kg 3 1 at = 0,981 bar = 0,981 105 Pa m m 1 mmHg = 1 torr (Tr ) = 133,3 Pa g -raskuskiirendus 2 s h -sügavus (m) 1 mmH 2O = 9,81 Pa Hüdrostaatiliseks rõhuks nimetatakse vedeliku (gaasi) sees mõjuvat rõhku. Pascal'i seadus rõhu muutus millises tahes vedeliku punktis kandub niisamasugusena edasi kõigisse teistesse punktidesse. 0-lugemiks on rõhk p = 0. Sellise skaala järgi mõõdetud rõhku nimetatakse absoluutseks rõhuks. Relatiivse skaala 0-lugemiks on õhurõhk. Õhurõhust suuremat rõhku nimetatakse ülerõhuks. Seda rõhku näitavad manomeetrid, mistõttu nimetatakse teda ka manomeetriliseks rõhuks. Õhurõhust väiksemat rõhku nimetatakse alarõhuks e vaakumiks. Alarõhku mõõdetakse vaakummeetriga. 5. Vedelike voolamise seadused. Elementaarjuga. Elementaarjoa vooluhulk. Vedeliku voolu pidevusvõrrand.
senist tehnikas kasutatud rõhuühikut tehniline atmosfäär (at). 1 at = 1 kgf/cm2 = 0,981 bar. 1 mm Hg =1 torr (Tr) , millimeetrit elavhõbeda sammast, 1 torr = 133,3 Pa. 1 mm H2O, millimeetrit veesammast, 1mm H2O = 9,81 Pa. Tollisüsteemi kasutavates maades on enamlevinud rõhuühikuks psi. 1 psi = 1 lbf/in2 = 1 jõunael/ruuttollile. 1 bar 14,5 psi. 8) Selgitage mõisted: absoluutne rõhk, alarõhk, ülerõhk. 0-lugemiks on rõhk p = 0. Sellise skaala järgi mõõdetud rõhku nimetatakse absoluutseks rõhuks. Relatiivse skaala 0-lugemiks on õhurõhk. Õhurõhust suuremat rõhku nimetatakse ülerõhuks. Seda rõhku näitavad manomeetrid, mistõttu nimetatakse teda ka manomeetriliseks rõhuks. Õhurõhust väiksemat rõhku nimetatakse alarõhuks e vaakumiks. Alarõhku mõõdetakse vaakummeetriga. 9) Vedelik ja mehaaniliste manomeetrite töötamise põhimõtteline erinevus.
Pikksilm viiakse üle seniidi ja korratakse sama ringi vasakul asendis, saades horisontaalringi lugemi V. Kui lugemite vahe on 180 kraadi, on nõue täidetud. Nõue on täidetud Lugemite erinevus 180 kraadist kannab nimetust (kahekordne) kollimatsiooniviga 2c. Justeerimiseks tuleb leida lugem Õ (ring vasakul asendi jaoks), mis on veast c vaba. Järgnevalt tuleb alidaadi peenliigutuskruvist keerata horisontaalringi lugemiks Õ, selle tulemusel läheb niitristi keskpunkt vaadeldavalt punktilt ära. Justeerimiseks tuleb horisontaalsete justeerimiskruvide abil nihutada niitristi, kuni viseerimiskiir läbib vaadeldavat punkti. Kollimatsioonivea mõju kaob horisontaalnurga mõõtmisel täisvõttega. Horisontaaltelg Esitatud nõude täitmiseks peab eriti täpselt olema täidetud esimene nõue, st vertikaaltelg peab olema vertikaalne. Teodoliit asetatakse ca 1015 m kaugusele kõrgest hoonest.
