jooksul arenes. Lotte oli kihlatud Albertiga. Esialgu oli Lotte kihlatu ära sõitnud ja Werther sai Lottega omavahel suhelda. Hiljem tuli Lotte kihlatu Albert tagasi ja nad abiellusid. 2. Kas Wertheril üldiselt oli naiste seas menu või mitte. Too näiteid! Tundub, et Werther meeldis naistele. Raamat algab Wertheri kirjaga, milles ta kirjutab, et mitu naist on temast huvitatud.Ta oli naiste vastu tähelepanelik ja oskas huvitavalt vestelda. Werther meeldis Lottele ja tal oli hiljem suhe ka preili B-ga. 3. Miks Werther vahepeal sellest piirkonnast, kus Lotte elas lahkus ja millega ta siis tegeles. Wherter ei talunud näha Lottet koos Albertiga.Ta lahkus sellest piirkonnast ja läks tööle. Werther tutvus ühe krahviga ja ta suhtles ka preili B-ga. Hiljem külastas Werther ka oma kodukohta. 4. Miks Werther oma uuelt ametikohalt lahkus Tal tekkis pahandus ja see oli tingitud selllest, et Werther ei lahkunud krahvi juurest peale
Erich Kärner ,,Veel üks Lotte" Lugu algab Seebühlis, kus on lastesuvekodud. Teiste tüdrukute seas on seal ka Luise Palfy Viinist, ülemeelik, üheksa aastane lokkis juustega tüdruk. Sinna saabuvad aga kakskümmend uut tüdrukut. Viimasena astub bussist maha Lotte Körner Münchenist, kes on äravahetamiseni sarnane Luisega. Alguses tüdrukud omavahel läbi ei saa, Luise isegi virutab toidulauas Lottele jalaga. Öösel aga kuuleb Luise, kuidas Lotte nuuksub ning hakkab tal pead silitama. Järgmisel päeval ei julge nad teineteisele otsagi vaadata, kuid varsti hakkavad rääkima. Neist saavad lahutamatud sõbrannad ja õige pea avastavad nad, et on kaksikud. Kui tuleb kojuminekuaeg, ei lähe tüdrukud oma koju, vaid Luise läheb ema, Luiselotte Körneri, juurde ja Lotte isa, Ludwig Palfy, juurde. Keegi ei saa aru, et midagi oleks teisiti. Isegi koera lollitavad nad ära,
See liigutas Wertherit sügavalt ja pärast teiste lahkumist puhkes ta nutma ja ei teadnud mida edasi teha. II raamat 20 okt. 1771.jõudis Werther teise asulasse, kus ta krahv C-d oli tundma õppinud. Kes oli väga tark, kuid kõrk. Werther peab teda tõeliseks sõbraks ja abiliseks. Wertherile ei meeldinud kõrged inimesed. Kohtas preili B tädi, kes vaene kui seisuse taha varjunud ülbik. Krahv von C ja preili B. 20 jaanuar- kirjutab Werther Lottele kirja. Räägib armastusest tema vastu ja elust eemal. Samuti tuleb kõne alla preili von B, kes Lottega sarnaneb. B on väga hingeline, siniste silmadega, igatseb eemale kärast. 8. veebr- et inimesed ainult sisimas meeletult ei märatseks. 17. veebr- töö saadikuga(vastuoluline inimene) teavitab tahtmise lahkuda, kui poleks tulnud kiituskiri ministrilt. 20. veebr saab Werther teada Lotte ja Alberti abielust ja soovib sisimas õnne,. 15
