veel tulemusi saavutanud. tulemusisaavutanud. Kamp studente ja 8.- Kamp tudengeid ja ,,Pärnu Börs" 12.05.08 9.klassi õpilasi 8.-9.klassi õpilasi 4 Kokkuvõte Ükskõik, mida me teeme või kus viibime, peame alati pöörama tähelepanu oma keelele. Suulised eksimused on veel andestatavad, kuid aktsepteerides kirjalikke vigu suure lugejaskonnaga kirjutistel hävitame vabatahtlikult oma keelt. Vead, mis ma oma töös välja tõin, on vaid üks minimaalne osa sellest, mis meie ümber tegelikult toimub. Tuleb ainult silmad lahti käia ja kõikjal vaatavad meile vastu õigekirjaeksimused. Loodan, et minu uurimustöö pani mõtlema kõik, kes end vähegi eestlastena tunnevad. Peaksime olema uhked eesti keelt õppides, mitte kurtma selle raskuse üle. Hoidkem keelt, et ka järgmistel põlvedel oleks, mille üle uhkust tunda!
meie esmane uudisteallikas. See kannab maakonna/valla/linna tunnusmärke. Samas annab see võimaluse ka kuskile kuuluda ja see on oluline, mõni meist otsib seda ju terve elu. Paljud sündmused ei oma erilist tähtsust riiklikul tasandil, kuid teatud ringkonnas on need ülimalt tähtsad, nagu näiteks "Vooremaa" rubriik "nädal maakonnas" ei huvita tallinlasi, sest see ei ütle neile midagi või mine tea ... Kindlasti ei manipuleeri kohalik ajaleht oma lugejaskonnaga, sest kõik tunnevad kõiki ja see kujundab suhtlemiseetika. Sestap arvan, er kohalik ajaleht oli, on ja jääb, kuna on oma ja armas ning usaldatav.
Kaasa aitab muidugi ka vanemate ja teiste lähedaste vähene aeg nende jaoks tööd on palju ning peale pikka ja kurnavat tööpäeva ei jaksata veel lisaks mingite põngerjatega jännata. Mängude seas on populaarsed ka igasugused teleja mälumängud. Lisaks mängudele armastatakse sageli ka lugeda nii nimetatud kurioosumi veerge ja muid seesuguseid suhteliselt ebaolulisi, kuid samas väga huvitavaid ning naljakaid uudiseid. Samuti on suure lugejaskonnaga erinevad seltskonna, naiste ja meesteajakirjad. Inimesed on juba loomult uudishimulikud ning tahavad teada kuidas elavad oma elu kuulsused ja muud meedialemmikloomad. Praegusel ajal on reporterite uudishimu lausa piiritu. Uurivate reporterite puhul on see väga kiiduväärt omadussee on ju ikkagi nende töö, kuid nõnda nimetatud kollased ajakirjanikud ei tunne tihti piire ning rikuvad erisuguseid eetika reegleid. Nad jälgivad staare ööpäeva ringselt ning kritiseerivad igat nende
Grupi ja tema sidusettevõtete konkurentsieelised on: Tuntud kaubamärgid ja tugev positsioon turul. Grupi äriühingud ja tema sidusettevõtjad annavad Eestis välja nelja ajalehte ning 25 ajakirja, mille nädalaseks konndtiraaziks on 1,8 miljonit eksemplari. Väljaantavate väljaannete hulka kuuluvad enim loetud Eesti ajaleht SL Õhtuleh ning Eesti enim loetud ajakiri Kroonika (allikas: TNS EMor). Lisaks annab Grupp Leedus välja 19 ajakirja, sh Leedu suurima lugejaskonnaga kord kuus ilmuv ajakiri Panelè. (allikas: TNS EMor) Grupp on tugeval positsioonil Eesti trükiteenuste turul tänu oma tütarettevõtjale Printall. See on üks kahest trükikojast Eesti, mis suudab trükkida suuremahulisi üleriiklikke päevalehti. Aastal 2005 oli Printall Eestis tulude arvestuses suurim trükikoda. Grupp omab 50% Express Posti (tellijatele Eestis ajalehti ja ajakirju kätte toimetav äriühing) aktsiatest ning 40%
