mis käis läbi logistiku. Logistik lõi graafiku, mille alusel võeti laevu vastu (kui laev saabus varem või hiljem, siis tuli sellest teada anda ja heal juhul sai aja panna varasemaks). Kui laeval oli aeg broneeritud ja ta oli jõudnud reidile, siis hakkas pihta kunda sadama stividori ja lootsi töö. Kõigepealt tuli teade laevaagendilt või kaptenilt, et laev soovib siseneda Kunda sadamasse. Kui teade oli tulnud ja luba antud, et laev võib sadamasse siseneda läks laevale vastu lootsilaev, kust läks laeva peale Eesti Lootsi esindaja. Lootsilaev tuli tagasi ning loots jäi laeva, mis tahtis siseneda kunda sadamasse. Loots oli laevas seni, kuni laev oli sildunud kai äärde. Lootsi ülesandeks on aidata laev ohutult reidilt sadamasse. Kui laev oli jõudnud sadama basseini, siis seal keerasid laevad ennast ringi ning seejärel manööverdasid ennast kai äärde. Kai ääres olid laeva ootamas kaimadrused/dokkerid, kes võtsid vastu laevalt visatud otsad
pikast ja kahest lühikesest helist. ( - * *) Pukseeritav laev peab andma iga 2 minuti järel signaali, mis koosneb ühest pikast ja kolmest lühikesest helist. ( - * * * ) Ankrus seisev laev peab iga minuti järel 5 sekundi jooksul helistama pidevalt signaalkella ja võib lisaks anda signaali, mis koosneb ühest lühikesest, ühest pikast ja ühest lühikesest helist. Kui lootsilaev on lootsivahis, võib ta anda lisaks neljast lühikesest helist koosneva tunnussignaali. Tähelepanusignaalid Kui on vaja äratada teise laeva tähelpanu, võib laev anda helisignaali, mida ei ole võimalik segi ajada muude eeskirjas ettenähtud helidega.
Juhitavuse kaotanud laev peab andma iga 2 minuti järel signaali, mis koosneb ühest pikast ja kahest lühikesest helist. Pukseeritav laev peab andma iga 2 minuti järel signaali, mis koosneb ühest pikast ja kolmest lühikesest helist. Ankrus seisev laev peab iga minuti järel 5 sekundi jooksul helistama pidevalt signaalkella ja võib lisaks anda signaali, mis koosneb ühest lühikesest, ühest pikast ja ühest lühikesest helist. Kui lootsilaev on lootsivahis, võib ta anda lisaks neljast lühikesest helist koosneva tunnussignaali. Tähelepanusignaalid Kui on vaja äratada teise laeva tähelpanu, võib laev anda helisignaali, mida ei ole võimalik segi ajada muude eeskirjas ettenähtud helidega. Hädasignaalid Hädaolukorda ja vajadust abi järele tähendab heli, mis koosneb minutiliste vaheaegadega antud kahuripaukudest või muudest paukudest. Flag Flag Flag
. ………………………………………………………………. 40 154. Laeva sildumisel on keelatud: 1. Pingutada või järgi lasta kinnitusotsi ilma sellekohase käsuta 2. Pidurdada kiiresti libisevat trossi kätega 3. Töötada ilma kinnaste ja kiivrita. 155. Milline laev näitab merel pildil kujutatud käigutulesid? 1. Lootsilaev pikkusega kuni 50 m 2. Kalatraaler püügil pikkusega üle 50 m 3. kaablipanija tööl pikkusega üle 50 m 156. Madrus-vaatleja kuuleb laeva liikumisel tihedas udus eespoolt kostvat pikka helisignaali iga kahe minuti järel. Milline laeva liigub läheduses? 1. kalapüügiga tegelev laev 2. jõuajamiga kaubalaev 3. lootsilaev lootsi vastuvõtu punktis 157
Muude asjade hävimise või kahjustumise korral hüvitatakse kahju laevapere liikmetele vastavalt poolte kokkuleppel. 3. Lootsilaeva tuled *Omab käiku vee suhtes .Vaade vöörile; paremal roheline tuli ,vasakul punane tuli ja keskel mastitopis kahte tuld üksteise peal, alustades alt ülesse- punane ja valge tuli; Vaade ahtrile; all keskel valge tuli ja mastitopis alustades alt ülesse-punane ja valge tuli. Ja lisaks veel käigus olles pardatulesid ja ahtrituld. *lootsilaev öösel ankrus. Laev alla 50 m; vaade külje pealt-valge vöörituli ja mastitopis kaks tuld alustades alt ülesse- punane ja valge Ja pikkusega 50m ja enam ,siis on lisaks eelnevale veel valge ahtrituli. *Kui lootsilaev ei ole lootsivahis, peab ta kandma tulesid või märke, mis on ettenähtud sama pikkusega laevale. Pilet 5 1. Prügi käitlemine laevas Prügiks loetakse kõiki toiduainete, majapidamise ja tehnilisi jäätmeid, mis tekivad laeva
Reegel 29. Lootsilaevad a) Lootsivahis laev peab kandma: i) mastitopis või selle lähedal kaht vertikaalselt paiknevat ringtuld, millest ülemine on valge ja alumine punane; ii) käigus olles lisaks pardatulesid ja ahtrituld; iii) ankrus olles lisaks alapunktis i ettenähtud tuledele reeglis 30 ankrus olevale laevale ettenähtud tuld, tulesid või märki. 22 b) Kui lootsilaev ei ole lootsivahis, peab ta kandma tulesid või märke, mis on ette nähtud sama pikkusega laevale. Reegel 30. Ankrus ja madalikul olevad laevad a) Ankrus seisev laev peab nähtavaimas kohas kandma: i) vööris valget ringtuld või üht kera; ii) ahtris või selle lähedal ning alapunktis i ettenähtud tulest madalamal valget ringtuld. b) Alla 50 meetri pikkune laev võib käesoleva reegli punktis a ettenähtud tulede asemel kanda nähtavaimas kohas valget ringtuld.