Seetõttu kasutatakse taimkatte parameetrite hindamiseks just lähiinfrapunapiirkonna spektrit. Peegeldumisel on kokku kolm liiki: spekulaarne peegeldus, hajus peegeldus ja nende kahe kombineeritud peegeldus (Heritage ja Large 2009). LIDARid kasutavad mõõtmiseks peamiselt spektri nähtavat ja infrapunast piirkonda. Taimestiku uurimisel kasutatakse enamasti infrapuna kiirguse lähedast lainepikkust. Lihtsamad laserskannerid suudavad eristada kahte peegeldust, näitena metsas oleks esimeseks lugemiks võrastiku peegeldus ja teine lugem tuleks maapinnalt (või tekkida ka võrastikust). Kuid on olemas ka skannereid, mis suudavad registreerida kokku 255 peegeldust (Heritage ja Large 2009). LIDARi andmete eelistena on Hodgetts (2009) välja toonud selle tehnoloogia suure andmekogumise kiiruse, andmestiku laiaulatusliku kasutamisvõimaluse, tema täpsuse, võiamaluse hilisemaks andmete uurimiseks ja analüüsiks jm. Puudusena on välja toodud selle
Näiteks normaalelement, mis on emj. standardiks, aga ka kepp vee sügavuse mõõtmiseks. 5. Mõõtesüsteem on seadeldis, mis koosneb mitmest eelpool mainitud seadmest. Mõõteriista põhiosaks on tundlik organ ehk tajur ja lugemisseade. Näiteks voltmeetri tajuriks on magnetväljas asuv traatraam ja vedru. Lugemisseade koosneb osutriistade korral skaalast ja osutist. Digitaalriistade korral on lugemiseadmeks ekraan, kuhu ilmuvad numbrid. Arvu, mida mõõteriist näitab nimetatakse lugemiks, sellele vastavat füüsikalise suuruse väärtust aga mõõteriista näiduks. Kui näiteks voltmeetri osuti seisab täpselt kriipsu kohal, mille juures on arv 2,5, siis lugem on 2,5 ja näit 2,5V. Skaala kahe naaberkriipsu vahet nimetatakse jaotiseks. Jaotis ei ole füüsikaline suurus vaid geomeetriline suurus. Jaotise geomeetrilist pikkust nimetatakse jaotise pikkuseks. Jaotise lõppkriipsule ja algkriipsule vastavate näitude vahet nimetatakse jaotise väärtuseks
poolvõttega ja vertikaalnurga mõõtmise täpsuseks võib võtta 1'. 4. Tööde järjekord tahhümeetrilise mõõdistamise jaamas - Tsentreerimine seda tehakse täpsusega 1-2cm ripploodi abil, täpsemate instrumentide puhul nõutakse tavaliselt ka täpsemat tsentreerimist, paljudel mudelitel on olemas optiline tsenriir - Instrumendi loodimine - Horisontaalringi orienteerimine alidaadi pööramisega seatakse horisontaalringi lugemiks 0, seejärel alidaad kinnitatakse, vabastatakse limb ning limbi pööramisega viseeritakse käigu naaberpunktile, kui onteada lähtesuuna direktsiooninrk, siis seatakse selle väärtus horisontaalringile nagu tehti null-lugemi puhulgi ja see lugem orienteeritakse naaberpunktile. Peale orienteerimist annavad lugemid horisontaalringilt kas horisontaalnurga lähtekülje ja mõõdistatavale punktile viiva suuna vahel või selle suuna direktsiooninurga
sellise tähistusega kirja panna ei tohi! 8.1. Näited B-tüüpi määramatuse leidmisest ja vastuse esitamisest Näide: Täpsusklass on esitatud absoluutpõhivea kujul. Joonisel 18 kujutatud nihiku absoluutpõhiviga on ± 0,03 mm. 34 Mõõtmisteooria alused Oletame, et saime selle nihikuga silindri pikkust mõõtes lugemiks 25,07 mm. B-tüüpi määramatuse jaoks saame ühtlase jaotuse eeldusel 95%-sel usaldusnivool u x 1.65 0,03 B 0,03 mm . 3 Mõõtetulemuse võime esitada kujul x = 25,07(3) mm. Näide: Täpsusklass on esitatud taandvea
Näiteks kui tagasivaatelugem on 1383 ja punkti A absoluutkõrgus on 10,122, siis instrumendi kõrgus on 1,383+10,122=11,495. Selleks, et projektpunkte välja märkida, tuleb arvutada eesmise lati lugemid. Juhul kui projektkõrgusteks on näiteks a) 11,154 b)11,124 ja c)11,197, siis saab eesmise lati lugemid valemiga E L=Hi-Hprojekt. Näiteks a) puhul 11,495- 11,154, saame vastuseks 0,341. Projektkõrgus tuleks seega märkida lati alumise ääre juurde siis kui nivelliirist vaadates on lugemiks 341. Kontrolliks muudetakse instrumendi kõrgust ning võetakse uuesti tagumise lati lugem ja eesmise lati lugem. Saadud vahe ei tohi olla suurem kui 1cm. Näiteks uued latilugemid on TL=1383 ja EL=357. Hi=1,383+10,122=11,505. Hprojekt=11,505-0,357=11,148. Saadud projektkõrguse ja antud projektkõrguse vahe 11,154-11,148 on 0,006 ehk see mahub lubatud piiridesse. 35. Mis on reeper ja millised on reeperite liigid?
