Nõukogu võib ühehäälselt suurendada kohtujuristide arvu, milleks jääb endiselt kaheksa. 4.2. Esimese Astme Kohus Esimese Astme Kohtu volitusi suurendatakse, nii et need hõlmavad teatavaid eelotsuste kategooriaid. Nõukogu ühehäälse otsusega moodustatakse kohtukolleegiume. 5. Õigusloomemenetlused Kuigi suure hulga (27) uute poliitikate ja meetmete puhul on nüüd nõutav kvalifitseeritud häälteenamus nõukogus, laiendati kaasotsustamist ainult mõnele vähetähtsale valdkonnale (EÜ asutamislepingu artiklid 13, 62, 63, 65, 157, 159 ja 191; artikli 161 puhul on nõutav nõusolek). 6. Tõhustatud koostöö Põhiidee Nice'is oli hüvitada kvalifitseeritud häälteenamuse ebapiisav laiendamine ja vältida ummikseise otsuste tegemisel pärast laienemist. Nice`i leping sisaldab üldsätteid, mis kehtivad kõikide tõhustatud koostöö valdkondade suhtes, ja asjaomase samba erisätteid
valitsusasutuste tegevust; korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist; annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi; korraldab suhtlemist teiste riikidega; kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas 2. Mida tähendavad: komisjon, fraktsioon, koalitsioon, opositsioon, koosseisu häälteenamus, poolthäälteenamus? Komisjon – riigikogu tööorgan, mis valmistab ette seaduseelnõusid Riigikogu täiskogus menetlemiseks; kattub ministeeriumide vastavate valdkondadega Frkatsioon – parlamendis esindatud erakonna saadikurühm Koalitsioon – erakonnad kes kuuluvad valitsusse: RE, SDE Opositsioon – erakonnad, kes ei kuulu valitsusse: Keskerakond, IRL Koosseisu häälteenamus – hääletamisprotseduur, mille puhul otsuse vastuvõtmiseks peab poolt hääletama enam kui 50% kõigist esinduskogu liikmetest
Karin Valt Edgar Savisaar kogus 39979 häält Koguti volikogu 79 kohast 46 Püstitas sellega ajalooliselt häälterekordi Saavutati absoluutune häälteenamus viies linnaosas Tallinnas koguti 115 074 häält Ehääletades 6 256 Linnapeana jätkab Edgar Savisaar Krossi "julm" eestimeelne kampaania Anvelti esinemine saates "Kolmeraudne" Venelaste protestihääled ning üldistamine Arvestamine nii eestlaste kui ka venelastega Pensionärid Teeremondi rahastamine 25miljoni euroni Rohelise kaardi soodustuste laienemine toidukaupadele Luterikirik Mustamäele Vanalinn autovabaks Koolitoidu panustamine + 2009
Arvan, et parlament on tähtsam kui Euroopa Komisjon, sest parlament kontrollib ja jälgib volinike tööd. Volinikud peavad esinema ja aru andma parlamendi ees. Parlamendil on õigus terve komisjon laiali saata. Kuid komisjon võib ainukesena algatada õigusakte võrreldes teiste EL institutsioonidega, nõukogu võtab neid vastu. (4) Võrdle EL Nõukogus kasutatavaid hääletusprotseduure: ühehäälsus ja kvalifitseeritud häälteenamus. Too välja mõlema positiivsed ja negatiivsed küljed. KVALIFITSEERITUD ÜHEHÄÄLSUS HÄÄLTEENAMUS Kollektiivselt tehakse otsuseid. Alates 2014. a
Rahvahääletus ja rahvaalgatus Eestis Erakonnad Eestis Süümevanne Riigikogu Riigikogu valimine Riigikogu liikme volituste tekkimine, peatamine, lõpp ja tema asendamine 2 Riigikogu juhatus, fraktsioonid, komisjonid ja kantselei Riigikogu istung, istungjärgud ja täiskogu töönädal Riigikogu otsustusvõime ja hääletamisel nõutav häälteenamus Seadusandlik protseduur Riigikogus Vabariigi President V Presidendi valimine, tema volituste tekkimine, peatumine, lõppemine, presidendi asendamine Vabariigi Presidendi pädevus Seaduste väljakuulutamine ja Vabariigi Presidendi vetoõigus Vabariigi Valitsus VV koosseis, valitsuse ja selle liikmete volituste tekkim. ja lõppem., valitsuse liikmete asendam. VVle, peaministrile või ministrile umbusalduse avaldamine ning s
· Taani, UK rahapoliitika Tagasihoidlik tulemus näitas, et riigid ei suutnud uute riikide I sammas: institutsionaalsed muudatused vastuvõtmist sisuliselt ette valmistada. Lepinguga sisse viidud · Mitmete ÜEA reformide laiendamine muudatused: · kvalifitseeritud häälteenamus Ministrite Nõukogus · Euroopa Parlamendi volituste laiendamine läbi · koostöömenetlus, nõusolekumenetlus kaasotsustamisprotseduuri rakendamise laiendamise · Parlamendi volituste laiendamine · Kaasotsustamisprotseduuri lihtsustamine · õigus moodustada järelpärimiskomisjone · Koostöö tihendamine: tööhõive, võimaluste võrdsus, - Ülemkogu president
