Kuidas likvideerida vee karedust? Keetmine, mispuhul CaCO3 ladestub katlakivina (vaid karbonaatne karedus). Destilleerimine (soolade eraldamine) Ioonivahetus (kasutatakse ioniite nagu Na- või H-kationiite; Ca ja Mg ioonid asendatakse Na+ või H+ ioonidega; orgaanilised polümeerid). Veepehmendajad (ained, mis reageerivad Ca ja Mg sooladega, tekitades seebiga mittereageerivaid ühendeid; pesusooda e Na2CO3 kui kodune veepehmendaja). Pehme vee plussid ja miinused Loomatervishoiu seisukohalt on suure karedusega vesi loomadele ohutu, see tähendab, et selle kasutamine ei tekita organismis kahjustusi.Liiga pehme vee kasutamine loomade joogiveena pole organismile soodne, sest see sisaldab vähe mineraalaineid ja mikroelemente. Pehme vesi sobib hästi majapidamistöödeks, söötade keetmiseks ja loomade puhastamiseks. Samas on arvatud, et liiga pehme vesi soodustab südame- veresoonkonna haigustesse haigestumist, sest vee pehmust tekitavad ained
ühendeid. Liiga kareda vee omadusi tuleb enne selle tarvitamist kindlasti parandada, see tähendab, et vett tuleb pehmendada. Ei ole tõestatud, et karedus põhjustaks terviseprobleeme. Meestel on leitud isegi pöördvõrdeline seos tarvitatava joogivee kareduse ja südamehaiguste registreerimise vahel. Lisaks on arvatud, et liiga pehme vesi soodustab südame-veresoonkonna haigustesse haigestumist, sest vee pehmust tekitavad ained lahustavad veevärgi seintelt organismile kahjulikke aineid. Loomatervishoiu seisukohalt on suure karedusega vesi loomadele ohutu, see tähendab, et selle kasutamine ei tekita organismis kahjustusi. Liiga pehme vee kasutamine loomade joogiveena pole organismile soodne, sest see sisaldab vähe mineraalaineid ja mikroelemente. Pehme vesi sobib hästi majapidamistöödeks, söötade keetmiseks ja loomade puhastamiseks. Vee pehmendamine: *Keetmine- lihtsaim võimalus vee pehmendamiseks. *Destilleerimine- vett keedetakse, tekkinud aurud kondenseeritakse
linnud, roomajad). Suurloomaarst on spetsialiseerunud põllumajandusloomadele ja hobustele. Et loomse päritoluga toiduainete ja loomakasvatussaaduste tootmishügieen ja kvaliteet vastaks Euroopa Liidu direktiividele, kasutab Eestis Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) volitatud loomaarstide abi, kellele on antud õigus kontrollida vastavaid tootmisettevõtteid (loomafarmid, toidukäitlemisettevõtted). Volitatud loomaarst kontrollib ettevõtte tegevust kas see vastab loomatervishoiu, loomsete saaduste hügieeni- ja loomakaitsenõuetele, mille rikkumine võib ohtu seada inimeste või loomade elu ja tervise. Millised on töötingimused? Loomaarstid töötavad loomakliinikutes või tegutsevad eraettevõtjatena. Eestis tegutseb kolm suurloomakliinikut: Eesti Maaülikooli Suurloomakliinik, Hipodroomi Kliinik OÜ Tallinnas ja Saare Tallid OÜ Viljandimaal kõik ülejäänud kliinikud on väikeloomakliinikud. Suurloomaarsti töö on tunduvalt liikuvama iseloomuga kui
·Kõige selle tulemuseks on nõuetele vastav hügieen tootmisettevõtte ja kogu toiduahela ulatuses. Ohutu ja tervislik toit OHUTU JA TERVISLIK - tähendab toidu kõlblikkust inimtoiduks järgnevate kriteeriumide kohaselt: ·ei põhjusta toidust pärinevaid infektsioone ja intoksikatsioone ning on käideldud õige eesmärgi kohaselt ·ei sisalda jääkaineid üle lubatud piirnormide ·on vaba haigustest, eriti zoonootilise ja loomatervishoiu seisukohalt olulistest haigustest ·on vaba ilmsest saastatusest ·on vaba defektidest, mis on üldiselt tunnistatud ebameeldivateks tarbijale ·on toodetud adekvaatse hügieenilise kontrolli all ·täidab tarbija nõudmised koostisele ja valmistusviisile Mis on kvaliteet? ·Tarbija ja tööstus organoleptiline kvaliteet; funktsionaalsed omadused; säilitamistingimused; "värskus"; toitaineline kvaliteet; ohutus; rahaline väärtus. ·Rahvatervishoid hügieeniline kvaliteet e
