Loomade tervishoid Loomade pidamisr sätestavad seadused Veterinaarkorralduse seadus Mahepõllumajanduse seadus Loomakaitseseadus Riikliku veterinaarjärelevalve põhiülesanneteks on: 1) järelevalve käesoleva seaduse ja teiste veterinaariaalaste õigusaktide nõuete täitmise üle; 2) loomataudide diagnostika, ennetamise ja tõrje korraldamine ning järelevalve loomade tervise ja loomakaitsenõuete täitmise üle; 3) inimeste tervise kaitsmine inimestele ja loomadele ühiste haiguste eest ja nende haiguste tõrje loomadel; 4) laboratoorse uurimise korraldamine loomahaiguste diagnoosimiseks ning loomsete saaduste ja loomset päritolu sööda, heina, põhu ja ravimsööda ning joogivee omaduste hindamiseks;
alusel diagnoosi panna, tuleb uurida laboratoorselt • Kui histoloogiline diagnoos on lümfisõlmede hüperplaasia, sobib lihakeha tarbimiseks • Seropositiivse veise liha käitlemisele kitsendusi ei kehtestata • Generaliseerunud kasvajalise leukoosi puhul kahjutustatakse kogu rümp ja siseelundid Esinemissagedus • 2012. a 3 juhtumit Võrumaal • 2011. a 1 juhtum Läänemaal • 2010. a 2 juhtumit – Lääne- ja Harjumaal • Kuulub teatamis-ja registreerimiskohustuslike loomataudide hulka Tekkepõhjused • Viirushaigus, tekitaja Retroviridae, Bovine leukemia virus • Peiteaeg 2-6 aastat • Krooniliselt kulgev • Vastuvõtlikud on igas vanuses veised, kliiniliselt avaldub vanemas eas • Ülekandumine: ninanõred, sülg, veri, in utero, iatrogeenne Diferentsiaaldiagnoosid • Sporaadiline leukoos • Tuberkuloos • Aktinomükoos • Kasvajad Inimesele ülekandumine • Haigelt loomalt – pole tuvastatud • Toore liha tarbimisel – pole tuvastatud
majandusliku kahju; ● võib kujutada tõsist ohtu inimese elule ja tervisele. Episootia on loomataudi kiire ja ulatuslik levik, mis põhjustab loomade ulatuslikku haigestumist ja suurt suremust ning millega kaasneb suur majanduslik kahju, samuti sellise loomataudi levik, mis kujutab tõsist ohtu inimese elule või tervisele (haigustekitaja kandub üle loomalt inimesele). Puhangud Eestis: Eestis pole eriti ohtlike loomataudide puhangud kuigi sagedased. Viimasteks juhtumiteks olid: 1. sigade katku puhang 1994 aastal. 2.Newcastle haiguse puhangut 2007. aastal - hävis 1/3 Eesti munakanade koguarvust. 3.Seakatk alates 2014 - … Seega episootia võib põhjustada suurt majanduslikku kahju
inimeselt loomale. Samuti loetakse loomataudiks selline loomade massiline haigestumine, mida põhjustaval teguril puudub omadus üle kanduda. Episootia on loomataudi kiire ja ulatuslik levik, mis põhjustab loomade ulatuslikku haigestumist ja suurt suremust ning millega kaasneb suur majanduslik kahju, samuti sellise loomataudi levik, mis kujutab tõsist ohtu inimese elule või tervisele (haigustekitaja kandub üle loomalt inimesele). Eestis pole eriti ohtlike loomataudide puhangud kuigi sagedased! Viimasteks juhtumiteks olid: – 1 sigade katku puhang 1994 aastal ning – 2 Newcastle haiguse puhangut 2007. aastal – hävis 1/3 Eesti munakanade koguarvust – Seakatk alates 2014 - … Seega episootia võib põhjustada suurt majanduslikku kahju.
Lisaks vajas mõis töökäsi kraavide puhastamiseks, aiatöödeks, tarade tegemiseks, lubjapõletamiseks, turbalõikamiseks jne. Talude töökoormus oli sedavõrd suur, et kui midagi ette tuli, nagu teomehe haigestumine, tööhobuse lõpmine või ootamatu küüt, oli oma talumajapidamine hooletusse jäetud. 1856. aasta seadusest 1840aastatel toimusid ulatuslikud talurahvarahutused, mis olid seotud ebasoodsast ilmastikust tingitud viljaikalduse, loomataudide ja näljahädaga. Püüti rännata välja LõunaVenemaale, milleks luba ei antud. Samal ajal astuti ka massiliselt vene õigeusku, lootuses tsaarilt maad saada, mis muidugi ei täitunud. Isegi tagurliku Vene tsaari Nikolai I ringkond sai aru, et on vaja reforme 1816./1819. aasta seaduste vigade parandamiseks. Uute seaduste väljatöötamiseks loodi spetsiaalne komitee, mille koosseisus olid enamuses balti aadlikud. 1849 Liivimaa talurahvaseadus
- haridus (koolid, lastekodud, -aiad, mitmesugused abirahad ja toetused) - hoolekanne - tervishoid (haiglad ja apteegid) - heakord (tänavate ja teede korrashoid, tänavavalgustus) - teede- ja elamuehitus - mitmesugused sotsiaalsed ülesanded - munitsipaalettevõtlus 1934: jahiseadus (jahipiirkondade registreerimine ja jahitunnistuste väljaandmine) 1934: uus riigi hangete seadus - kodukaunistamine aktsioon - kohalik ehitustegevus (1939. a ehitusseadus) - toitlustamine ja korteriolud - loomataudide vastane võitlus - elukalliduse vastu võitlemine KOVi rahandus- raske olukord. KOV-d said tulusid kolme liiki allikatest: 1) iseseisvad tulud (iseseisvad maksud, tulud KOV-de ettevõtetelt); 2) teatud osa riigi maksudest; 3) toetused riigikassalt 1929-33. a majanduskriis: KOV tulubaasi drastiline vähenemine 1930-ndate a-te keskpaik kuni 1940: KOV rahandusliku olukorra stabiliseerumine ja paranemine KOVi üksuste koostöö- 1920 asutati Eesti Linnade Liit
