Seetõttu oleks nende jätkuv hooldamine ja ka taastamine väga kiiduväärt tegevus. Karjatamiskoormus võiks olla ca 0.2- 1.0 loomühikut hektari kohta. Loomade liiga vähese arvu korral on vajalik täiendav niitmine. 4)Loopealsetel leidub laike mis püsivad lagedatena, kuna kestvate põudade ajal hävivad kõik seal kasvavad puu- ja põõsastaimed (nt mänd, kadakas). Trastilisemate muutuste korral võib muutuda looniitudel kasvavate ja elutsevate taimede ja loomade liigiline koosseis ning kõige mustema stenaariumi korral võib looniit sootuks kinnikasvada ja hävida. 5)Looniitude pindala on eestis aasta- aastalt aina kahanenud: 1900. aastal oli alvarite pindala 50 000 hektarit, kuid 1950. aastal 44 000 hektarit ning tänapäevaks on neid alles jäänud ligikaudu 8000 hektarit. 6)Looniitude säilimine on suures ohus kuna nende arvukas Eestis aina väheneb. Seetõttu
Lisajuurte eluiga Maa-alune osa on 4 a, peajuur sureb varakult. Paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt emataimest Paljunemine risoomiharude eraldumise teel. Levinud laialdaselt peamiselt Euroopas, puudub põhjapoolsetes Levik ja ohtrus piirkondades. Eestis tavaline, sagedam Põhja- ja Lääne-Eestis. Kasvab kuivadel päris- ja looniitudel, samuti metsaservadel, Kasvukoht põõsastikes, teeäärtel. Lubjalembene. Vajab valgusrikast kasvukohta. Tolmeldavatele putukatele annavad rikkalikult nektarit. Taime Koht ökosüsteemis rohtsed osad on ka toiduks taimtoidulistele loomadele. Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. Nii looduslikku kui ka mitmeid dekoratiivvorme ja hübriide
sugukonda kuuluv taimeperekond. Liigid: Cornus sanguinea – verev kontpuu Cornus suecica – rootsi kukits Cornus mas – kirss-kontpuu Cornus alba – siberi kontpuu Cornus stolonifera – võsund-kontpuu o Puit on kõva nagu kont. o Odysseuse nooled. o Rooma linna Romulusel kontpuust oda. Cornus sanguinea – verev kontpuu o Eestis sagedamini Põhja- ja Lääne-Eestis, osaliselt ka Lääne- ja Edela-Eestis. o Kasvab leht- ja segametsades, salumetsas, looniitudel, puisniitudel, põõsarindes. o Kasvutingimused: Eelistab lubjarikast pinnast. Metsistub kergelt. o Vars: Verev- punakas, punakaspruun o Suurus: 1,5-2m kõrguseks o Viljad: Musta värvi viljad on kergelt mürgised. o Õied: Valged o Rahvapärased nimetused: kukerkuusk, kukepuu, luupuu. Cornus suecica – rootsi kukits o Põhja-Eestis ja Hiiumaal. o Vars: neljakandiline, hõredalt karvane. o Lehed: rootsuta, ümardunud alusega, 1,5-4 cm pikad.
Omalaadset eksootikat pakuvad ka saarel olevad islandi lambad, kes toodud saarele just siinsete ohustatud pärandmaastike säilitamiseks. Juuli Juulikuus sirguvad jõudsalt erinevate lindude pojad, kes pidevalt oma piiksumisega enda tühja kõhtu vanalindudele meelde tuletavad. Olgu selleks üksik kotkapoeg või tervelt tosin tihasehakatist poegadele toidu toomine võtab suurema osa lindude päevast. Juulikuu on sobiv aeg suvitamiseks ning väikesaarte külastamiseks. Osmussaare looniitudel võib näha tõelist õitemerd. Uudistajatel on võimalus saare hästi säilinud looduse silmitsemise kõrval tutvuda 250 aasta vanuse rannarootslaste kabelivaremetega või erinevate nõukogude armee rajatistega. August Augustis algab juba lindude tagasiränne. Esimesteks läbirändajateks on madalas rannikuvees toiduotsinguid tegevad kurvitsalised. Tüllid, tildrid, rislad, koovitajad ja vigled kõik pisut omamoodi asukad
Kroon violetne, harvem valge, sinakas või roosa, kahehuuleline, kuni 1,4 cm pikk. Õied asuvad sagedamini tipmistes, harvem külgmistes munajates või peajates õisikutes, need moodustavad ebamännaseid, mis on omakorda liitunud tähaks. Õisiku alusel on üks paar rootuid lehti. Õitseb (maist) juunist septembrini. Kuulub sugukonda huulõielised, perekonda käbihein. Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Päris-, soo-, ranna- ja looniitudel, karjamaadel, elamute ümbruses, salu- ja laanemetsas, teeservadel ja rohtunud teedel. Kasutatud rahvameditsiinis kuristamiseks valuliku kurgu korral ja haavade ravitsemiseks, kuid ka kuutõbiste ravimiseks ja mõningate nahahaiguste korral. Karja- ja heinamaadel madala söödaväärtusega umbrohi. Kaitse all olevad: 1. Kategooria: Mägi-Kadakkaer Sile Kardhein Lääne-Sõlmhein Alpi Litterhein Siberi Koldkaer
