· Folkloor ja muinasjutt . Romantikuid lummasid keskaegne rahvaluule, muistendid, pärimused. Rahvaluulet kogusid Herder, Burns, Scott, Eestis Jakob Hurt (,,Vana kannel"). Rahvaluule kogumine omandas teadusliku ilme 19. sajandi II poolel. Kunstmuinasjutte kirjutasid vennad Grimmid (?), W. Hauff, E. T. A. Hoffmann. · Vennad Grimmid olid keeleteadlased, uurisid mütoloogiat, koondasid oma raamatutesse muistseid ime ja loomamuinasjutte, pärimusi, legende. Ainest oma teoste jaoks said C. Perrault', rüütliromaanidest ja novellidest. Nt. ,,Tuhkatriinu", ,,Lumivalgeke", ,,Punamütsike", ,,Okasroosike", ,,Rapuntsel", ,,Hans ja Grete", ,,Hunt ja seitse kitsetalle" jne. · H. C. Andersen sai oma lugude jaoks inspiratsiooni muinaspõhja pärimustest ja müütidest. Nt. ,,Vankumatu tinasõdur", ,,PöialLiisi", ,,Väike merineitsi", ,,Inetu pardipoeg",
Erinevalt müüdist on muinasjutt teadlikult väljamõeldisele rajatud või meelelahutuslik jutustus, mis ei pruugi arvesse võtta loogikat, loodusseadusi ega kindlat ajaloolist keskkonda (tegevuskoht ja -aeg võivad olla imepärased). Imemuinasjutud tegelasteks imelised olendid (haldjad, nõiad, libahundid jne), tähtsal kohal mitmesugused võluesemed (iseenesest kattuv laudlina, tantsimapanev vilepill, nähtamatuks muutev küüntest kübar jne) Loomamuinasjuttudeks - Loomamuinasjutte on lihtne määratleda kui jutte, milles mets- ja koduloomad, harvem linnud, isegi putukad ja taimed on inimlikustatud: nad ehitavad maju, käivad kosjas ja katsikul, sõbrustavad ja tülitsevad ning muidugi kõnelevad nii omavahel kui ka inimestega. Naljanditega ühendab neid asjaolu, et loomamuinasjuttudeski on kilbile tõstetud sageli üpris moraalitu kavalus. Kunstmuinasjutud - Kunstmuinasjutt on teadaoleva autori poolt kirjutatud muinasjutt. Kunstmuinasjutud on enamasti kirjutatud
2. Muinasjuttude liigid · Loomamuinasjutud (need on ka vanimad kihistused näiteks eesti muinasjutuloomingus). Loomad on isikustatud (kõnelevad, tegutsevad nagu inimesed). Elumudel luuakse loomade kaudu. Loomamuinasjutud on seotud kohaliku olustikuga, kuid nende motiivid on rahvusvahelised. Omapäraseks näiteks võiks tuua, et inglise 4 folklooris on väga vähe loomamuinasjutte, kuna inglise rahvas on väga noor ("Kolm põrsakest"). Loomamuinasjuttude tegelasteks on isikustatud loomad, iga loom on teatud iseloomu või tegelase sümbol. Eesti loomamuinasjuttudes sagedamini esinevad tegelased: rebane salakaval, kaval, nutikas; hunt tölp, rumal, ahne; karu tugev; jänes kaval, kiire. Eesti loomamuinasjuttudes esineb mitmeid linde (just eesti muinasjuttudes!): kaaren, ronk, harakas, vares jt.
Lood saavad alguse põhijutustusest. Mõned neist on eraldiseisva alguse ja lõpuga, teised aga on paigutatud kolmandate sisse. Jutud on väga eriilmelised. Enim tuntud on üleloomulikke nähtusi käsitlevad muinaslood, kus kannude või lampide sisse kätketud vaimud kas aitavad juttude kangelasi või hoopis ründavad neid. Siin on ka romantilisi armulugusid, loomamuinasjutte, lugusid vapratest mõõgameestest ja petistest, naljalugusid – ühesõnaga kõike, mis inimestel läbi aastasadade meelt lahutas. 7. 8. Kõik need jutud on kindlasti tihedalt seotud omavahel. Näiteks, Lugusid kuningas Jūnnani vesiirist, petisest vesiirist ja kuningas Sindibadist on ühendtaud ühes loos kalurist ja džinnist. Kõik need jutud on sarnase motiiviga ja ülesehitusega ning kõik nad
2. õpetlik (moraliseeriv) sisu; 3. kangelaseks on madalama ühiskonnakihi esindaja; 4. tegelased on läbi erinevate muinasjuttude ühesuguse iseloomuga; 5. sisu pole seotud kindla aja või kohaga; 6. tegelaste vastandamine; 7. tegevus koondub peategelase ümber; 8. sündmustiku kordumine. 1.1.1. Loomamuinasjutud Loomamuinasjutu peategelasteks on mets- ja koduloomad ning selle ülesehitus on lihtsam võrreldes teiste muinasjututüüpidega (Mihkla & Tedre, 1980). Eesti loomamuinasjutte on kokku umbes 200 tüüpi (Mälk et al., 1967). Nende peamisteks tegelasteks on rebane, hunt, karu, koer ja kass (Mihkla & Tedre, 1980). Rebase ja hundi iseloomustus on kõige püsivam läbi erinevate Eesti loomamuinasjuttude (Mihkla & Tedre, 1980; Kippar, 1989). Loomamuinasjutud kuuluvad rahvajuttude vanemasse aega ning see näitab, kuidas on inimeste suhtumine loomadesse aja jooksul muutunud. Eestis näiteks pole