lapsepalavikku ning lõi maailma esimese vaktsiini marutõve vastu 1885. Peale selle lõi ta ka vaktsiinid kanakoolera (pastörelloos) ja siberi katku vastu 1881. Suure vaatajaskonna ees demonstreeris ta, kuidas peatada piima- ja veinihaigusi, seda protsessi nimetatakse pastöriseerimiseks. Pasteur tegi mitmeid avastusi ka keemias, üks tähtsamaid oli kristallide asümmeetria avastamine. Aastal 1864 näitas ta Sorbonne'i Ülikoolis, et elu ei saa tekkida eimillestki. Roots, E. (Eesti) loomatervishoiu ja piimahügieeni professor, tegeles brutselloosi ja udarahaigustega. Ruffus, J. (XIII, XIV saj) suur hobusearst. Avaldas 1250 raamatut hobuste meditsiinist. Haigused, söötmine, rautamine jne. Teos tõstis vm samale tasemele humm-ga. Avaldas mõju 500 aastat! Röntgen, K. (uusaeg, XIX-XX saj) oli saksa füüsik. Tema kõige olulisem avastus oli 1895. aastal avastatud röntgenikiirgus. Saral, K. (Eesti, XX saj) professor, kirurgilised meetodid. Schleiden, M.J
täis. * tundlikud ümberpaigutamise suhtes, piimatoodang langeb, suur stress ühest laudast teise paigutamisel. 48. Veiselauda mikrokliima ja tervishoid- tuleb korraldada nii, et oleksid välditud loomade haigestumine, lõpmine ja jõudluse vähenemine. Eriline tähtsus noorloomade tervishoiul. Haigustele vastuvõtlikumad. Jõudluse suurenemisega on kaasnenud tundlikkus keskkonnategurite suhtes ning vastuvõtlikkus haigustele. Loomade pidamisel tuleb järgida rangelt loomatervishoiu nõudeid. Eri vanuserühma loomi tuleb pidada omaette laudas, et vanemad loomad ei nakataks nooremaid. Laudas tuleb hoida puhtust. Sissetoomisel teisest ettevõttest loomaarstil eelnevalt kontrollida nende tervist. ÕHK- saadsa mikrokliima loomiseks korralik ventilatsioon, eelkõige värskeõhu tagamiseks. Hea vent. Väldib haiguste esinemist ja loob värske ja kuiva keskkonna. *vältida tuleb tõmbetuult, mis põhjustab külmetushaigusi
häiri. Süsinikoksiid (CO) (vingugaas) on värvuseta ja lõhnata mürgine õhust kergem gaas. Tekib kütuse mittetäielikul põlemisel, mis satub ruumidesse traktori heitegaasidega. Lubatud piir- kontsentratsioon õhus on 10ppm. Tolm. Sigalate õhus leidub alati tolmu. Tolm satub õhku allapanu, kuivanud väljaheidetest, kuivsöödast. Tolm kahjustab organismi otseselt ja kaudselt, mistõttu on tolmuosakeste (nii suurema kui väiksema fraktsiooni) määramine farmiõhus vajalik Lähtudes loomatervishoiu seisukohast on loomakasvatusruumides levinud üldtolmusisalduse piirnormiks 10mg/m3. Sealautade maksimaalne suhteline õhu niiskus ei tohi ületada 80%. Õhu liikumise kiirus ei tohi võõrdepõrsaste osakonnas olla suurem kui 0,4m/s, mujal 0,6m/s. 21. Searümpade klassifitseerimine SEUROP süsteemi järgi. Rümba tailihasisalduse määramiseks kasutatav aparatuur, nende tööpõhimõte. Euroopa Liidu (EL) liikmesmaades hinnatakse searümpi lihaskoesisal¬duse alusel.
Süsinikoksiid (CO) (vingugaas) on värvuseta ja lõhnata mürgine õhust kergem gaas. Tekib kütuse mittetäielikul põlemisel, mis satub ruumidesse traktori heitegaasidega. Lubatud piirkontsentratsioon õhus on 10ppm. Tolm. Sigalate õhus leidub alati tolmu. Tolm satub õhku allapanu, kuivanud väljaheidetest, kuivsöödast. Tolm kahjustab organismi otseselt ja kaudselt, mistõttu on tolmuosakeste (nii suurema kui väiksema fraktsiooni) määramine farmiõhus vajalik Lähtudes loomatervishoiu seisukohast on loomakasvatusruumides levinud üldtolmusisalduse piirnormiks 10mg/m3. Sealautade maksimaalne suhteline õhu niiskus ei tohi ületada 80%. Õhu liikumise kiirus ei tohi võõrdepõrsaste osakonnas olla suurem kui 0,4m/s, mujal 0,6m/s. 21. Searümpade klassifitseerimine SEUROP süsteemi järgi. Rümba tailihasisalduse määramiseks kasutatav aparatuur, nende tööpõhimõte. Euroopa Liidu (EL) liikmesmaades hinnatakse searümpi lihaskoesisal¬duse alusel.
