Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lõuna- Eesti". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
munamäeMandrijää sulamisvee setetest võib olulisemaks pidada liustikujõe liivasid ja kruusasid ning jääjärvelisi liivasid ja savisid. Moreenidest kõige ülemine on punakaspruun rähksavi, sellele järgneb hall ja seejärel pruun rähksavi. Mitme mattunud oru põhjas on teada aga ka neljas moreenikiht: hall savirähk. Tavaliselt ulatub moreenikihi paksus mõnest meetrist kuni 2040 meetrini, kuid paiguti võib see olla veelgi tüsedam Suure Munamäe kohal umbes 80 meetrit. Pinnamood Haanja kõrgustiku ilme on eri osades üsna erinev. Võru orundi põhjaveerult avaneb kaugvaade Haanja tippudele. Keskosas, kõrgustikule nime andnud Haanja asula ümbruses, on kõrgeimate küngaste ja suurepindalaliste seljakute ala, mida omakorda ümbritseb madalamate küngastike vöönd. Viimast liigestavad kõrgustiku keskosast lähtuvad ja põhja suunas laskuvad sügavad orud -- Kütiorg ja Piusa ürgorg. Nimetatud orgude vahel paikneb
küngaste laed üle 250 m üle merepinna. Siin asub Baltimaade kõrgeim koht -- Suur Munamägi (317 m) ning tema naabruses veel teinegi üle 300 m küündiv küngas -- Vällamägi (304 m). Viimane on ühtlasi Eesti suurima suhtelise kõrgusega looduslik pinnavorm, mille lagi kerkib jalamil oleva Perajärve pinnalt 88 m kõrgusele. Absoluutkõrguselt järgnevad Kerekunnu (296 m) ja Tsälbamägi (293 m). Haanja kõrgustik Suure Munamäe vaatetornist Kõrgustikul on eriti selgekujuline piir loodes ja põhjas, kus Hargla nõo sandurtasandikult ja selle idapoolseks pikenduseks olevast Võru orundist algab kagu ja lõuna suunas järsk tõus. Veidi ebamäärasem on kõrgustiku jalamijoon läänes, kus Hargla nõo lõunaserv lahutab Haanjat Karula kõrgustikust. Sellesse piirkonda jääb suhteliselt madalam, ent sügavatest nõgudest liigestatud Paganamaa
jääaja moreene ja mandrijää sulamisvete setteid. Mandrijää sulamisvee setetest on olulisemad fluvioglatsiaalsed (liustikujõe) liivad ja kruusad ning limnoglatsiaalsed (jääjärvelised) liivad ja savid. Moreenidest ülemine on punakaspruun rähksavi, ülalt teine hall rähksavi, kolmas pruun rähksavi. Mattunud orgude põhjas on neljaski moreenikiht – hall savirähk. Moreenikihtide paksus ulatub mõnest meetrist kuni 20-40 meetrini ja enamgi – Munamäe kohal on halli moreeni paksus ligi 80 m. Uuringute käigus ei ole teadaolevalt jäävaheaegade setteid leitud. Kvaternaari setete paksus kõrgustikul ületab kohati 150 m. " Haanja kõrgustikul domineerib irdjääs kujunenud reljeef, selle põhiosas küünivad suurte pikliku põhijoonisega vaarade laed rohkem kui 250 m üle merepinna, kusjuures nende suhteline kõrgus on 25-60 m ja nõlvad 12–30° (erandjuhtudel 40°) kallakusega. Nõlvu liigestavad arvukad
Tartu Kutsehariduskeskus Majutus- ja toitlustusosakond AI118 Mari Matt LÕUNA-EESTI VAATAMISVÄÄRSUSED Referaat Juhendaja Tartu 2018 Sisukord Põlvamaa................................................................................................................ 3 Kasutatud allikad.................................................................................................. 10 2 Põlvamaa Erinevatel aastaaegadel Põlvamaad külastades leiad end iga kord justkui erinevast paigast. Kirkal kevadpäeval võib ette võtta kanuuretke Ahja või Võhandu jõel, nautides peale pikka talve taas ellu ärkavat loodust. Suvel lööb Põlvamaa loodus õitsele. Dramaatiliste vaadete nautijaid kutsuvad Taevaskojad ja Piusa koopad, järved ja jõed ootavad suplejaid. Loodushuvilistel
