Paiknemine Haanja kõrgusti on Eesti kõige suurem ja ,,mägisem" ala. Ta paikneb Lõuna Eesti piiri lähedal, mis jätkub Lätis Alüksne kõrgustikuna. Võrumaa loodeossa ulatub Otepää kõrgustik ning lääneosast piirab seda Karula kõrgustik.
......................................... 5 Taimestik.....................................................................................................................................6 Looduskaitse............................................................................................................................... 7 Inimtegevus.................................................................................................................................7 Asend Haanja kõrgustik on Eesti kõige "mägisem" ala. Ta paikneb vabariigi kagunurgas ning ulatub lõunas Lätisse ja idas Venemaale. Läti territooriumile jäävat osa tuntakse Aluksne või ka Ida-Vidzeme kõrgustikuna. Kõrgeim on kõrgustiku Eestisse jääv kesk- ja põhjaosa, kus üsna suurel alal ulatuvad küngaste laed üle 250 m üle merepinna. Siin asub Baltimaade kõrgeim koht -- Suur Munamägi (317 m) ning tema naabruses veel teinegi üle 300 m küündiv küngas -- Vällamägi (304 m). Viimane on
esineb orgudes öökülmi kevadel kauem (kuni 30 päeva) ja need algavad sügisel varem (kuni 15 päeva). Liigestatud reljeef, erinevate kallakutega nõlvade vaheldumine nõgude ning tasaste aladega kutsub omakorda esile konvenktsioonvoolude tugeva arenemise. Selle tagajärjeks on kohaliku pilvituse ja kohalike sademete teke, mistõttu Haanjas esineb rohkem sademeid kui kusagil mujal Eestis. Aasta keskmiseks sademete hulgaks on Haanja kõrgustikul 750-800 mm ehk 100-150 mm enam Eesti keskmisest. Klimaatilised eripärad on ressursina käsitletavad eelkõige turismi arendamisel (taliturism ja suusatamine). Peamised kliimaerisustest tulenevad eelised on: püsiv lumekate, mis kujuneb varakult (detsembris) ja laguneb hilja (aprill); suur lumikatte tüsedus (40-50 cm) pikk lumikatte kestus (125 päeva). Kõige tüsedam ning pikema kestusega on lumikate Haanja ja Plaani vahelises piirkonnas (nn lumetsoon)
ja puisniidud. Sügisel kogunevad Lämmijärve luhal linnud, metsad on täis marju ja seeni. Talvise vaikuse kuulamine on võimas elamus omaette. Kõige helisevam on see lumega kaetud rabas. Ja peale külmast metsast naasmist paistab taluaknast kumav tulevalgus maailma kõige hubasem asi! Eesti Maanteemuuseum Postiteele, vana Tartu-Võru maanteel asuvasse, endisesse Varbuse hobupostijaama on rajatud Eesti Maanteemuuseum. Eesti ainsa terviklikult säilinud postijaamakompleksi peahoones tutvustatakse interaktiivsete väljapanekute kaudu teede ja liikumisviiside arengut muinasajast kuni tänapäevani. Originaalsed ja innovatiivsed välialad kannavad nime TEEAEG ning tutvustavad ajaloolist teeruumi, teetähiseid ja masinaid. Puhkealal on laste mänguväljak, piknikuplats, Vigurivända rada ja liikluslinnak. Suvel on muuseumiõu vabaõhuteatri ja kontsertide päralt.