vai, mille tipu kõrguseks on ette nähtud H A. Samas on ehitusplatsi läheduses asuva (ajutise) reeperi kõrgus HRp Nivelliir seatakse reeperi ja punkti A vahele võimalikult võrdsetele kaugustele. Reeperil olevalt latilt võetakse tagantvaate lugem t. Arvutatakse instrumendi horisont Hi = H Rp + t. Järgnevalt arvutatakse vajalik eestvaate lugem (eproj) punktis A, mille juures vaia kõrgus vastab projektkõrgusele. Vai lüüakse maasse seni kuni vaia peale asetatud lati lugemiks tuleb eproj = Hi HA. Kontrolliks tehakse nivelleerimine lati punase külje või teise horisondiga.Kõik arvutused näidatakse märkimise skeemil ja lisatakse juurde, kui kõrgele jäi vaia pea maapinnast. Tunnusvai kõrvale! 78. Projektkalde märkimine Väikesi kaldeid märgitakse nivelliiriga ja suuri (so suuremad kui lati pikkus!) teodoliidiga. Tänapäeval kasutatakse sageli ka pöörd- ja torulasereid.
Näiteks normaalelement, mis on emj. standardiks, aga ka kepp vee sügavuse mõõtmiseks. 5. Mõõtesüsteem on seadeldis, mis koosneb mitmest eelpool mainitud seadmest. Mõõteriista põhiosaks on tundlik organ ehk tajur ja lugemisseade. Näiteks voltmeetri tajuriks on magnetväljas asuv traatraam ja vedru. Lugemisseade koosneb osutriistade korral skaalast ja osutist. Digitaalriistade korral on lugemiseadmeks ekraan, kuhu ilmuvad numbrid. Arvu, mida mõõteriist näitab nimetatakse lugemiks, sellele vastavat füüsikalise suuruse väärtust aga mõõteriista näiduks. Kui näiteks voltmeetri osuti seisab täpselt kriipsu kohal, mille juures on arv 2,5, siis lugem on 2,5 ja näit 2,5V. Skaala kahe naaberkriipsu vahet nimetatakse jaotiseks. Jaotis ei ole füüsikaline suurus vaid geomeetriline suurus. Jaotise geomeetrilist pikkust nimetatakse jaotise pikkuseks. Jaotise lõppkriipsule ja algkriipsule vastavate näitude vahet nimetatakse jaotise väärtuseks
. jooniseid oleks suht raske muidu teha siia. Ja kuna ülesannete osas on ka kõverate märkimise ülesanne, on valemid ka ilmselt olulised. Valem 3.19: = (180kraadi * s) / (pii * R) Valem 3.20: x = R * sin ; y = AA1 = R (1 - cos ) 75. Projektsuuna märkimine 1) Teodoliit (asendis RV) püstitatakse projekteeritud nurga tippu O ja orienteeritakse teisele lähtepunktile A. Limbi ja alidaadi nullid seatakse kohakuti ning limbi lugemiks seatakse 0°00´ 2)Alidaadi pööratakse projekteeritud nurga b võrra ja saadakse suund OB´. Saadud suund (etteantud kaugusel) tähistatakse. 3) Pikksilm pööratakse üle seniidi ning korratakse sama tegevust vertikaalringi teises asendis (RP). Saadakse suund OB", mis tähistatakse samuti vaiaga. 4) Punktide B' ja B" vahe keskmistatakse ning saadakse projektsuund B (instrumentaalsete ja mõõtmisvigade puudumisel B"=B'=B. 76. Projektjoone märkimine
sõltuvalt koostatava plaani mõõtkavast ja võimalusest mõõta niitkaugusmõõturiga 0,1 m täpsusega, lmax=70m(100m), aga ka lindiga või elektrooniliselt. Situatsioonipunktide kõrguslik asend saadakse trinomeetrilise nivelleerimisega. Mõõdistades tasasel maastikul võib kasutada ka teodoliidiga otsast nivellerimist lähtudes tõsiasjast, et vertikaalringi lugem NA, kui see panna vertikaalringi lugemiks, annab horisontaalse viseerimiskiire. Kameraaltööde käigus valmib plaan: 1. Arvutada alusvõrgu punktide X,Y,H koordinaadid 2. Kanda plaanilise aluvõrgu punktid koordinaatide järgi plaanile 3. Polaarnurga ja-kauguse järgi kanda plaanile situatsiooni punktid 4. Kantud sit.punktide ja krokii järgi joonestada plaanile situatsioon 5. Kirjutada plaanile sit.punktide (reljeefipunktide) kõrgused ja konstrueerida horisontaalid 6. Joonestada plaan kehtivate leppemärkidega
annaabi.ee 