kõrgustikule iseloomulike maastike ja looduskoosluste ning samuti ajalooliselt väljakujunenud elulaadi säilimine, taastumine ja arenemise (Haanja looduspark... 2009). Haanja looduspark asub Võrumaa südames Haanja kõrgustikul Eesti kõrgeimas piirkonnas. Looduspargi põhiosa paikneb rohkem kui 200 meetri kõrgusel merepinnast. Siit leiame Baltimaade kõrgeima tipu Suure Munamäe, mille tornist avaneb imeline vaade. Loodushuvilisi paelub Vällamäe ürgmets 120-aastane kuusik järsunõlvalisel ja suhtelise kõrguse poolest Eesti kõrgeimal mäel. Siin asub ka Rõuge ürgorg, mis hõlmab Ööbikuoru ja Rõuge järvede aheliku Eesti sügavaima järve, Rõuge Suurjärvega. Teine kuulus org, Kütiorg, algab Haanja kõrgustiku põhjanõlvalt ja suubub Võru-Petseri ürgorgu. Järskude veerude ja rohkete uhtorgude
Võru Kesklinna Gümnaasium Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum Uurimistöö Koostaja: Sandra Goduntsova 9.B klass Juhendaja: Sirje Künnapuu Võru 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 KREUTZWALDI MÄLESTUSSELTSI ASUTAMINE.....................................................4 AUSAMBA PÜSTITAMINE..............................................................................................5 KREUTZWALDI MAJA OSTMINE..................................................................................7 MUUSEUMI ASUTAMINE...............................................................................................
... Gümnaasium English Project Sights of Estonia Student: .............................. Class: 6 ... Teacher: ............... Harjumaa 2011 1 1. Steamer-icebreaker Suur Tõll The ship was built in 1914 in Stettin (Szczecin) by Vulkan-Werke A. G. Suur Tll is the only pre-war steam ship of the Republic of Estonia remained up to now and, at the same time, the biggest icebreaker in the world preserved through two world wars. All the 3 original steam engines as well as most of the original arrangement of space and late Jugendstil interior of the officers' rooms are preserved. In 1914 the first home port of the ship was Tallinn. The ship ensured a regular winter sea navigation for Tallinn up to the end of the independency period. 2. The Tallinn Song Festival Grounds The Tallinn Song Stage was built in 1959 for arranging the Song Festivals. The stage was meant to hold over 15 000 singers
Puuliikidest kasvavad siin kased, kuused, haavad, vahtrad. Taimestik on lopsakas. Aeg-ajalt võib kanjonisse eksida ringiuitav rebane, metskits või jänes. Kanjon on sobilik elukeskkond paljudele närilistele. Suur Munamägi ja vaatetorn. Suur Munamägi on Baltimaade kõrgeim tipp kõrgusega 318m merepinnast. Mägi on poolmunaja kujuga ja kaetud kuuse-haava segametsaga. Suure Munamäe otsas on vaatetorn mis on ehitatud 1939. aastal. vaatetornist avaneb suurepärane vaade Eestimaa loodusele. ning selle kõrgus pärast rekonstrueerimist 1969.a on 29,1 meetrit. Aastal 2005 renoveeriti torn taas ning juurde ehitati lift. Torni tippu jõudnu saab vaadata 50 km raadiuses Eestimaad 347 meetri kõrguselt. Huvitavat:
