Religioon vanemas kultuuriloos Mõeldes religioonile vanemas kultuuriloos, siis on tegu meie esivanemate usunditega. Usk oli lähedane teistele loodusrahvastele. Paljude loodusrahvuste kohta võimegi kasutada mõistet animism ehk loodususk, kus on loodusega kooskõlas ja sõltuvuses kogu elu. Usutakse eelkõige seda, et kõigil elusolenditel on hing. Hinge austamine on kõige olulisem, sest usutakse, et hing rändab. Ka puudel ja taimedel oli hing. Animismiga käis kaasas ka uskumus väesse. Kõigil, kõigel oli vägi. Inimestel usuti vägi olevat kätes, küüntes ja juustes. Oluline osa oli ka haldjatel, kellega pidi hästi läbi saama. Igal kodul oli majahaldjas, kellele toitu jäeti
Eesti rahvakalender Eesti rahvakalendri tähtpäevade kujunemise aluseks on: Ristiusk Loodususk Aastaajad Põlvest põlve edasipärandatud kombed, kogemused, oskused Jaanuar - südakuu 17.01 tõnisepäev e. püha Antoniuse päev ( sigade kaitsepühak) Tõnnivakkadesse pandi ohvriande Tõnisepäeva päike oli raviva toimega Tõnisepäev oli talvepoolitaja Veebruar - hundikuu 2.02 küünlapäev Küünalde valmistamine õnnestus hästi Algasid ettevalmistused kevadeks Naistel luba kord aastas kõrtsi minna Algas kangakudumine Alustati talusse
karjatamine. Nüüdisajal tegeleb umbes 10 protsenti saame traditsiooniliste aladega nagu põhjapõdrakasvatus, mida säilitatakse võimalusena hoida sidet rahvakultuuri ja rahvakommetega. Saami rahvas on rikas oma traditsioonide ja ajaloo ning kultuuri poolest. Nii käsitöö, laulud, tantsud kui ka rõivastus on tugevalt säilinud. Guovdageaidnus tegutseb saami rahvuslik teater Beaivvás Sámi Teáhter. Usund Saamide ürgne usund oli loodususk (animism, samanism). Selle asemele asus koos uusasustuse levimisega ristiusk. Saamid ristiusustati 16.17. sajandil. Enamus saame on luterlased, koolasaamid ja koltad tunnistavad apostellikku õigeusku. Väga suur tähtsus on lestadiaanlusel, saami päritolu pastori Lars Lavi Laestadiuse (1800- 1861) algatatud äärmuslikult hardal äratusliikumisel. Sümbolid 1986. aastal kehtestatud saami rahvuslipu
inimesi võrdsustada. Tegelikult on usu, kui sellise välja mõtlejaid väga targad olnud. Sellega panid nad inimesed millessegi uskuma ning millegi järgi elama. Usk viib tihtipeale edasi ka kõige raskematel perioodidel. Inimesed, kes usuvad, saavad üle raskustes, sest neil on vaimne tugi. Usk seab tihtipeale ette piirid ning normid, millest üle ei astuta. Elatakse selle järgi, mida nad usutakse. Samas ei ole religioossed ainsad, on ka loodususk. Näiteks ürgajal usuti ju et loomadel, puudel ning loodusnähtustel on hinged. Näiteks indiaanlased uskusid, et nende eelkäiad on rebased, hundid, kotkad või muud loomad. Mõnes usundis peeti enne jahile minekut rituaale jahiõnne saamiseks. Selliseid usundi pooldajaid nimetatakse paganates. Ka muinaseestlased olid taarausulised. Seetõttu on meil hiied, pühatammikud. Ka praegu on Eestimaa pinnal üpriski palju inimesi, kes pole oma muistsest usundist loobunud.