Sageli tuleb kontrollida plokkide seisukorda ja määrida võlli. • Lootsilaeva tuled, päevamärk ja udusignaalid. Omab käiku vee suhtes .Vaade vöörile; paremal roheline tuli ,vasakul punane tuli ja keskel mastitopis kahte tuld üksteise peal, alustades alt ülesse- punane ja valge tuli; Vaade ahtrile; all keskel valge tuli ja mastitopis alustades alt ülesse-punane ja valge tuli.Ja lisaks veel käigus olles pardatulesid ja ahtrituld. Lootsilaev öösel ankrus. Laev alla 50 m; vaade külje pealt-valge vöörituli ja mastitopis kaks tuld alustades alt ülesse- punane ja valge Ja pikkusega 50m ja enam ,siis on lisaks eelnevale veel valge ahtrituli.Kui lootsilaev ei ole lootsivahis, peab ta kandma tulesid või märke, mis on ettenähtud sama pikkusega laevale. • Magnetkompassi ehitus. Horisondi jagamine rumbideks. Vurrkompass. Magnetkompassi peamised osad onkaarekodarikuga kompassikatel, kompassijalg
3) Juhtimisvõime kaotanud ettnähtud. tuledele reegli 30 kohaselt aknrus seisval laevale ettenähtud tulesid või märke. Kui lootsilaev ei täida lootsimiskohustusi, kontrollitakse traatide arvu. Kõikide trosside kasutuselevõtmisel tuleb jälgida õigeid
lõikad tema kursijoont. Vasakule keerata ei tohi. Vaevalt, et ka kiirust juurde saab panna. 18. Vahiohvitseri tegevus. Liigute öösel hea nähtavusega, tuul vasakult. Näete ees vasakul kursinurgal 50 muutumatul peilingul lähenemas rohelist ja punast pardatuld. Teie tegevus? Pööran paremale 19. Vahiohvitseri tegevus. Vasakul kursinurgal 450 näete rohelist pardatuld ja kõrgemal valget tuld, mille all on punane tuli. Mida näete, mida teete? See on lootsilaev. kui ta sulle just lootsi tooma ei tule siis täidad kõiki reegleid, et vältida temaga kokkupõrget. Kui ta tuleb vasakult, siis on see tema mure kokkupõrget ära hoida 20. Vahiohvitseri tegevus. Eest vasakult läheneb muutumatul peilingul purjeid kandev laev. Näete musta koonust tipuga allapoole. Milline on teie tegevus? (Nii purjede kui ka liikurseadmega sõitev laev kannab seda märki. Purjelaevale peab teed
jäässe. Polaarklassi (polar class) jäämurdjad on võimelised töötama mitmeaastases jääs nii Arktikas kui ka Antarktikas. Läänemerel töötavad subpolaarjäämurdjad (jääklass) võivad seilata polaar- meredes ainult suvel ja üheaastases jääs. Lootsilaev Lootsilaev on abilaev lootsi viimiseks laevale või laevalt kaldale ja lootsivahi pidamiseks ettenäh- tud piirkonnas. Lootsilaeval peab olema küllaldane kiirus ja hea manööverdusvõime. Suuremate lootsilaevade pardal on lootside jaoks mootorpaadid. Vajaduse korral võib lootsilaev sõita sada-
annaabi.ee 