Hoones tegutseb kaasajal Rõuge Põhikool (endine Viitina Põhikool). Säilinud on ka suur hulk kõrvalhooneid, osa neist küll ümber ehitatud ja osa varemeis (Viitina mõis... 2009). Viimastel aastatel on üheks kuulsamaks ja meelelahutuslikumaks ettevõtmiseks Viitina järvel olnud kalapüük unustusse vajunud püügiriista kuuritsaga. · Urvaste Püha Urbanuse kirik asub Urvaste vallas Kirikukülas ja on ainus basiilika Eesti maakirikute seas. (Urvaste kirik... 2009) Pikihoone on 3-lööviline, kesklöövi valgustavad valgmiku paarisaknad, mis väärivad ka arhitektuurilist tähelepanu. (Urvaste Püha Urbanuse kirik... 2009) Kirik pärineb juba 13.sajandi lõpust, kuid hilisemate rüüstamiste ja tulekahjude tõttu on seda ikka ja jälle üles ja ümber ehitatud. Samas on hoone põhiplaan säilinud. (Rohtmets, 2004: 280). Urvaste kirikuaias on mälestusmärk kohaliku kooli 300
Selts tegutses täieõiguselise omanikuna Kreutzwaldile kunagi kuulunud majas, et moodustada Kreutzwaldi Mälestuskomitee. J. Teder kirjutas kutsel, et moodustava seltsi ülesandeks on Kreutzwaldi ausamba püstitamine Võrru ja tema maja ostmine Kreutzwaldi-nimeliseks rahvamajaks. Asutamiskoosolekule kogunesid paljude organisatsioonide esindajad: Võru Vabatahtlik Tuletõrjujate Selts, Ugala Noor-Seppade Vanemkogu Võrus, Võru Õpetajate Seminari Õppiv-Mpprspp Ring, Võru Eesti Keskkoolide Noorsoo Liit, Võru Maakonna Kaitse Liidu Küti Salk, Võru Skautide Malev, Võru Eesti Naisselts, Võru Noorsoo Karskusühing, Võrumaa Õpetajate liit, Võru linnavalitsus, Võru Käsitööliste Abistamise Selts, ,,Kandle" selts, Võru Maakonna Valitsus, Eesti Karskus Liit. Pakuti välja mitu ettepanekut. Üks nendest oli anda kogu mälestamise asi Võru Rahvahariduse Seltsi ajada. Teiseks ettepanekuks oli moodustada ajutine mälestuskommitee, kes töötab välja seltsi
... Gümnaasium English Project Sights of Estonia Student: .............................. Class: 6 ... Teacher: ............... Harjumaa 2011 1 1. Steamer-icebreaker Suur Tõll The ship was built in 1914 in Stettin (Szczecin) by Vulkan-Werke A. G. Suur Tll is the only pre-war steam ship of the Republic of Estonia remained up to now and, at the same time, the biggest icebreaker in the world preserved through two world wars. All the 3 original steam engines as well as most of the original arrangement of space and late Jugendstil interior of the officers' rooms are preserved. In 1914 the first home port of the ship was Tallinn. The ship ensured a regular winter sea navigation for Tallinn up to the end of the independency period. 2. The Tallinn Song Festival Grounds The Tallinn Song Stage was built in 1959 for arranging the Song Festivals. The stage was meant to hold over 15 000 singers
mis sai oma praegused piirid 1991. aastal. Kaitseala ajalugu ulatub 1957. aastasse, mil kaitse alla võeti Suur Munamägi, Vällamägi koos järvedega jt lähialad, hiljem, 1997. aastal, loodi Haanja maastikukaitseala, kaitsmaks Haanja kõrgustiku maastikku ja omapärast loodust. Ühesõnaga see on 51 aastat vana looduspark. Kus asub Haanja looduspark? Haanja looduspark asub Võrumaa südames Haanja kõrgustikul Eesti kõrgeimas piirkonnas. Kus asub ka Suur Munamägi, mille kõrguseks on mõõdetud 318 m. merepinast. Looduspargi pindala on 17 000 hektarit ja see on loodud selleks, et tagada Haanja kõrgustikule iseloomulike maastike ja looduskoosluste ning samuti ajalooliselt väljakujunenud elulaadi (hajakülad, väikesed põllulapid, väikesed karja- ja heinamaad, künklikust reljeefist tingitud veidi erisugused maaharimisvõtted, kehvast põllumaast tingitud käsitöötraditsioonid) säilimine,
Kõik kommentaarid