Eesti ja võrdleva rahvaluule alal omandas ta 2004. aastal magistrikraadi. Magistritöö teemaks oli "Eesti vanema ja uuema rahvalaulu tõlgendusvõimalusi naisuurimuslikust aspektist". Kristiina on kuulunud Erakkonda, mis on nimelt 1995. aastast Tartus tegutsev kirjandusrühmitus. Tema luule jutustab elust, inimestest ning loodusest. Ise on ta ka tihedalt loodusega seotud. Ta soovib, et saaks rääkida kas puude või loomadega. Loodususk on talle väga lähedane ja seepärast jutustavad enamus tema kirjutatud luuletustest just loodusest. Kristiinal on 5 luulekogu: · ,,Kevad Astrahanis: luuletusi 19921999" (Tallinn 2000) · ,,Simunapäev" (Tallinn 2003) · ,,Luigeluulinn" (Tallinn 2004) · ,,Kaitseala" (2005) · ,,The Drums of Silence" (Oleander Press, 2007) Tema luuletusi on soome keeles ilmunud antoloogias "Kivikuu: virolaista runoutta" Kevad Astrahanis Valge Volga mu maja ees peatub
Xunzi - inimene on kuri, rituaalide abil on bõimalik kurjust ohjes hoida. TAOISM (pilk sisemusse) Lao Zi. harmoonia ja kooskõla ümbritsevaga. kujunes välja 6 sajandil. Filosoofiline ja religioossne taosim. Surematus, kuidas elada kauem. Dao - kulgemine. Daoling - täiusliku harmooniaga saavutatakse surematus. Zu wei - toimimine toimimata, ei tule pingutada. Jiao - suhtelisus (kõik on suhteline) SHINTO-JAAPAN Shinto - Jumalate kulg/Jumalate tee. Jaapani loodususk. Looduse vaimolendeid nimetatakse Kamideks (Jumal?Haldjas?Püha). Kamid - saavad nähtavaks mägedes, päikeses, vihmas. Ka kohahaldjad. Kamid-peeglid, peegleid hoitakse pühapaikade kõige pühamas kohas, kuhu võivad minna vaid preestrid. PÜhamud - väravad, pühamu territooriumile minnes, tuleb anda and, pesta suu ja anda palve. Sektishintod. Pühatekstid: Shinto Gobusko - "Viis shinto pühakirja". Maailmas on 6 riiki, kus usulisse kuuluvuseta elanikkond moodustab
Sealjjures võisid need alistatud riigid jääda oma usu juurde, kuid pidid selle eestmakse maksma, millest moslemid olid vabastatud. Loomulikult tõi seesugune poliitika vallutatud aladel kaasa islami muutumise lühikese aja jooksul valitsevaks usundiks ning paljudes paikades üemineku araabia keelele. 9) Frangi riik ja selle valitsejad Alguses oli Geltide Gallia- ühiskonda valitsesid druiidide preestrid, loodususk. Rooma Gallia Ceaser vallutas Gallia 52eKr- Rooma sõjalaagritest said Prantsuse linnad. Merovingide Gallia- frangid imbuvad galliasse 5 saj pKr. Esimese suurriigi lõid endise Lääne-Rooma impeeriumi aladel frangid. Riigi rajajaks oli kuningas Chlodovech 1(valitses 481-511), kes pani aluse Marovingide dünastiale. Chlodowech 1- frankide kuningas 481511 ja Frangi impeeriumi rajaja. Chladovechi võimu aitas tugevdada astumine ristiusku ja liit
Muinaseestlastel suuri nakkuishaigusi ja parasiite ei esinenud, kuna rehielamus olnud suits tappis ära bakterid. See-eest aga pea kõik muinaseestlased surid pimedatena. Muinasaegne kaubavahetus: Umb alates 10. saj. Väga tihedad kaubasuhted Soome,Rootsiga ja ka Venemaale. Tänapäeva tlna kohale kerkis keskus Revala.Enne muistset vabadusvõitlust elasid inimesed paremini, põllumajandus oli parem. Muinaseestlaste uskumused: Paljude loodusrahvuste kohta võime kasutada mõistet ANIMISM-e loodususk, kus on loodusega kooskõlas ja sõltuvuses kogu elu. Usutakse eelkõige seda, et kõigil elusolenditel on hing. Hinge austamine on kõige olulisem, sest usutakse, et hing rändab.(Ka puudel ja taimedel oli hing) Animismiga käis kaasas ka uskumus väesse. Kõigil, kõigel oli vägi.Inimestel usuti vägi olevat kätes, küüntes ja juustes.Hoiduti juuste ja küünte piiramisest ja lõikamisest, seda tehti vaid täiskuu ajal. Usuti olevat ka elavat haldjaid, kellag pidi hästi läbi saama