1. Kust on pärit kirjaniku perekonnanimi Kreutzwald? 2. Miks ei lõpetanud Kreutzwald Rakvere kreiskooli? 3. Kreutzwald pidi naasma vanematekoju Ohulepale, kui tuli ilmsiks tema sobimatus tööks kaubakontori õpipoisina. Millist kasu tõi Kreutzwaldile Ohulepale tagasi minek? 4. Millise teosega astus Kreutzwald esmakordselt kirjandusliku avalikkuse ette? 5. Millal ja millises teaduskonnas asus Kreutzwald Tartu Ülikoolis õppima? 6. Millega tegeles Kreutzwald Tartu Ülikooli üliõpilasena suvevaheaegadel? 7. Millisel ametikohal alustas Kreutzwald tööd peale Tartu Ülikooli lõpetamist? 8. Kellele pühendas Kreutzwald oma jutustuse ,,Paar sammukest rändamise teel"? 9. Missugused kolm joont iseloomustavad Kreutzwaldi kirjanikuisiksust? 10. Milliseid võimalusi kasutas Kreutzwald osalemiseks aktiivses kultuurielus Võrus elades? 11. Kus veetis Kreutzwald oma elu viimased viis aastat? 12. Millist teost nimetas Kreutzwald oma kirjanduslikuks luigelauluks? 13. Nimeta Kreutzwaldi
Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Helkuri kasutamise teadlikkusest Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi ja Osula Põhikooli 8.klassis Uurimistöö Autor: Tarmo Habe XI a kl. Juhendaja: õp. Anne Tolk Võru 2009 Sissejuhatus Uurimustöö eesmärgiks oli teada saada Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi ja Osula Põhikooli kaheksanda klassi õpilaste teadlikkust helkuri kasutamisel. Sooviti ka teada saada, kas on erinevusi poiste ja tüdrukute sellealastes teadmistes. Autor eeldas, et kõige rohkem teavad helkuritest ja kannavad neid linnakooli tüdrukud, sest linnas räägitakse helkurite kandmisest rohkem ja linnas kontrollib politsei helkurite kasutamist rohkem. Helkur on vajalik, et autojuht pimedas liikuvat jalakäijat juba varakult märkaks ning jõuaks reageerida. Jalakäijad ei mõista, kuidas juht ei näe teel või selle ääres inimest. Roolikeeraja
39 Eelnimetatud lipu õmbles Ain saare abikaasa Läti iseseisvuspäeva tähistamiseks 18. Novembril 1987. aastal. 4. detsembril joonistas Ain Saar lipule valge värviga (hambapastaga) Võru vapikuuse kujutise ja sõna ,,WÕRU". Foto 3. Läti iseseisvuspäeva tähistamiseks õmmeldud, hamba- pastaga ,,kaunistatud" lipp 40 Veel ühel korral võeti Kolonni poolt üles pandud, siiski veel keelatud sinimustvalge lipp, täitevkomitee esimehe Elmar Tiidu ja Munamäe sovhoosi partorg Ilmar Vene algatusel maha. Nimelt oli kolonni liige Mia-Ly Saar õmmelnud uue lipu ja 12. juulil 1988.a tõmmati see Suure Munamäe vaatetornis üles.41 14. juulil toimus Rahvarinde õhtu Kubja lauluväljakul. Pärast Rahvarinde aktivistide sõnavõtte esines mikrofonil Ain Saar, teda saatsid lippudega Võru Skautsalga liider Allar Abel ja Vabadussamba eduka taastamise eest Kolonni auliikme staatusse tõstetud Kalju Rohtlaan
Vinni Pajusti Gümnaasium Referaat Võrumaa Merilin Linsi 8.a klass 2010 Sisukord Asukoht ja üldinfo.......................................lk3 Ajalugu...................................................................lk4-6 Sümbolid...................................................................lk7 Logo ja tunnuslause..............................................lk7-8 Alusharidus...............................................................lk8 Üldharidus................................................................lk8 Kultuur......................................................................lk9 Sport.........................................................................lk10 Liikmed....................................................................lk10 Ajalooline kujunemine linnaks...............................lk11 Võrumaa omavalitsuse liit....
Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Võru linna juubelipidustused Uurimistöö Autor: Sander Lebreht 11.d Juhendaja: õp Kaja Kenk Võru 2014 RESÜMEE Uurimistöö eesmärk oli koguda informatsiooni Võru linna kolme juubelipidustuste (100., 150. ja 200. sünnipäevade) üritustest ja kõike seda puudutavast ning võrrelda neid omavahel. Uurimistöö autor toetus juubeliürituste kirja panemisel peamiselt vastava aja ajalehtedele. Autor vaatas läbi Wõru Teataja 1933. ja 1934. aasta ajalehed ning Töörahva Elu 1984. aasta ajalehed. Lisaks aitasid informatsiooni nii pidustuste kui ka linna üldise käekäigu kohta leida kolm juubeliväljaannet: koopia H. E. Strucki 1884. aasta saksakeelsest üleskirjutusest ,,Zum Gedächtnik der FEIER DES 100 JÄHRIGEN BESTEHENS WERRO'S"; Fr. Suiti ja H. Meleski koostatud ,,Wõru linn 150-aastane" ja Raimo Pullati ,,Võru linna ajalugu". Töö põhiline probleem oli see,
Viljandi Paalalinna Gümnaasium Reisipäevik Peeter Sikk 10 A Viljandi 2009 Teekonna algus Viljandi-Võru-Rõuge-Pokumaa-Urvaste-Sangaste-Viljandi Teekond algas meil hommikul kell 8.00 väljasõiduga kooli juurest. Sõit kestis tükk aega, aga seda sai huvitavalt sisustatud. Kuulasime muusikat, mängisime konsooliga, Rääkisime huvitavat juttu ning mängisime kaarte. Peatus Võrus Friedrich Reinhold Kreutzwald Külastasime tema kodumuuseumit. Saime teada väga palju huvitavat informatsiooni tema elukohta mida ma varem ei teadnud. Mõned Olulised Faktid mida kirja panin: *Töötas arstina, praksis oli tal oma kodus, talvel tegi visiite koju saaniga ning kandis hundi nahkset kasukat. *Sündis 26. detsembril 1803 ja suri 25. augustil 1882 . *Suhtles Koidulaga ja julgu
Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Lebrehtide kolme põlvkonna lugu Uurimustöö Autor: Sander Lebreht 8A Juhendaja: Kaja Kenk Võru 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 I MINU ISAPOOLSE VANAEMA JUURED 5 1.1. Minu vanaema isapoolne vanaisa ja vanaema 5 1.2. Minu vanaema emapoolne vanaisa ja vanaema 6 1.3. Minu vanaema isa Rudolf ja ema Ida 6 II MINU ISAPOOLSE VANAEMA ERNA LUGU 10 2.1. Lapsepõlv 10 2.2. Kooliaeg 11 2.3. Töö ja oma pere 14 III MINU ISA VALEVI LUGU 17 3.1. Lapsepõlv 17 3.2. Kooliaeg 18 3.3. Töö ja oma pere
Vesipiip ja selle mõju noorte tervisele Kerli Puusepp 11d Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Ajalugu - Vesipiibu sünnimaaks on India. - 500 aastat tagasi ehitati esimene vesipiip, mis tehti kookospähkli koorest. - Vesipiip kogus populaarsust ruttu ja levis kaupmeeste ja väljarändajatega pea kõigisse Araabiamaadesse. - Esimene tänapäevane piip sündis 1623.aastal. - 19.-20. sajandil muutus vesipiip populaarseks ka Euroopas, kujunedes salongiõhtute ja intellektuaalide koosviibimiste elegantseks osaks. Miks hakkavad noored vesipiipu kasutama? - Teiste eeskujul. - Gruppi kuulumise tunde pärast. - Populaarsusejanu. - Arvamisel, et see pole tervisele kahjulik. - Leiavad, et see on lahe ja seltskondlik tegevus. Vesipiibu ohtlikkus - Kasutatavas tubakas on nikotiini, mis tekitab kergesti sõltuvust. - Tõmbamisest tekkiv suits sisaldab palju mürgiseid kemikaale nt. vingugaasi ja vähkitekitavaid keemilisi ühendeid. - Vesipiibu tõmbamine suurendab igemehaig