verdimevad putukad, sööt, rotid, tuul 25. Infektsioonhaiguste tõrje 3 põhilist strateegiat Nakkusega kooseksisteerimine, selle ohjamine Nakkusest vabaks saamine: karja loomade likvideerimine ja asendamine uutega; nakatunud loomade järkjärguline asendamine nakkusvabade loomadega, mass-vaktsineerimine 26. Infektsioonhaiguste ennetamise ja tõrje riikliku strateegia komponendid 1.Loomataudide seire 2.Veterinaarsed registrid 3.Teavitamine 4.Veterinaarne serfitseerimine 5.Taudikahjude õiglane hüvitamine Riiklik nakkushaiguste tõrje strateegia Haiguste kategoriseerimine Teatamiskohustuslikud eriti ohtlikud loomataudid Teatamiskohustuslikud ohtlikud loomataudid Liikmesriigi valikul tõrjutavad loomataudid Zoonoosid 27
Nende proteiinide struktuurimuutused võivad tekkida peremeesrakus ning seega kiiresti muteeruda. Võib tekkida ja levida uus alatüüp. Peamiselt levib kaudselt ja viirust levitavad kõige rohkem ulukveelinnud. Uluklind -> kodulind -> siga -> inimene. Levik: Lindude gripp on äge kiiresti leviv kõrge patogeensusega lindude viirushaigus, mis iseloomustub septitseemia, peapiirkonna turse, hingamis- ja seedetrakti põletiku ning suure suremusega. Lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka kuna põhjustab lindude massilist haigestumist, suurt suremust ning ulatuslikku majanduslikku kahju. Lindude gripile on vastuvõtlikud kõik kodu- ja uluklinnud. Nakkusallikaks on haiged või haiguse läbipõdenud viirusekandjad linnud. Nakkusallikad võviad olla eksootilised puurilinnud, uluk- ja rändlinnud, kuid ka mõne teise liigi viirus. Levib ka sõnniku ja inimestega. Kliiniline pilt: Nakatumine toimub seedetrakti või hingamisteede kaudu. Sisenedes
) 13.Tehnoloogilised skeemid: nahaga sigade, veiste, lammaste, maismaalindude, veelindude algtöötlemine 14.Loomakaitseseadus 1) Käesolev seadus reguleerib loomade kaitset inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada loomade tervist või heaolu. (2) Vabalt looduses elavate loomade kaitset reguleeritakse lisaks käesolevale seadusele ka looduskaitseseadusega 3) Loomade kaitset haiguste ja loomataudide eest reguleeritakse loomatauditõrje seadusega. (4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Loom käesoleva seaduse tähenduses on imetaja, lind, roomaja, kahepaikne, kala või selgrootu. Põllumajandusloom käesoleva seaduse tähenduses on loomsete saaduste tootmise eesmärgil peetav ja aretatav loom. Käesoleva seaduse tähenduses loetakse põllumajandusloomaks ka hobuslane
Joonisel 3.2 on kirjeldatud hädaolu- des lisavolitusi. Kõige raskemad häda- kordi nende raskusastme järgi. Riigi- olukorrad on eriolukord, erakorraline kaitse korraldus peab hea seisma sel- seisukord ja sõjaseisukord. le eest, et riigikaitse eest vastutavad institutsioonid ja asutused tagaksid Erinevate hädaolukordade lahenda- riigi valmisoleku tegutseda hädaolu- mise eest vastutavad eri ametkonnad. Näiteks tõkestab loomataudide laia- kordades. Seepärast on esimene aste ulatuslikku levikut Põllumajandusmi- valmisolek. nisteerium, inimestele ohtlikke taude Madala riskiastmega kriis eeldab küll aga Sotsiaalministeerium. Sisejulge- otsustavat tegutsemist, kuid selle pu- olekut puudutavate hädaolukordade- hul ei ole vaja seadusega piirata ini- ga tegeleb Siseministeerium. Häda- meste põhiõigusi ega vabadusi
- tervishoid (haiglad ja apteegid) - heakord (tänavate ja teede korrashoid, tänavavalgustus) - teede- ja elamuehitus - mitmesugused sotsiaalsed ülesanded - munitsipaalettevõtlus 1934: jahiseadus (jahipiirkondade registreerimine ja jahitunnistuste väljaandmine) 1934: uus riigi hangete seadus - kodukaunistamine aktsioon - kohalik ehitustegevus (1939. a ehitusseadus) - toitlustamine ja korteriolud - loomataudide vastane võitlus 1 - elukalliduse vastu võitlemine KOV oli omanik, talle kuulus teatud kinnis- ja vallasvara, varalised õigused ja kohustused. Tal oli õigus omandada ja võõrandada nii kinnis- kui vallasvara, sõlmida lepinguid, asutada ja hallata nii üldkasulikke asutusi kui ka ärilisi ettevõtteid. 4. Kohaliku omavalitsuse rahandus
annaabi.ee 