päevalehtedest. KEILA LEHT Keila Leht on suhteliselt uus kohalik nädalaleht (2007), mis ilmub regulaarselt kord nädalas reedeti. Leht on ilmunud praeguseks 27 korda ja tema populaarsus rahva seas kasvab pidevalt. Lehte jagatakse tasuta Keilas elavatele inimestele postkastidesse. Leht kajastab sisupoolest kohalikke uudiseid, tulevasi üritusi jpm vajalikku linnakodanikule. Lehe vastutav väljaandja on noor ajakirjanik Doris Matteus. 2 KROONIKA Ajakiri Kroonika on Eesti suurima lugejaskonnaga ajakiri, mis ilmub igal teisipäeval juba üle 12 aasta.Kroonika pajatab elu säravast poolest Eesti ja välismaiste staaride elust ning tegemistest. Kroonika liigub seal, kus on kuulsusesära, ning lubab oma lugejal piiluda "läbi ajakirjandusliku lukuaugu" nii hollywoodlikku sädelust ja glamuuri kui ka vippidega seotud skandaale. Kroonika on alati kohal kõikvõimalikel seltskonnaüritustel - suurejoonelisest presidendiballist eri firmade tähtpäevabankettideni välja.
raha, et osta kooli tarvis Põltsamaa lähedale maja. Eesti Aleksandrikooli asutamise kampaania ajal 1872. aastal loodi Tartus Eesti Kirjameeste Selts, mis oli suuresti tegev kirjanduse alal. Eesti soost haritlased, nende seas ärksad taluperemehedki, hakkasid välja andma eestikeelset kirjandust. 1878. aastal sai Carl Robert Jakobson loa asutada oma ajaleht "Sakala". Nüüd oli tal võimalus viia oma radikaalsed ideed rahva hulka. "Sakalast" sai kiiresti Eesti suurima lugejaskonnaga ajaleht, kus autor kritiseeris teravalt baltisaksa võimu ja kirikut. Just see viis suure lõhe tekkimiseni Hurda ja Jakobsoni vahel 1878. aastal. VENESTUSAEG PÕHJUSED Venemaa tsaariks sai Aleksander III, kes otsustas hakata läbi viima venestust. Kuna vaibus rahvusiku liikumise hoog, ei olnud ka kedagi venestusele vastu võitlemas. Erilise hoo sai venestamine sisse 1885. aastal, kui Eestimaa kuberneriks sai Sergei Sahhovskoi ja Liivimaa kindralkuberneriks Mihhail Zinovjev. Enne seda oli 1882
eemale tõrjuda. Samas on see üpris odav turundusmeede. a. Kõmuturunduse alla liigitatakse ka kasutajate loodud reklaam. See on meede, mille abil saavad kliendid ise nn ettevõtte nimel infot luua. Eestis oli üheks selliseks kampaaniaks enda valmimisreklaami loomine 3. Blogid- üks hetkel aina rohkem populaarsust koguv turundusvorm. Hetkel on populaarseim viis sponsorlepingud, suure lugejaskonnaga blogijale pakutakse tasuta tooteid, et too neid testiks ja niimoodi infot levitaks. 4. Suhtlusportaalid- hetkel kõige populaarsem nakkusturunduse teostamise viis, millest oli juttu ka eespool. 7 4. POSITIIVSED JA NEGATIIVSED ASPEKTID Nakkusturunduse positiivsed küljed: Sõnumit on võimalik levitada kiiresti Sõnum võib levida väga laiale grupile