1. Tänavuse kirjandusfestivali märksõna on müstifitktsioon. Leia internetist sünonüümisõnastik ja kirjuta, mis on sõna FIKTSIOON sünonüümideks. pettekujutlus, illusioon, meelepete, pettepilt, pettekuju, fantoom, miraaž 2. SALAPÄRANE LUULETUS. Leia internetist lasteluule andmebaasist luuletus, mis sisaldab sõna SALAPÄRASUS. Kirjuta vastusekasti luuletuse autor ja pealkiri. Salapärane kapp - Jaak Urmet Wimberg 3. PSEUDONÜÜMID. Tihti tekitavad loomeinimesed salapära sellega, et eistavad loomingut varjunime - pseudonüümi all. Kuidas nimetatakse Eesti biograafilist andmebaasi, kust võid leida mh kirjanike pseudonüüme? ISIK 4. Kirjuta, milliseid pseudonüüme on kasutanud Carl Robert Jakobson, August Kitzberg, Karl Ristikivi? Carl Robert Jakobson - C. R. Linnutaja August Kitzberg - Riia-Priidu, Pipramäe-Tõnu Karl Ristikivi - Ivo Kari, Pilatus 5. Mõned kirjanikunimed on nii levinud, et tihti ei teatagi, et tegu on pseudonüümidega. Millised kodanikunimed
BETTI ALVERI ELU JA LOOMING Referaat SISUKORD 1. Sisukord................................................................................................................................ 2 2. Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 3. Elulugu............................................................................................................................... 4-5 4. Looming..............................................................................................................................5-6 5. Kokkuvõte............................................................................................................................ 7 6. Kasutatud kirjandus.............................................................................................................. 8 2 SISSEJUHATUS Betti
VÕRU KESKLINNA GÜMNAASIUM EESTI VABARIIK VÕRU 2008 Eesti Vabariigi loomine 1917-1920 Käimas oli veel II maailmasõda. Venemaal puhkes Veebruarirevolutsioon, mille käigus kukutati 1917. a. tsaar ning võim läks Ajutisele Valitsusele, kes kuulutas Venemaa Vabariigiks. See tekitas uusi lootusi Eesti rahvuslikes ringkondades, kelle eesmärgiks oli autonoomia. 30. märtsil 1917 avaldaski Venemaa Ajutine Valitsus määruse Eestimaa valitsemise uue korra kohta. Määrusega ühendati Eestimaa ja Põhja-Liivimaa ühtseks rahvuslikuks kubermanguks, mille etteotsa asus kubermangukomissarina Tallinna linnapea Jaan Poska. Tegevust alustas rahva valitud Ajutine Maanõukogu (maapäev), kes seadis ametisse täidesaatva võimu maavalitsuse. Eestlaste kätte läks ka võim maakonna- ja linnavalitsuses, loodi Eesti rahvusväeosa, I polk, mindi üle eestikeelsele asjaajamisele. Suurima erakonna moodustasid 1917. aastal enamlased (nõudsid sõja k
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsatööstuse osakond Remo Jõgela PÕLVAMAA LOODUS Referaat Juhendaja teadur Maris Hordo Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 Järved, jõed....................................................................................................................4 Metsad, sood..................................................................................................................5 Looduslikud vaatamisväärsused....................................................................................7 Suur ja Väike Taevaskoda......................................................................................... 7 Ilumetsa meteoriidikraatrid.........................................................................