Tihti esineb rüütliromaanidesüleloomulikke motiive, mis sarnanevad imemuinasjuttude motiividele. Rüütlikirjandusele on omane armastusteema ja daamikultus, ning rüütlielu ja -vooruste idealiseerimine. Tuntuimad rüütliromaanid on nt Don Quijote, Tristani ja Isolde lugu. Allegooriline teos, nägemuslik romaan "Roosi romaan", traktaat armastusest. Allegoorilise romaani all peetakse silmas nt loomamuinasjutte, mille puhul räägitakse ühtedest sümbolitest, kuid mõeldakse teisi. Nt loomamuinasjuttude all peetakse silmas siiski inimeste omavahelisi suhteid. Suulisus ja kirjalikkus keskaja kultuuris. Ilmalik laul oli kaua suuline ja esines peamiselt rahvalauluna on need tihedalt seotud ränd- ja rüütellaulikutega, kes olid keskaja külades ja lossides rõõmutoojaks. Ränd- ja rüütellaulikute
Tollid: kangelane, vastane, valekangelane, abistaja Põhisisu: probleem probleemi lahendamine Miljoo ja nimede kohandamine Muinasjutu kopositsioonireeglid ehk ,,seadused" (A. Orlik): alguse, skemaatilisuse, tegevuse, vastandite, lavalise kaksuse, kordmise ja kolmarvu seadused. Muinasjutuväljaanded Loomamuinasjutud Kommenteeritud antoloogiad o Kippar, Pille (koost.) 1997. Loomad, linnud, putukad. Eesti loomamuinasjutte. Tallinn: Varrak o 1999.a. ilmunud ka sama väljaande e-versioon Saksakeelne tüübikataloog o Kippad, Pille 1986. Estnische Tiermärchen. Typen- und Variantenverzeichnis. FFC nr. 237. Helsinki. Rumala vanapagana muinasjutud Kipparr, Pille (koost). 1997. Antsu troupill. Isikukogemuse jutud Isikukogemuse jutt, isikliku kogemuse jutt (ingl personal experioence narrative) Termini võttis kasutusele Sandra K. D. Stahl
Klassikaline vendade Jacob Grimmi ja Wilhelm Grimmi rahvajuttude zanrijaotus jagab rahvajutud müütideks, muistenditeks ja muinasjuttudeks. Liigitus : Imemuinasjutud tegelasteks imelised olendid (haldjad, nõiad, libahundid jne), tähtsal kohal mitmesugused võluesemed (iseenesest kattuv laudlina, tantsimapanev vilepill, nähtamatuks muutev küüntest kübar jne) Loomamuinasjuttudeks - Loomamuinasjutte on lihtne määratleda kui jutte, milles mets- ja koduloomad, harvem linnud, isegi putukad ja taimed on inimlikustatud: nad ehitavad maju, käivad kosjas ja katsikul, sõbrustavad ja tülitsevad ning muidugi kõnelevad nii omavahel kui ka inimestega. Naljanditega ühendab neid asjaolu, et loomamuinasjuttudeski on kilbile tõstetud sageli üpris moraalitu kavalus. Kunstmuinasjutud - Kunstmuinasjutt on teadaoleva autori poolt kirjutatud muinasjutt
seadus; olulised on ka arvud 3, 7, 9, 12). Klassikaline vendade Jacob Grimmi ja Wilhelm Grimmi rahvajuttude zanrijaotus jagab rahvajutud müütideks, muistenditeks ja muinasjuttudeks. Liigitus : Imemuinasjutud tegelasteks imelised olendid (haldjad, nõiad, libahundid jne), tähtsal kohal mitmesugused võluesemed (iseenesest kattuv laudlina, tantsimapanev vilepill, nähtamatuks muutev küüntest kübar jne) Loomamuinasjuttudeks - Loomamuinasjutte on lihtne määratleda kui jutte, milles mets- ja koduloomad, harvem linnud, isegi putukad ja taimed on inimlikustatud: nad ehitavad maju, käivad kosjas ja katsikul, sõbrustavad ja tülitsevad ning muidugi kõnelevad nii omavahel kui ka inimestega. Naljanditega ühendab neid asjaolu, et loomamuinasjuttudeski on kilbile tõstetud sageli üpris moraalitu kavalus. Kunstmuinasjutud - Kunstmuinasjutt on teadaoleva autori poolt kirjutatud muinasjutt. Kunstmuinasjutud on
annaabi.ee 