Kuigi arvatavasti on Teispoolsuses muudki teha, kui kirju lugeda, pühendan Teile siiski need read, mis mu mõtteis juba ammu keerlevad. Kummitama jäi Teie kohutav surm, mis meelehärmi tegi. Mulle meeldivad õnnelikud lõpud Teie valik aga oli lausa tülgastav ja väga ebameeldiv lugeda. Detailne kirjeldus vaid suurendas õudu, mida üldine meeleheitlik keskkond soodustas. Otsides Teie elust positiivsust, julgen vihjata Lottele, kelle armastamine oli ainus mõistlik tegu, mille korda saatsite. Kuigi see põletav tunne tõi piinu ja kannatusi, puhus see uue tuule Teie elu purjeisse, trajektoori täielikult muutes. Siiski tuleb Teil meisterlikult välja kõik eelised, millega loodus teid premeerinud, pahupidi keerata. Selle asemel, et peatuda Lottel kui ainsal imetlusobjektil, võinuks Te oma võluva isiksusega uutele jahimaadele suunduda, kolida välja, rännata mööda
rõõmsaks. Kui Wertheri sõrm kogemata Lotte oma puudutas või nende jalad üksteist riivasid, hakkas Wertheril veri soontes tuikama. Werther armastas teda hingepõhjast ning ta soovis, et Lotte oleks tema oma, kuid ta ei saanud Jumalalt paluda, et Jumal Lotte Wertherile jätaks, sest ta kuulus juba Albertile. Kui Werther lõpuks otsustas, et ta läheb surma, kirjutas ta Lottele lahkumiskirja. Selles kirjas mainis ta, et ta ohverdab iseennast Lotte heaks. Üks neist kolmest pidi lahkuma ning Werther tahtis see inimene olla, sest ta ei suutnud kellelegi haiget teha. ,,Et mulle võis osaks saada õnn surra Sinu eest! Ohverdada ennast Sinu heaks! Ma sureksin julgesti, sureksin rõõmsalt, kui võiksin Sulle tagasi anda Su rahu, Su elu õndsuse." 2. Kuidas avaldub tunde ja mõistuse konflikt teoses?
Albertiga, asja tegi keeruliseks see, et Lotte oli vanim laps oli emale abiline, ema suri, haigevoodil enne surma jõudis öelda, et Lotte hoolitseks õdede vendade eest, ning Albertiga abielluks, andis oma õnnistuse, surevale emale andis lubaduse, et abiellub Albertiga- korralik töökas, tavaline, normaalne mees, polnud pahesid, eristab Wertherist see, et Albert oli praktiline mõistlik inimene, Werther seevastu tundeline, Lottele läks Werther ka korda, Werther külastas Lottet pidevalt, Lotte tahtis selle lõpetada, sest küla rääkis, et see ei sobi, Werther proovis läheneda ka talle, mõlemad romaani lugedes olid pisarates, Werther proovis suudelda, kuid Lotte ütles, et see tuleb lõpetada, Lottes hakkavad tunded õitsema, Lotte tahtis Wertheriga tegelikult jätkata, Werther läks ära ning tappis end ära. Vahepeal püüdis teda unustada, kuid ei
Werther oli üks mees, kes oli tundeline, u 20a, oli haritud noor inimene, kes töötas võimukandjate heaks, aga probleem oli selles, et ta oli liiga TUNDELINE. Armus kihlatud Lottesse oli emale hea laps, aga tema ema suri ja Lotte lubas surivoodil olevale emale, et hoolitseb oma õdede-vendade eest ja abiellub ALBERTIGA, kes oli tavaline ja normaalne mees. Wertheriga võrreldes oli Albert praktiline mõistlik inimene, aga Werther oli tundeline. Werthe tegi Lottele lähenemiskatseid, aga Werthe läks ära. Püüdis unustada Lotted, aga tunded olid liiga tugevad ja pöördus tagasi, kuid lõpuks sooritas enesetapu (lasi kuuli silma Albertilt laenatud relvaga). Tegu on KIRIROMAANIGA, Wertheri kirjad. See vorm erineb tavalisest kirjutisest sellepoolest, et sa väljendad end isiklikumalt, siiramalt, pihtimuslikumalt. Ta kirjutas heale sõbrale, kellele ta tahtis oma tundeid avaldada.