Viimane külv võiks olla septembris, et juba järgmise aasta märtsis saaks teda taas koristada. Seemned vajavad idanemiseks valgust ning seetõttu tuleks nad vaid kergelt mullaga katta. Hapu oblikas: Hapu oblikas (Rumex acetosa) on mitmeaastane kahekojaline rohttaim tatraliste sugukonnast oblika perekonnast. Taim levib peaaegu kogu Euroopas ja Aasias ning laialdaselt Põhja- Ameerikas ja Gröönimaal. Kasvab päris- ja looniitudel, kuid ka ranna- ja lamminiitudel, teeservadel, põõsastikes. Taim tahab niisket ja jahedat pinnast. Teeb isekülvi ning võib muutuda umbrohuks. Taime lehti kasutatakse köögiviljana, mistõttu teda kasvatatakse ka kultuurtaimena. Lehed sisaldavad rikkalikult oblikhapet, mitmeid soolasid ning vitamiine A ja C. On kasutatud ravimtaimena. Juured sisaldavad parkaineid ning neist saadakse punast värvi. Vahel muutub niitudel ja põldudel raskesti hävitatavaks umbrohuks
Viimasel aastakümnel on rõhuasetus rannikute kasutuses nihkunud märgatavalt puhkemajanduse poole. Paljudel rannikulõikudel on suurenenud suletud maastike pindala, misüldjuhul vähendab rannikumaastike rekreatsioonilist väärtust. Aeg muudab inimeste vajadusi ja loob uusi väärtushinnanguid. Rannikumaastiku peamised väärtused on eelkõige looduslikud,harvem arheoloogilised, ajaloolised ja kultuurilised. Rannikumaastikus vajavad kaitset eelkõige mitmekesised elupaigad ranna ja looniitudel ning tallamisõrnad luitemaastikud. Kaitsealad Saaremaal Saaremaa rannikulõikudest on paljud kaitse all (Vilsandi rahvuspark,Kaugatuma Lõo maastikukaitseala, Viieristi looduskaitseala, Järve luitestik, Laidevahe looduskaitseala jt), kuid ainuüksi kaitsmisest (eriti poollooduslike koosluste esinemisaladel) ei piisa. Vajalikud on siinseid pärandmaastikke kaitsta aitavad hooldustööd
on neid 5. Õitseb mais ja juunis, sageli üle kolme nädala, üksik õis 6...15 päeva. Lehed karvased. Juurmiseid lehti 2...6, pikarootsulised, laba sõrmjalt 3...5-jagune, lehelaba osad rombjad, lõhised kuni jagused, teravahambuliste tipmetega. Varrelehti 3, rootsulised, kolmejagused, sarnased juurmistega, kinnituvad õierao keskkohast veidi kõrgemal. Lehestik kolletub alles juulis. Vars tihedalt karvane. • Kasvab kuivadel pärisniitudel, looniitudel, loometsades vallseljakutel, võsastikes, puisniitudel ja paekaldal. Eelistab huumus- ja lubjarikkaid muldi. Kasvab nii täis- kui ARTEMISIA ABROTANUM - SIDRUNPUJU • pooligihaljas põõsas. Eelistab viljakat, vett läbilaskvat pinnast. Kõrgus 90 cm kuni 2 meetrit. Sidrunpujul on mitu ühesuurust vart, millest vaid mõned lõppevad õisikutega. Vartel sageli tugevad külgharud. Hallikasrohelised lehed õrnade niitjate hõlmadega. Sidrunpuju lehed on tugeva
on väliselt erinevad. Isaspähikuid on üks (harva kaks), see on pruunide õiekattelehtedega, tipmine, kuni 2 cm pikkune. Emaspähikud asuvad isaspähikust veidi madalamal, neid on tavaliselt 2...4. Emaspähik on ruljas, püstine, kuni 3 cm pikkune. Õitseb mais ja juunis. Liigi eritunnused: Rohkem torkab ta aga silma siis, kui ilmuvad tumedad õisikud armastab niiskust Kasvukoha nõuded: Kasvab madalsoodes, veekogude kallastel ja kraavides, kuid ka märgadel päris- ja sooniitudel, looniitudel, ka puisniitudel ning lodu- ja soometsades Kasutamine haljastuses: veeäärsetesse aladesse sobib ideaalselt Kasutatud kirjandus: http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/hartarn2.htm http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=154 2.3 Kastevars (Deschampsia) Konkreetne liik: luht-kastevars (Deschampsia cespitosa) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 50-100 cm, laius 50 cm. Taime välislaadi kirjeldus: kõrge kasvuga puhmikuline. Erkrohelise peene kaardus lehestikuga kompaktne mätas.
annaabi.ee 
