· Tuntumad lastelaulud: Rongisõit, Kati karu Ellen Niidu tekstidele · Loomingu kõlapilt on romantilise ja rahvusliku alatooniga, meloodiad lihtsad ja südamlikud · Tema kirjutatud laul Mu isamaa on minu arm kujunes laulupidude hümniks · Tuntud laulud: Humoorika alatooniga : Näärisokk, Mind kutsuti pulma, Hingestatult lüürilised: Sireli, kas mul õnne, Meelespea, Kutse, Helin, Loodusteemalised: Rabamaastik, Külm · Eelistas Juhan Liivi, Juhan Smuuli . Juhan Liivi sõnadele loodud Lauliku talveüksindust lauldi Ernesaksa matustel · Erakordne populaarsus meeskoorilaulule Hakkame, mehed, minema (see laul viis Ernesaksa esimest korda dirigendipulti üldlaulupeol 1938) · Sireli, kas mul on õnne- Ernesaks kirjutas sõnad sinna ise. · Ooperid: Pühajärv, Tormide rand(populaarseim)- koostöös Juhan Smuuliga Tegevus toimub Hiiumaal 18-19 saj
„Meistrile” T: Iga professionaal tahab tunnustust ja au oma tehtud töö eest. S: Paljud oma ala meistrid on näinud palju vaeva, teinud lugematus kogustes tööd, kuid pole saandu tunnustust ning nende elu nagu oleks mõttetu. Näinud terve elu vaeva, aga sellest pole ise kasu saanud kübetkist. Tuleb tunnustada töö tegijat. 4. Betti Alveri luuletused olid oodatust paremad, arvasin et tuleb jälle mingid loodusteemalised igavad luuletused, kuid oli nii mõnigi huvitav ja põnev teos. Muidu vabal ajal ei loe ma üldse luuletusi, ning väga ei huvita ka need, kuid vahel harva on hea lugeda. Pigem kuulan, loen ja laulan räppi, mis on ka omamoodi luuletus. Seal on ka tänapäeva probleemidest juttu, riime ning see on kaasahaarav. Nüüd sain vähemalt aimu, millest Alver kirjutab ning järgmine kord valin juba uue autori, et uurida, millest tema kirjutab.
· tasuta kampaaniaprogrammid üldhariduskoolidele ja lasteaedadele talvel, kevadel ja sügisel · tasulised loodusõppeprogrammid Sakala puhkeala erinevates punktides: Aimlas, Viljandis ja Lillis ning Tõrvaaugu ümbruses (täpsemalt allpool) · teabematerjalid ja info Sakala ning teiste RMK puhkealade kohta · võimalik tutvuda topisekogu väljapaneku ja keskuse teabekoguga · võimalus liituda "Metsaga mestis" metsasõprade klubiga · metsa- ja loodusteemalised üritused · võimalik rentida saali loodusteemaliste ürituste tarbeks. Vaata hindasid siit. Loodusõppeprogrammid Tasulised programmid üldhariduskoolidele ja lasteasutustele: · Üks päev metsamehena ehk metsamatemaatika praktikum · Kasva, kasva, puukene · Omadega rappa · Metsapealinn Viljandi · Metsa, meeltega · Mine metsa! Miks sinna minna? · Täna mõõdame metsa 4
autoristiil · põhiliselt koorihelilooja- säilitab rahvaviiside eheduse ning arendab neist põnevaid kooriseadeid · ,,Liivlaste pärandus" Koorimuusika · G. Ernesaks tema koorilaule on läbi aegade palju esitatud, RAM · Enamik tekstidest pärit rahvaluulest või J. Liivi, D. Vaarandi, K. Merilaasi, J. Smuuli sulest · Looming jaotub kolmeks: · a) lüürilised laulud (,,Sireli, kas mul on õnne" ,,Helin" ,,Sinu aknal tuvid") · b) loodusteemalised laulud ( ,,Laine tõuseb, laine vaob" ,,Päike vajus pärnapuule") · c) humoorikad laulud ( ,,Mind kutsuti pulma" ,,Näärisokk") · Kõige tuntum on sügavalt isamaaline ,,Mu isamaa on minu arm" laulupidude repertuaari lõpus 1960ndate aastate lõpust saati · V. Tormis · Enamik koorilauludest põhineb rahvaloomingul · Ka 1972. A valminud ,,Raua needmine" põhineb ,,Kalevala" tekstil, mille on tõlkinud A. Annist