KORDAMISKÜSIMUSED 11 - "Eesti kirjanduse lätteil" ja "Eesti romantism" põhjal 1. Esimesed teated Eesti ja eestlaste kohta, algupärased kohanimed Eestlasi on esmakordselt maininud Rooma ajalookirjutaja Publicus Gornelius Tacitus (u 55-120) oma teoses ,, Germaania".Samuti on eestlasi mainitud Läti Henriku kroonikas, Taani hindamisraamtus 13. Sajandi algul.Alguspärased kohanimed on nnäiteks Kunda ja Pulli. 1066- mainiti esimest korda Tartut. 2. Esimene eesti keele grammatikaõpik (autor, ilmumisaasta, mis keeles ilmus, mis keele eeskujul vormis eesti keele grammatikat) Esimeses eesti keelse grammatikaõpiku autor oli pastor, Tallinna Toomkiriku õpetaja Heinrich Stahl. Oli saksakeelne estikellne õpik, mis oli mõeldud sakslastele- nn vanas kirjaviisis. Vormis grammatikat saksa keele eeskujul 3. Mis põhjustel õppisid sakslastest
.Kirjanduse KT 1. Esimesed märkmed Eesti ja eestlaste kohta? Esimene säilinud eestikeelne raamat Wanradi ja Koelli katekismus. 2. 1525a esimene Eesti k. raamat Wanradi ja Koelli katekismus3 3. Ametilt olid inimesed, kellelt tuli algatus eesti keeles kirjutada Kr. J. Peterson oli kirjanik, Fr. R. Faehlmann ja F.R. Kreutzwald olid ametilt arstid. 4. Põhjaeesti keel pääses võidule Sest Piibel ilmus täielikul kujul 1739 a. Selle tõlkis Jüri pastor Anton Thor Helle, mis on kirjutatud põhja eesti keeles. 5. Kr. J. Peterson sündis 14.märts. Ta elas 21-aastani.Eestis tähistatakse tema sünnipäeval Emakeelepäeva. Alles 1922 a. Avaldati tema kirjutisi. Õppimise kõrvalt teenis ta raha tõlkimisega. 6. Luuletus ,,Kuu" ülistab väikest Eesti rahvast pürgima kõrgemale, et jätta tulevikus endast märk maha. 7. Ood pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, sündmusle,
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Rudolf Tobias (1873-1918) Elina Saarejõe 10c Tartu 2014 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Elulugu 2.1 Lapsepõlv 2.2 Haridustee 2.3 Erialane töö 2.4 Elu välismaal 3. Looming 4. Teosed 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud allikad 7. Lisa 1. Sissejuhatus: Rudolf Tobias on tuntud nimi. Kas kõik teavad kes ta on või mida ta tegelikult saavutas või mäletatakse teda vaid kui pilti rahatähel (50-kroonisel)? Me ei kuule ju kedagi rääkimas temast kui legendist ega suurkujust, kuid siiski on ta oma panuse andnud eesti muusikasse ja selle arengusse. 2. Elulugu: 2.1 Lapsepõlv Rudolf Tobias elas keerukat elu nii kodumaal kui ka välismaal. Võiks öelda, et paljulapselistes peredes on
Teravilja Kartuli Min. Piima lehma saak saak väetisi/ha Lehmade kohta aastas Sigade Maakond Majand Aasta (ts/ha) (ts/ha) (kg) arv (kg) arv Harju Aasmae 83 25 141 318 809 3404 1170 Harju Alavere 83 31 187 279 924 3600 3595 Harju Arukyla 83 22 155 196 1707 3637 3692 Harju Habaja 83 21 133 177 1267 2877 4087 Harju Haiba 83 25 141 245 919 3354 2920 Harju Kehra 83 21 126 296 1555 3211 1380 Harju Koidula 83 23 173 204 638 3435 1661 Harju Kungla 83 20 91 231 837 3245 12