2007. aasta suve seisuga oli Maaleht Eesti suuruselt teine nädalaleht tiraaziga ligi 50 000 eksemplari. Maalehe lisad on Targu talita ja TeRa. Ilmuvad ajakirjad Maamajandus ning Maakodu. Kirjastus Maalehe Raamat. Lisaks on ka kaks võrguväljaannet Maaleht.ee ja Aialeht.ee Nimi: Eesti Päevaleht Keel: eesti Hind: 18.00 Väljaandja riik: Eesti Ilmumissagedus: 304 x aastas 8 Iseloomustus: Eesti Päevaleht on Tallinnas ja Põhja-Eestis suurima lugejaskonnaga kvaliteetpäevaleht. Elujaatava hoiakuga Päevalehe sisus on põhirõhk uudistel ja arvamustel, mis peaks meeldima positiivse mõttelaadiga ja vaimult ärksatele inimestele. Päevalehte on tehtud sooviga eristada seda v õimalikult palju teistest ajalehtedest, rohkem kirjutatakse majandusest ja vähem poliitikast, lisaks ilmuvad mitmekesised ja sisukad erilehed (näiteks praktilise iseloomuga EPL Aed, EPL Köök ja kaks korda kuus ilmuv EPL Tervis,
Seega on ajakirja funktsiooniks rahvusliku meelsuse süvendamine ja säilitamine. Ajakiri püüab kujundada lugeja maailmavaadet. Ajakirjal on vähemal määral olemas ka meelelahutuslik funktsioon. Peamiselt ilmneb see persoonilugudest ja intervjuudest, mis on sisult vähem maailmavaatelised ning seega kergemad. Kuna Kultuur ja Elu põhineb erakapitalil, siis võiks eeldada, et funktsioon ajakirja enda lähtepositsioonilt võiks olla kasumi teenimine, kuid kuna tegemist on üsna väikese lugejaskonnaga nissitootega, siis ei teeni väljaanne seda eesmärki. 12 7. SISU Ajakirjas Kultuur ja Elu ilmuvad artiklid võib sisu poolest tinglikult jagada nelja kategooriasse: isikulood, ajalooülevaated, arvamused ja lood kultuurisündmustest. Isikulugusid ilmub intervjuude, mälestus- ja portreelugude ning arvamustena. Samuti esineb
mobiliseerivas funktsioonis parteiliste eesmärkide saavutamiseks. Nt kommunistlike reziimidega parteipress. Parteipressi eesmärgiks on aktiviseerida, informeerida ja organiseerida. 7. Trükimeedia areng: tabloid vs. Kvaliteetpress Tabloid. Tabloidide sisu on kergem, meelelahutuslikum, üldinimlikku huvi rõhutav, märgatavalt sensatsioonikeskne, pöörates tähelepanu rohkem kuritegevusele, vägivallale, skandaalidele ja meelelahutusele. Väga laia lugejaskonnaga, enim on esindatud madalama sissetuleku ja haridusega grupid. Paljudes riikides võib kommertsajaleht pretendeerida enim loetud ajalehe kohale tabloidiseerumisprotsess tõsisema sisuga ajalehtede kõrval saab sama oluliseks kommertsajaleht (kuna sel on palju lugejaid). Kvaliteetpress. Kvaliteetpress on läbi aja näidanud üles kõrgelt arenenud sotsiaalset ja eetilist vastutustunnet ning edendanud ajakirjanikku kui sündmuste objektiivsele edestamisele pühendunud elukutset
Oli ju partei eeskätt huvitatud oma ideede levitamisest, mitte niivõrd äritegevusest. Riigi või partei poolt doteeritavad väljaanded võisid endale lubada lugejate ja reklaamijate vajaduste ignoreerimist. Kirjastusühisuste tekkides (1908 TEKÜ, 1907/1911 Postimees) ei olnud lehe omanikeks enam mitte erakondlikud, vaid majanduslikud ringkonnad, kes ei olnud huvitatud niivõrd poliitilisi ideid levitavatest ajalehtedest, vaid suure lugejaskonnaga tulutoovatest väljaannetest. Kuidas eesti ajakirjandus politiseerus? Totaalse tsensuuri all puudub ajakirjandusel võimalus poliitilistele otsustele mõju avaldada. Eesti ajakirjandus oli teatavasti XX sajandi alguseni eeltsensuuri all. Samas oli Euroopa ja Ameerika ajakirjandus muutunud avaliku arvamuse instrumendiks, mis lõi müüdi ajakirjandusest kui neljandast võimust (seadusandliku, täitevvõimu ja kohtusüsteemi kõrval).
annaabi.ee 