valitsusele, enne oli RK-l) Kaks viimast võeti vastu kahe järjestikuse RK koosseisu poolt. 3 6. PS muutmise viisid Eestis (otsustamiseks vajalikke häälteenamuse nõudeid ei pea peast teadma, aga peab teadma, kust need leida) § 163: PS saab muuta seadusega, mis on vastu võetud 1) rahvahääletusel (Ps muutmise seaduse eelnõu rahvahääletusele panekuks on nõutav RK koosseisu kolmeviiendikuline häälteenamus §164) 2) RK kahe järjestikuse koosseisu poolt (vt §165) 3) RK poolt kiireloomulisena. (vt § 166) 7. PS aluspõhimõtted: näitlik loetelu Demokraatia ja rahvasuveräänsus (§ 1 lg 1); Riigisuveräänsus (§ 1 lg 2); Unitaarriiklus (§ 2 lg 2); Vabariiklik valitsemisvorm (§ 1 lg 1); Võimude lahusus ja tasakaalustatus (§ 4); Seaduslikkus (§ 3) 8. Rahvasuveräänsus ja riigi suveräänsus
IV Õigusnormi hierarhia (määrab normi muudetavus, mida raksemini muudetav, seda kõrgemal asub ta õigusnormi hierarhias) Õigu hierarhia mõjutab normi kehtivust. Konstitutsioonilised seadused: 1. põhiseaduse I , XV peatükk, PSTS (rahvahääletusel muutmine) § 162 2. põhiseaduse II – XIV peatükk, PSRS 3. konstitutsionaalsed seadused põhiseaduse § 104 II (riigikogu koosseisu häälteenamus) 4. lihtseadus 5. seadlus 6. Vabariigi Valitsuse määrus § 87 p 6 7. Ministri määrus § 94 lg 2 8
Euroopa Liidu põhikursus sotsiaalne ühtekuuluvus; art. 158-162) • Lepingu erandid (protokollid 2-5) • Iirimaa, Ühendkuningriik, Taani - III sammas (lisaks EÜ lepingu IV jaotis - viisa-, varjupaiga-, sisserände-, ja muu isikute vaba liikumisega seotud poliitika) • Taani - kaitsepoliitiline koostöö ja WEU • Taani, UK – rahapoliitika I sammas: institutsionaalsed muudatused • Mitmete ÜEA reformide laiendamine • kvalifitseeritud häälteenamus Ministrite Nõukogus • koostöömenetlus, nõusolekumenetlus Euroopa Liidu põhikursus • Parlamendi volituste laiendamine • õigus moodustada järelpärimiskomisjone • ombudsmani institutsiooni loomine • konsulteerimine komisjoni kinnitamisel • Kaasotsustamise menetluse loomine • Regioonide komitee loomine (Committee of Regions). II sammas: ühine välis- ja julgeolekupoliitika (V jaotis) * Eesmärgid
Mõisted Riigikogu- Eesti Vabariigi parlament , rahva esinduskogu, seadusandliku võimu kandja , koosneb 101 liikmest ja valitakse neljaks aastaks lihthäälte enamus- kui esinduskogu kohalolevatest liikmetest hääletab poolt rohkem kui vatu koosseisu häälteenamus- kui poolt hääletab üle poole esinduskogu koosseisust, saadakse vähemalt 51 häält 101-st kvoorum- istungil või koosolekul osalejate arv,millest piisab et koosolek või istund oleks otsustus võimeline eelnõu- seaduse projekt ,mis on enne selle vastuvõtmist parlamendile arutamiseks esitatud Riigikogu liige- Riigikogu valimistel valitud ametlik ja volitatud rahvaesindaja, üks parlamendi 101 liimest
traditsiooniliselt ühtse turu ja kaubanduspoliitika, põllumajandus ja kalandus, tarbijakaitse ja arenguabi, tööturu- ja keskkonnaküsimused, majandus- ja sotsiaalküsimused seadusandlikud erimenetlused- nõusolekumenetlus (1 lugemine, Parlament saab öelda jah/ei- näiteks liitumislepingud); konsultatsioonimenetlus (parlamendi mitte-siduv arvamus- näiteks konkurentsiküsimused, siseturu üldsätted); eelarvemenetlus (1 lugemine, lepitus) 15. Kvalifitseeritud häälteenamus nõukogus- üldised põhimõtted Hetkel tähendab KHE 255 kvalifitseeritud häält (345st), see peab hõlmama rohkem kui ½ liikmesriikidest ning 62% EL rahvastikust. Alates 2014. Aastast viiakse sisse muudatused, mis näevad ette, et KHE= 55% liikmesriikide häältest (väh 15 liikmesriiki), see peab hõlmama 65% EL elanikkonnast. Otsuseid saab blokeerida 35% elanikkonnast +1 liige. 16. Komitoloogia üldised põhimõtted Komitoloogia Komisjoni komiteede haldamine
Valimiskünnis-seadusega kehtestatud minimaalne häälte protsent, mille erakond peab koguma parlamenti pääsemiseks. Rakendatakse mitme partei süsteemiga riikides, et vältida parlamendi liigset pol killunemist, mis teeb raskeks stabiilse koalitsioonivalitsuse moodustamise. Negat: väikeparteid on seetõttu nn varjusurmas. Kvoot-volikogusse või parlamenti pääsemiseks vajalik valijahäälte piirmäär (üksikisik) Lihthäälte enamus-on vajalik enamus antud häältest Absoluutne häälteenamus-on vaja enam kui 50% kõikidest liikmetest. Hääletajate arv pole oluline Peamised valimissüsteemid Valimissüsteem- seadusega sätestatud põhimõtted, mille alusel mood. valimisringkonnad, seatakse üles kandidaadid ja jagatakse saadikukohad. On kaks peamist valimissüsteemi: 1.Majoritaarsed e enamusvalimised 2.Proportsionaalsed e võrdelised valimised 6 Majoritaarsed. Proportsionaalsed.
annaabi.ee 