keeltesse ja saanud eriti hea vastuvõtu Soomes, Rootsis, Norras, Sveitsis, Austrias ja Saksamaal. Tunnustused Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastpreemia(1975, 1976, 1982, 1985) ENSV riiklik preemia (1987) Juhan Liivi luuleauhind (1988) Eesti Vabariigi Kultuuripreemia (1992) Eesti Vabariigi aumärk (2000) jm. Teemad V. Luik on kirjutanud peamiselt loodusluulet, mis on värvikas ja kujundirikas. Tema esimesed luulekogud olid peaaegu täielikult loodusteemalised, järgmistes luulekogudes vastandas ta maa linnaga (igatsus ja tegelikkus, vabadus ja kohustus), andes nii edasi sotsialiseerumisprotsessi keerukust (,,Lauludemüüja"). Järgnevates luulekogudes kajastub autori eneseotsimine ja oma tunnete väljendamine läbi luule. Veel ov V. Luik kirjutanud isamaalüürikat ja ka armastusluulet. ,,Pilvede püha"(1965) ,,Pilvede püha" on luuletaja esikkogu, kust peegeldus tema tugev suhe loodusega. Luulekogu on
päikeseluuleks ja alates 1970.aastast avaldatud loomingut saatuseluuleks. Nimetused tulenevad vastavalt sellest, et esimesed luulekogud (“Maa lapsed” ja “Laulud tüdrukuga”) olid rõõmsameelsed, kuid hiljem asendusid mõrudusega (“Kodu käija”,”Mõru ning mööduja”). Siiski ei jäänud Runneli loomingus põhikohale viha ja kurbus, vaid armastus kodu vastu. Väga tähtsaks läbivaks teemaks on isamaaline luule, kuid ei puudu ka armastus- ja loodusteemalised luuletused. Luulel oli tihti poliitiline tähendus, mis oli varjatult kui ka avalikult nõukogudevastane. Runneli loomingus on põimunud regilaulu, riimilise rahvalaulu ja kunstluule võimalused, muutes tema värsid rahvalikkuse ja laululisuse sulamiks. Kõige tuntum luuletus, mis on tehtud lauluks, kannab nimetust “Jaanipäev”, mis pärineb luulekogust “Laulud tüdrukuga”(1967). Vello Toomemets on meenutanud, et ta tahtis ansambli Fix uue
olles eestlasest tantsijanna ja poolakast õppejõu poeg. Mulle meeldib Kaplinski looduslembus. Ta töötas botaanikaaias teadurina ja nüüd elab vaikset elu Põlvamaal looduse rüppes. 2.Jaan Kaplinski kirjutab lihtsas eesti keeles, kuid oma sõnaosavusega teeb ta värsid kaasahaaravaks. Hoolikalt ritta seatud sõnad loovad lugejale elava kujutluspildi autori kirjeldusest. Tihti on juttu loodusest, inimese-looduse suhetest ja mõtteid olemise teemal. Kaplinski on sõnaosav. Tema tekstid on loodusteemalised, kuna ta armastab olla looduse keskel ning elada loodusega kooskõlas. Tegemist on inimesega, kes austab loodust. Ta püüab mõista inimesi. Ta kirjeldab oma luules ka inimeste omavahelisest suhtlusest, inimlikest omadustest ja väärtustest. Üldiselt on luuletused minu jaoks raskesti mõistetavad, kuid Kaplinski luule on mulle arusaadavam kui Juhan Liivi luule, sest Kaplinski kirjutab mulle südamelähedamastel teemadel. Minu lemmikuks luuletuseks jäi Raagus vahtrad
Lydia Koidula Looming q Humoorika alatooniga v Näärisokk http://www.youtube.com/watch?v=RQNtpZXbmE v Mind kutsuti pulma http://www.youtube.com/watch?v=KLNuhrL0DmQ q Hingestatult lüürilised v Sireli,kas mul õnne http://www.youtube.com/watch?v=lverHec6fsQ v Helin http://www.youtube.com/watch?v=rH6IWgmZB9s q Loodusteemalised v Päike vajus pärnapuule http://www.youtube.com/watch?v=7PDPXQ2l9Zs Looming q Laulutekstide valikul eelistas lisaks rahvaluulele Juhan Liivi, Debora Vaarandi, Kersti Merilaasi, Juhan Smuuli luulet. q Juhan Liivi sõnadele loodud `'Lauliku talveüksindust'' lauldi ka Gustav Ernesaksa muldasängitamisel Metsakalmistul. v Lauliku talveüksindus http://video.excite.co.jp/player/?id=bfcade8ee72273e2&title=Ernesaks%
Kasutatud allikas: Külli karro, Kuulen-näen-tunnen, 15. november 2009, aadressil: http://www.box.net/shared/vyb4ibu33v MILJONIMÄNG Mängu eesmärk: Kinnistada seni omandatud teadmisi mängulise tegevuse kaudu, ärgitada õpilasi küsimusi koostama ja neile võimalikke vastusevariante pakkuma. Mängu kirjeldus: · Mängijad istuvad laudade taga, ees paber ja pliiats. Eelnevalt on õpetaja koostanud eakohalised loodusteemalised küsimused (umbes 20) koos vastusevariantidega. Õpetaja on need vormistanud Power Point programmi slaidiesitlusena. · Mängijad koostavad ise küsimusi, mis sobiks miljonimängu. Samas annavad ka vastusevariandid koos õige vastusega. · Toimuvad voorud õpilaste koostatud küsimustega. · Selgitatakse iga vooru võitjad. Üldvõidu saab see, kes kogub kõikide voorude kogusummas kõige rohkem punkte. Vajalikud vahendid: kirjutusvahendid, paberid, arvuti + projektor