1774 ,,Noore Wertheri kannatused". Werther oli noormees, haritud ja töötas erinevate võimukandjate juures. Tema probleem seisnes selles, et ta oli hullupööra tundeline. Ta oli armunud ühte naisesse, kes oli aga teise mehega kihlatud. Lotte oli selle naise nimi. Werther ei leidnud vastuarmastust sellepärast, et Lotte ei söandanud oma kihlust Albertiga katkestada. Nimelt oli Lotte oma pere vanim laps, ema abiline, aga oli juhtunud, et tema ema suri ära. Haigevoodil ütles ta ema Lottele, et Lotte hoolitseks oma õdede ja vendade eest ja Albertiga abielluks. Albert oli korralik, töökas mees. Teda eristab Wertherist see, et Albert oli praktiline, mõistlik inimene, aga Werther oli vastupidi, väga tundeline. Werther armastas Lottet kogu hingest, aga Lotte suhtub temasse sõbraliku armastusega, mitte väga kirglikult. Lotte aga näitas ka mingeid kirglikke märke Wertheri suunas, Werther läks talle korda. Werther käis iga päev Lottel külas, aga seepeale hakkasid inimesed
tundeline. Oli noor tütarlapst Lotte, kes oli kihlatud albertiga ja werther armus temasse. Lotte ei katkestanud enda kihlust sellepärast et lotte oli pere vanim laps, emale abiline, aga siis ema suri ära, aga haigevoodil ütles ta et lotte hoolitseks oma õdede ja vendade eest ja et abielluks albertiga ja lotte andis oma õnnistuse. Albert oli kogu aeg kodust ära, praktiline, mõistlik inimene, aga werter väga tundeline ja armastas kogu hingest ja albert ei armastanud kirega. Lottele meeldis asi aga ütles et peavad lõpetama aga siis werter läks ära ja tappis end ära. Tegemist on werteri kirjadega sõbrale ehk kirjaromaaniga. Samal ajal tegeles ta ka luuletamisega: intiimluule (armastusluule), rahvalaululuule, oodid/hümnid (inspireeritud antiigist). ,,Et ligi jõuda lõpmatule, kõik lõplik enesesse sule." ,,Kuid haruldane, rikas pärandus: aeg on mu põld, aeg on mu varandus."
Lotte pagendab ta enda juurest igaveseks. Werther mõistab, et üks kolmest, kas Lotte, Albert või ta ise, peab elust lahkuma. Suutmata kellegi haiget teha ning veel vähem kedagi tappa ja oma enese nõrkus, kuna ta oleks võinud edasi elada ja otsida uut armastust, mitte vanast kinni hoida nii meeleheitlikult, otsustab ta enesetapu kasuks. Werther saadab teenriga Albertile kirja, kus palub kahte revolvrit, ettekäändega, et ta sõidab reisile. Veel kirjutab ta Lottele hüvastijätukirja. Hiljem sel õhtul pärast revolvrite saamist tulistab ta endale pähe. Werther maetakse vaikselt, ilma tseremoonia ning vaimuliketa. Põhiprobleemiks oli armastus. Armastus on kõige võimsam tunne siin ilmas ja keegi ei saa midagi teha kui see tabab ja ei saa valida ka oma armastuse objekti. Sõprusest armastuseni on ainult üks samm.
,,Noore Wertheri kannatused" 1. Werther lahkub oma kodukohast ja tutvub, linnas kuhu ta elama asub paljude tema jaoks huvitavate inimestega. Teel tantsupeole tutvub Werther Lottega ja armub temasse. Wertheri päevad mööduvad mõeldes Lottele ja leides ettekäändeid tema külastamiseks. Kui saabub Albert Lotte kihlatu, soovib Wether, et sauudaks teda vihata, kuid Albert ei anna talle selleks põhjust, kuna suhtub temasse liigagi hästi. Werther lahkub Lottest, minnes koos saadikuga teise linna, kus ta tutvub krahv C-ga ja preili B-ga, kellega tal tekib usalduslik suhe ja ta räägib talle oma armastusest Lotte vastu. Krahv C juures külas olles tuleb Wertheril taluda kõrgseltskonna poolt alandust
abiellunud kunagi. Enne surma 1899 põletas ta hõbekandikul ära Goethe kirjad. Film Goethe!, 2010, suurepärase olustikutajuga tänapäeva noortele sobiv versioon, mis sisaldab ebatõeseid duelli- ja seksistseeni. Lotte Weimaris Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Goethe kiri Lottele 9.11.1816 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Martin Walser. Ein liebender Mann Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