Vällämäe tipus asub Eesti suurima, 17 m paksuse turbalasundiga raba ja mitu pisikest siirdesood. Kuulsaim soo Haanja vallas on Tsirgumäe soo, mis asub Haanja looduspargis. (http://www.haanja.ee/upload/fck/file/valla %20yldinfo/VAATAMISVAARSUSED_PARANDKULTUUR_LOODUSKAITSE.pdf) Aasta-aastalt on parananud Haanja ja Ruusmäe asula heakord. Suuremad heakorrastatud alad on Ruusmäe (Rogosi) mõisapark ja staadion, Haanja staadionid ja spordikeskuse ümbrus ning Suure Munamäe vaatetorni ümbrus. Vallavalitsus toetab kahe avaliku ujumiskoha korrashoidmist (Plaani Külajärv ja Palojüri järv) ning Kavadi järve ja Vaskna järve ujumiskoha korrashoidu. (www.haanja.ee/upload/file/1191575475533038.doc) 1.3 Infrastruktuur 1.3.1 Teedevõrk Künkliku reljeefi tõttu on teed rohkete tõusude, languste ja kurvidega. Haanja valda katab Kagu-Eestile omaselt tihe teedevõrk, mis on valdavalt kruusakattega. Haanja valla
1. 19.sajand eesti kirjandusloos. Mõttesalmikutes "Järwa-ma wanna mehhe Eesti rahvuslik kirjandus algab Petersoniga. õppetused" (1840) sõitleb ta inimeste laiskust, Peterson Kristjan Jaak (1801 - 1822) oli hooletust ja teisi pahesid. Tema kõige Rahvusliku luule looja. Petersonist ja tema väljapaistvam saavutus luules on dialoogiline oodidest algab Eesti kunstiväärtuslik lüürika. P - "Piibo jut" (1840), milles Jaan ja Mihkel räägivad andekas luuletaja, tugev mõtleja ja poeet, maise sõpruse ja armastuse kaduvusest, võrreldes kunstniku hingus, pastoraalides rahvalaulu seda piibusuitsu hajumisega. Faehlmann kasutas põhimõtted, motiivid - Eesti rahvusliku kirjanduse luuletuste kirjutamisel keerulisi antiikseid algus. Kirjutas eesti keeles - uskus selle tulevikku. värsimõõte, et sel kombel osutada eesti keele Kirjutas päevaraamatut (dialoogides, sententsid,
Daatumid · 1582 Liivi sõja lõpp , Jam Zapolski vaherahu. ( Poola ja Venemaa) · 1583 sõlmiti Venemaa ja Rootsi vahel Pljussa vaherahu, mis andis rootslastele Lääne ja PõhjaEesti · 1629 Altmargi vaherahu, Poola loovutab LõunaEesti Rootsile · 1632 Avatakse Tartu Ülikool · 1641 pärinevad esimesed kindlad teated esimese eestikeelse aabitsa väljaandmise kohta. · 1645 Brömsebro rahuga sai Rootsi Taani kuningriigilt Saaremaa ja Muhu saare. · 1660 aastal Oliwa rahuga omandas Rootsi Rzeczpospolitalt Ruhnu saare. · 1681 Riigimõisate talupojade pärisorjuse kaotamine Rootsi riigi poolt · 1684 Forsseluis hakkas väljakoolitama koolmeistreid ja köstreid · 1686 Koolihariduse rajamine lihtrahva jaoks · 1688 Forsselius sai nõusoleku rajada koole sinna, kus tarvis · 1700 Põhja sõja algus · 1708 Tartu piiramine · 1710 Põhjasõja lõpp Eesti ja Liivimaa aladel · 1721 Põhjasõja lõpp
Fr.J.Wiedemann eesti keele uurija, koostas eesti-saksa sõnaraamatu ning saksakeelse eesti keele grammatika raamatu. Tundis huvi ka folkloori ja etnograafia vastu, kirjutas raamatu ,,eestlaste sise ja väliselust". M.Veske luuletaja, teadlane, folklorist. Esimesi eestlasi, kes kaitses doktorikraadi. Avaldas eesti ja soome keele õpperaamatuid, 1884 asutas vene kultuuri ja keelt tutvustava ajakirja ,,Oma Maa". Rahvuslikuliikumise radikaalse suuna üks jätkaja, Jakobsoni vaadete jätkaja. K.A.Hermann - oli eesti helilooja, keeleteadlane ja entsüklopedist. 1882 sai temast "Eesti Postimehe" toimetaja, nimetas lehe umber "Postimeheks". Tegutses mitmes seltsis, ka Aleksandrikooli komiteedes. Hermann oli äärmiselt aktiivne ning mitmekülgsete huvide inimene, tegutsedes nii muusika, ajaloo, keeleteaduse, ajakirjanduse kui ka mitmetes teistes valdkondades. Ta püüdis komponeerida nii esimest eesti ooperit ("Uku ja Vanemuine"). E.Bornhöhe kirjanik (,,tasuja" ,,Villu võitlused" ,,
Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Vanaema ja vanaisa lugu Uurimistöö Koostaja: Juhendaja: Võru 2011 SISSEJUHATUS Kui sul õde ei olegi, sul on suguõdesid kui sul venda ei olegi, sul on suguvendi kui sul ema ei olegi, sul on esiemasid kui sul isa ei olegi, sul on esiisasid kui sul puud ei oleg,i ei metsa- ei viljapuud sul on sugupuu,
1. Nimeta vähemalt kolme folkloori tähistavat terminit ja ava nende tausta. Vana vara arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku. Termini tõi kasutusele Fr.R Kreutzwald 1861. a, laialdaselt tõi kasutusele Jakob Hurt. Rahvamälestised käsitlusele tõi Jakob Hurt 1870.aastatel; käsitles rahvaluulet osana ajaloost. Folkloor termini tõi käsitlusele William John Thoms 1846. aastal; Eestis kasutusel alguses toorlaenuna. ingl k. folklore = folk + lore Rahvaluule folkloori tõlge. Termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878. aastal artiklis ,,Sõnakene luuldest". Laiemalt defineeris Mathhias Johann. 2. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. Uuema folkloorikäsitluse kohaselt ei pea rahvaluule olema üksnes vanapärane, suuline ja kogu rahvarühmale omane kollektiivne pärimus. Tänapäeval võib ta olla ka kirjalik, läbi netiavaruste, ajalehtede, ajakirjade, graffiti kaudu leviv. 3. Nimeta vähemalt kolme rahvaluulele iseloomulikku tu
Võru Kesklinna Gümnaasium Minu 10. klassi kokkuvõte arvustustest Referaat Autor: Marget Kunts Juhendaja: Evi Tarro 10.a Võru, 2010 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Reisikirjeldus..............................................................................................................................4 Võru linn 21. sajandi algul..........................................................................................................7 ,,Misantroop".................................................................................................
Teravilja Kartuli Min. Piima lehma saak saak väetisi/ha Lehmade kohta aastas Sigade Maakond Majand Aasta (ts/ha) (ts/ha) (kg) arv (kg) arv Harju Aasmae 83 25 141 318 809 3404 1170 Harju Alavere 83 31 187 279 924 3600 3595 Harju Arukyla 83 22 155 196 1707 3637 3692 Harju Habaja 83 21 133 177 1267 2877 4087 Harju Haiba 83 25 141 245 919 3354 2920 Harju Kehra 83 21 126 296 1555 3211 1380 Harju Koidula 83 23 173 204 638 3435 1661 Harju Kungla 83 20 91 231 837 3245 1244 Harju
Võru Kesklinna Gümnaasium Vaido Halliküla Uurimistöö Autor: Mari-Liis Aalmaa 9.b klass Juhendaja: Sirje Künnapuu Võru 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2. Vaido Halliküla elulookirjeldus.............................................................................................4 3. Vaido lapsepõlv...................................................................................................................... 5 4. Perekonnaseis..........................................................................................................................6 5. Esikohal on perekond....................................................................
annaabi.ee 