Inimese tekkimine: ahvist, Jumala looming, eksperiment (TULNUKAD ON SIRTSUTANUD ????) 5-7 milj. Homo Sapiens =100 000 aastat tagasi Kunst tekkis u. 30-40 000 aastat tagasi, mil toimusid inimkonnas suured muudatused: Tekkisid sugukonnad (nii lähemad kui kaugemad sugulased elavad ning töötavad koos = ühistöö sugulaste vahel) Tekkisid rassid: must, kollane (indiaanlane), valge Tekkisid religioonid 1. religioon =Loodususk (alimism) Tekkis kunst Inimesel oli arenenud abstraktne mõtlemine (mõisteline n: lein=kurbus) Inimkonna ajalugu: Muinasaeg (lõp: 13. Sajand, mil kujunesid tsivilisatsioonid ehk riigid: Egiptus, Babüloonia, Hiina, India) Kiviaeg Pronksiaeg Rauaaeg VAATA VIHIKUST!!!!!!!! EGIPTUSE KUNST Egpitus on üks vanimatest tsivilisatsioonidest. Egiptlased arvestasid oma aega iga kord uuest vaaraost peale. Vana Riigi periood=3-6 dünastia (valitsev perekond) u. 2650-2130 eKr
,,vaasi vormimine savist, see mida pole teeb vaasi kasutatavaks" · Zhuangzi (4.saj e.m.a) Wu wei toimimine toimimata ilma pingutuseta Suhtelisus jiao Feng shui · 21.saj elukvaliteedi parandaja · Hiina muistne traditsioon 6. Saj e.m.a · Esivanemate ja taeva tahte lugemine Samanism · Elementide harmoonia Ying yang ja viis elementi Shinto Jaapani usund · Jaapanlaste loodususk · Kami haldjad? Jumalused? , kohad kus neid näed pühad · 8 miljonit kamit Mütoloogia · 712 kojiki muistsetest asjadest · 720 Nihongi jaapani kroonikad, Yamato dünastia ajalugu · Izanami & Izanagi kaks jumalust , iznagi pan mõõga ürgookeani kui mõõga välja võttis siis vesi mis tilkus tagasi ,nendest said jaapani saared, kui ta suri sis ta silmadest said kuu ja päike ; Yamato dünastia esivanem
See hoiab teda võibolla mõne sigaduse eest, kui ta arvab, et niisugused asjad on olemas. Selles mõttes ma usku ei eita ja olen ise ka neid rituaale täitnud, olen ristitud, leeritatud ja laulatatud. -- Mulle tundus, et teie maailmavaade on lähemal ida usunditele või loodusrahvaste uskumustele. -- Taoismist olen palju kirjutanud romaanis "Tee lõpmatuse teise otsa". Religioonidel rajaneb paljude inimeste igapäevane elu ja mõtteviis, nii et need väärivad igal juhul tundmist. Aga loodususk on huvitav asi, maridel on õnnestunud see täiesti restaureerida. Ma usun, et Euroopa hakkab mari usundist ükskord veel rääkima. Nüüd kui me räägime palju keskkonnakaitsest ja ökoloogiast, võiks see anda loodususule väga tugeva aluse ja toe. Ilma loodust tarvitamata ei saaks elada. Aga loosung, et täna sööme rohkem kui eile ja homme sööme rohkem kui täna, on ebainimlik, ebaloomulik. Kui muistne kütt kaevas põdra harjased kuskile maa
Kuid kahtlemata on see toode ökoloogiline ja saasteainetest puhas. Metsmesindusel rändmesilatega kanarbikunõmmedel on kahtlemata perspektiivi ka tulevikus. HIIED JA PÄRIMUSPUUD Hiied ja pärimuspuud ajaloo erinevatel etappidel Hiite kohta leidub vanimaid kirjalike andmeid 13. sajandist pärit Hendriku kroonikas. Seal kirjeldatud püha mets, mille mungad maha raiunud, asus ajaloolaste oletust mööda Ebavere mäel Lääne-Virumaal. Tol ajal oli meie esivanemate valitsevaks usuks loodususk ning hiisi ja pühapuid pidi olema kõigi suuremate asulate ja keskuste ümbruses. Pärast Eesti ametlikku kristianiseerimist jäi endine usund suurelt jaolt kristlusega segunenult püsima veel paljudeks sajanditeks. Kristluse sügavam jõudmine rahva hulka toimus seoses vennastekoguduse liikumisega 18. sajandil. Ometi saadi veel järgmisel, 19. sajandil tehtud ulatusliku rahvaluule kogumise käigus veel hulgaliselt andmeid hiite ja pühapuude kohta Eestis. Väga põgusate kokkuvõtete
vaeseid, varustades neid põhjapõdralihaga vastutasuks väikeste teenete eest või lastes neil pikemat aega enda juures elada. Kui vaesematel peredel oli nälg varuks, ei peetud võõra põhjapõdra tapmist toidu saamiseks kuriteoks, kui omanikule sellest teada anti. Rändava eluviisiga pered püüdsid turvata oma haigeid ja vanu pereliikmeid, tasudes nende hooldamise eest mõnes paikselt elavas peres. 82 USK Saamide ürgne usund oli loodususk (animism, samanism). Selle asemele asus koos uusasustuse levimisega ristiusk. Esimesed kirikud ja kloostrid kerkisid Skandinaavia saamide aladele juba 11. sajandil, idasaami aladele Karjalas ja Äänisjärve idarannikul 13. sajandil ning Koola poolsaarel 16. sajandil. Skandinaavia aladel järgnes kiriklik misjonitegevus juba esimestele ümberasujatele hilisel keskajal, kuid enamasti ei
annaabi.ee 