"Fausti" esimene osa valmis 1806. aastal ja ilmus 1808. aastal. "Fausti" teise osa lõpetas ta 1832. aastal ning see ilmus pärast tema surma. *Olulisel kohal Johann Wolfgang von Goethe loomingus olid aforismid. ,,Noore Wertheri kannatused" 1.Werther lahkub oma kodukohast ja tutvub, linnas kuhu ta elama asub paljude tema jaoks huvitavate inimestega. Teel tantsupeole tutvub Werther Lottega ja armub temasse. Wertheri päevad mööduvad mõeldes Lottele ja leides ettekäändeid tema külastamiseks. Kui saabub Albert Lotte kihlatu, soovib Wether, et sauudaks teda vihata, kuid Albert ei anna talle selleks põhjust, kuna suhtub temasse liigagi hästi. Werther lahkub Lottest, minnes koos saadikuga teise linna, kus ta tutvub krahv C-ga ja preili B-ga, kellega tal tekib usalduslik suhe ja ta räägib talle oma armastusest Lotte vastu. Krahv C juures külas olles tuleb Wertheril taluda kõrgseltskonna poolt alandust ja ta otsustab naasta Lotte juurde
See kõik oli hea. Lk. 66- ... mis ei lase tema südant tuksuda küllalt osavõtlikult oh! mõne armastatud raamatu lugemisel, mille mõned leheküljed panevad minul ja Lottel põue põksuma ühises rütmis, või sajal muul juhul, kui avaldame oma tundeid kellegi kolmanda tegevuse kohta. Kokkuvõtteks: Werther luges selles teoses pidevalt ,,Homerost". Muidu luges ta palju, talle pakkusid raamatud huvi. Luges ka Lottele nii mõndagi ette. Werther ja religioon: Lk. 31- ... tema ütles, et Lotte oli toiminud väga pahasti: lapsi ei tohi niisuguseid asju uskuma panna, sest see annab põhjust loendamatuiks eksiarvamusteks ja ebausuks, mille eest lapsi peab aegsasti kaitsma! Müüd tuli mulle meelde, et see mees oli ennast kaheksa päeva eest ristida lasknud, sestap lõin käega ja jäin oma südames ustavaks tõekspidamisele, et lastega
Werther oli haritud noormees. Töötas erinevate võimukandjate juures. Tema probleem seisnes selles, et ta oli ülitundeline. Ta oli armunud Lottesse, kes oli teise mehega kihlatud. Werther ei leidnud vastuarmastustm sest Lotte ei söandanud oma kihlust Albertiga katkestada. Lotte oli oma pere vanim laps, ema abiline, aga oli juhtunud, et tema ema suri ära. Haigevoodil ütles ta ema Lottele, et Lotte hoolitseks oma õdede ja vendade eest ja Albertiga abielluks. Albert oli korralik, töökas mees. Teda eristab Wertherist see, et ta oli praktiline, mõistlik inimene, aga Werther oli vastupidi, väga tundeline. Werther armastas Lottet kogu hingest, aga Lotte suhtub temasse sõbraliku armastusega, mitte väga kirglikult. Lotte aga näitas ka mingeid kirglikke märke Wertheri suunas, Werther läks talle korda. Werther käis iga päev Lottel külas, aga
nad nagu tõepoolest elakski. See on küll sobilik ka üsna väikestele, kuid minu arvates sobiks ka suurematele- ka minul oli väga põnev ja naljakas seda lugeda, lood olid tõesti väga- väga fantaasiarikkad ja tekib küsimus, kes võiks üldse tulla selliste asjade peale. Märkimata ei saa jätta ka suurepäraseid Heiki Ernitsa illustratsioone. „Lotte reis Lõunamaale“Väike linnupoeg Pipo jääb maha Lõunamaale lendavast linnuparvest ja kukub alla Lottele sülla. Koeratüdruk Lotte, tema isa Oskar ja vana rännukoer Klaus otsustavad viia Pipo Lõunamaale.Nad aitasid ürgjäneseid, kes nutsid, kuna tahtsid süüa. Soopõhjast toodi välja hulk jalanõusid ning need kingiti sajajalgsele. Päästeti merehädaline. Humoorikas oli lugu sellest, kuidas seeni toodeti maa 10 peale
annaabi.ee 