lemmik kooriliik oli meeskoor. Kirjutas soololaule, lastelaule ja muusikalisi lavateoseid, ehk oopereid. Kogumikud: ,,Lõoke", ,,Ööbik", ,,Pääsuke". Tuntumad laulud: ,,Rongisõit" ja ,,Kati karu". Kõlaideaal on romantiline ja rahvusliku alatooniga, lihtne ja südamlik. Kooriideaal on orelilähedane. ,,Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tektile, laulupidude hümn. Lüürilised ja hingestatud laulud näiteks ,,Sireli, kas mul õnne", ,,Sinu aknal tuvid", ,,Meelespea", ,,Kutse". Loodusteemalised ,,Rabamaastik", ,,Külm", ,,Päike vajus pärnapuule". Tuntuim koorisüit ,,Kuidas kalamehed elavad". Gustav Ernesaks on väga teksti tundlik, valib väga kelle teksti kasutab ja mängib pisidetailidele. Juhan Liiv, Juhan Smuul, Kersti Merilaas. Ooperid: ,,Pühajärv", ,,Tuleristsed", ,,Tormide rand", ,,Käsikäes", ,,Koslased Mulgimaalt". Eino Tamberg (27.05.1930 Tallinn) Helilooja ja hinnatud pedagoog. Tema Concerto grosso aastast 1956 tähistab uue ajaarvamise algust
kosilased), Suisa suud (setu Päevapoeg), Mareta laps, Lunastatav neiu, Tütarde tapja, Naise tapja (setu Toomalaul), Mehe tapja (setu Maielaul), setus Kalmuneiu jt. - Legendilaulud - Ori taevas, Jeesuse kannatamine ja surm (setu Jeesuse surm), Jeesuse näljasurm, setus Jeesuse sõit jvm. > Lüürilised laulud - neid on harjutud jaotama teemade järgi, näiteks laulud laulust ja laulikust, loodusteemalised, mõisateemalised jne. Eristavad tunnused Ed. Laugaste sõnutsi: • parallelism ja algriim (alliteratsioon ja assonants), • Ühtne kaheksasilbiline (neljajalgne) trohheiline värss. Palju arhailisi vorme on morfoloogias, leksikonis aga iganenud sõnu, nende hulgas historisme (kadunud esemeid või sotsiaalseid suhteid märkivaid sõnu). Tunnuslik on ka grupimeloodia (näit. pulma-, kiige-, või muudel
Suisa suud (setu Päevapoeg), Mareta laps, Lunastatav neiu, Tütarde tapja, Naise tapja (setu Toomalaul), Mehe tapja (setu Maielaul), setus Kalmuneiu jt. - Legendilaulud - Ori taevas, Jeesuse kannatamine ja surm (setu Jeesuse surm), Jeesuse näljasurm, setus Jeesuse sõit jvm. > Lüürilised laulud - neid on harjutud jaotama teemade järgi, näiteks laulud laulust ja laulikust, loodusteemalised, mõisateemalised jne. Eristavad tunnused Ed. Laugaste sõnutsi: · parallelism ja algriim (alliteratsioon ja assonants), · Ühtne kaheksasilbiline (neljajalgne) trohheiline värss. Palju arhailisi vorme on morfoloogias, leksikonis aga iganenud sõnu, nende hulgas historisme (kadunud esemeid või sotsiaalseid suhteid märkivaid sõnu). Tunnuslik on ka grupimeloodia (näit. pulma-, kiige-, või muudel laulurühmadel võivad olla omad meloodiad) (Laugaste 1989: 26).
lugemise vastu. Matemaatika. Õppetekstide ja tekstülesannete mõistmist soodustab eesti keele ja kirjanduse tundides arendatav lugemisoskus. Arvsõnade õigekirja õppimine toetab korrektse matemaatilise kirjaoskuse omandamist. Loodusained. Loodusteaduslike õppe- ja teabetekstide mõistmine eeldab head lugemisoskust ja tööd tekstiga. Kohanimede ning loodusnähtuste ja -objektide nimetuste õigekirja kinnistatakse keele- ja kirjandustundides. Loodusteemalised tekstid õppe- ning ilukirjanduses aitavad loodust tundma õppida ja väärtustada. Loodusainetes omandatud sõnavara ning teadmised soodustavad omakorda kirjandusteoste looduskirjelduste mõistmist ja kujutluspiltide teket ning võimendavad seeläbi emotsionaalset mõju lugejale. Sotsiaalained. Ilukirjandusteoste lugemine ja analüüs toetavad maailmapildi kujunemist, ajaloosündmuste mõistmist ning ühiskonnaelus ja inimsuhetes orienteerumist. Kirjandustekste valides ja
annaabi.ee 