vastab nende eelistustele ning tagab vajalike toitainete kättesaadavuse ja toetudes eespool mainitud faktoritele loob eelduse aktiivseks eluks. OHUTU JA TERVISLIK tähendab toidu kõlblikkust inimtoiduks järgnevate kriteeriumide kohaselt: · ei põhjusta toidust pärinevaid infektsioone ja intoksikatsioone ning on käidel- dud õige eesmärgi kohaselt; · ei sisalda jääkaineid üle lubatud piirnormide; · on vaba haigustest, eriti zoonootilistest ja loomatervishoiu seisukohalt olulis- test haigustest; · on vaba ilmsest saastatusest; · on vaba defektidest, mis on üldiselt tunnistatud tarbijale ebameeldivateks; · on toodetud adekvaatse hügieenilise kontrolli all; · täidab tarbija nõudmised koostisele ja valmistusviisile. OHT (hazard) bioloogiline, keemiline või füüsiline agens ehk mõjur toidus või toidu potentsiaal tekitada tervist kahjustavaid efekte. RISK (risk) ohust tingitud kahjuliku toime tõenäosus ja ohu tõsidus
Loomadele soodsate tingimuste loomisel tuleb rakendada selliseid profülaktilisi abinõusid, mis tõkestavad haiguse levikut laudas ja väldivad haiguste levikut loomalt loomale või ühest laudast teise. Tähtsamad profülaktilised abinõud, mis säästavad loomade tervist, on järgmised: 1. Loomade kontrollitud pidamine - loomade sigimise, rühmitamise, lautadesse paigutamise, söötmise planeerimisel ja mikrokliima loomisel tuleb rangelt järgida loomatervishoiu nõudeid. 2. Ühe vanuserühma loomi tuleks võimalusel pidada omaette laudas, sektsioonis, ruumis või koplis, et vältida kokkupuudet teiste vanuserühmade loomadega. Selline nõue on vajalik seepärast, et vanemad loomad ei nakataks nooremaid loomi. Haigustekitajad, mis põhjustavad vasikate haigestumist, ei pruugi mullikate organismis esile kutsuda mingeid muutusi. 3. Loomade viimisel ühest laudast või sektsioonist teise tuleks võimalusel kasutada
Loomadele soodsate tingimuste loomisel tuleb rakendada selliseid profülaktilisi abinõusid, mis tõkestavad haiguse levikut laudas ja väldivad haiguste levikut loomalt loomale või ühest laudast teise. Tähtsamad profülaktilised abinõud, mis säästavad loomade tervist, on järgmised: 1. Loomade kontrollitud pidamine - loomade sigimise, rühmitamise, lautadesse paigutamise, söötmise planeerimisel ja mikrokliima loomisel tuleb rangelt järgida loomatervishoiu nõudeid. 2. Ühe vanuserühma loomi tuleks võimalusel pidada omaette laudas, sektsioonis, ruumis või koplis, et vältida kokkupuudet teiste vanuserühmade loomadega. Selline nõue on vajalik seepärast, et vanemad loomad ei nakataks nooremaid loomi. Haigustekitajad, mis põhjustavad vasikate haigestumist, ei pruugi mullikate organismis esile kutsuda mingeid muutusi. 3. Loomade viimisel ühest laudast või sektsioonist teise tuleks võimalusel
Loomadele soodsate tingimuste loomisel tuleb rakendada selliseid profülaktilisi abinõusid, mis tõkestavad haiguse levikut laudas ja väldivad haiguste levikut loomalt loomale või ühest laudast teise. Tähtsamad profülaktilised abinõud, mis säästavad loomade tervist, on järgmised: 1. Loomade kontrollitud pidamine - loomade sigimise, rühmitamise, lautadesse paigutamise, söötmise planeerimisel ja mikrokliima loomisel tuleb rangelt järgida loomatervishoiu nõudeid. 2. Ühe vanuserühma loomi tuleks võimalusel pidada omaette laudas, sektsioonis, ruumis või koplis, et vältida kokkupuudet teiste vanuserühmade loomadega. Selline nõue on vajalik seepärast, et vanemad loomad ei nakataks nooremaid loomi. Haigustekitajad, mis põhjustavad vasikate haigestumist, ei pruugi mullikate organismis esile kutsuda mingeid muutusi. 3
annaabi.ee 
