oli, jättis ehituse pooleli ja elas üksi seal ühes suuremas ruumis kägisevas voodis. Tal oli üks tütar Kadri, kes elas linnas, ta oli isaga tülis ega suhelnud temaga. Ühel sügisööl Madis tapeti linnas ja Kadri tuli maale elama. Kui alguses käis ta siin ringi kui daam peentes riietes, siis varsti oli ta juba lihtsates rõivastes kui lihtne inimene, kes pole linnaelu näinud. Ta oli suurt kasvu, kondine, laiapuusaline, paksujalgne, tal oli lai ja vormitu nina, suured lapselikud silmad. Külastanud ka kohalikku kirikukogukonda lubas ta elada lihtsat elu
eas. (Mate, 2019) Sõltuvus omakorda toob kaasa lühiajalise kergenduse, kuigi inimene võib teada, et see võib kahjustada tema tervist, ei suuda ta lõpetada. Inimesed kannatavad trauma tagajärgede käes ja põgenevad valu eest. Esimesena peaks küsima, et miks valu? Meie sotsiaaltöötajatena küsime, et miks sõltuvus? Näe inimest, mitte probleemi! Kadri juhtum https://www.err.ee/1132918/uus-tugigrupp-toetab-lapseeas-seksuaalselt-kuritarvitatud- taiskasvanuid 1. Miks Kadri endale haiget tahtis teha? Kadri juhtum on küll aastatetagune aga haavad ulatuvad siiani. Laste seksuaalne väärkohtlemine on küll statistika järgi langenud aga tegelikult võib selline langus olla tingitud registreerimise vähenemise tõttu, kuna 2020. aasta COVID-19 kriisi ajal olid väga paljud lapsed isolatsiooni tõttu kodus. 2020. aasta statistika näitab seda, et 77% seksuaalkuriteo toimepanijatest on olnud lapsele tuttavad isikud sh. 46% pereliige või sugulane nendest 41%
Sellest ajast algas nende suur sõprus, aga samas see oli ka halb. Kuna minu vanaema käis tihti rikka tütarlapse talus, hakkas ta tundma puudust nendest asjadest, mis olid rikkal tütarlapsel. Foto 3. 5. klassi pilt. Teises reas keskel on emakeele õpetaja Ene Saar. Teises reas vasakult kolmas Erna Lebreht. Foto pärineb Erna Lebrehti foto kogust 7 Vestlus vanaema Erna Lebrehtiga 09. jaanuar 2010 11 Neil oli 5. klassis suur klass. Vanaema ei tea kui palju neil täpselt klassis õpilasi oli, aga pildilt lugedes oli neid 41. Poisse oli 20 ja tüdrukuid 21. Õpilaste läbisaamine oli väga hea. Neil koolivorme ei olnud, vaid käidi selliste riietega koolis nagu tänapäevalgi. Muidugi ei tohtinud panna katkiseid, ega määrdunuid riideid. Vaba riietumine tekkitas ka palju kadedust. Kui vanaema oli jõudnud 6. klassi, lahutas Rudolf Elmiirest, kuna ta sai aru, et minu vanaemale tehakse ülekohut
Kõik ei läinud päris hästi ja kose alla tekkis järv, mis hakkas Küübi heinamaad üle ujutama. Kogu külarahvas sai pahaseks. Anne-Mari oli väga rõõmus, kuna Jairus ütles kurat. Külarahvas tahtis soo ja metsa ümber piirata. Nipernaadi ja Joona jooksid nii, et nad ei vaadanud enam kordagi tagasi. PÄEV TERIKESTE KÜLAS Madis Parvi oli ihne, tujukas ja lihtne mees. Edasi kirjeldati raamatus, milline oli Madise poolelijäänud hääber. Tal oli tütar Kadri, keda hakati peale Madise mõrva otsima. Varsti tuligi ta mõisa. Algul olui ta uhke ja peen. Ta lubas hakata põllunaiseks ning peale kirikuõpetaja juures käimist, viskas ta oma uhked riided nurka ning läks põldudele. Ta jätkas oma isa elu. Ta ei saanud ühtegi meest tühjade kätega ära lasta, kuid naisi ta põlgas. Tal hakkasid meestest jalad värisema ja ta andis meestele maad ning ise sünnitas nende lapsi. Kui laps oli karjuse-
20. märtsil 1936 a. sündis Helvi õde Silvi. Sel ajal oli tema isa väga raskelt haige.Ta põdes kopsupõletikku. Seisund oli väga tõsine ning kardeti kõige halvemat. Kuid Helvi isa siiski paranes. Helvil oli aeg kooli minna. 5 3. Koolitee 3.1. Koolitee algus 1936. aasta sügisel algas Helvil haridustee Saadjärve 6 klassilises koolis. Koolis olid liitklassid. Kui õpetaja töötas ühe klassiga suuliselt, siis teine klass tegi kirjatööd. Helvi klassijuhataja oli Hilda Aulis. Ta andis Helvile eesti keelt, usuõpetust ja vaimuliku laulu tunde. Kooli juhataja oli Aleksander Aulis. Tema õpetas matemaatikat. Helvi kandis käis koolis palju lapsi. Kooli oli 6 km kaugusel. Sügisel ja kevadel käidi kodus, talvel oldi internaadis. Õpiti hõõglamgi valgusel. Magamistubades olid petrooliumlambid. Esmaspäeviti viidi hobusega kooli. Kaasa oli vaja võtta koolitarbed, leivakott ja toiduained koolitoidu valmistamiseks
Kõik kommentaarid