KONTROLLIMISEST (taustinfo kogumine, katsed ), TULEMUSTE PUBLITSEERIMISEST. Kokkuvõtteks UUS TEOORIA. * geograafia areng- kasvas välja Maa looduslike tingimuste, paikade, maade, piirkondade iseärasuste, looduse, rahvaste, majandustegevuse ja kommete uurimisest ja kirjeldamises. uurimismeetodina kasutati kaardistamist. (esmalt idamaade tsivilisatsioonides, kreeklased töötasid välja. )arengu käigus toimus spetsialiseerumine. hüdroloogia, geoloogia jne muutusid eraldi loodusteadusteks. ühiskonnateadustes tekkis esimene fundamentaalteadus- majandusteadus, tekkisid ka demograafia, rahvastikugeograafia, etnograafia jne. toimus ka lõimumine, koostöö eri teaduste vahel, et luua seoseid. kujunes süsteemkäsitlus. üldmaateadus-uurib Maa kui terviku ehitust, koostist, arenemist ja jagunemist * 3 maailma tasandit: 1. tasand teadmiste tasand (teadus) 2. tasand- uskumise tasand (kultuur, religioon) 3. tasand- tunnete tasand (armastus)
sotsiaalteadusi ning otsima teaduste arengu käsitlemisel õigeks teaduste kulmulatiivse arengu kontseptsiooni, mille kohaselt uued teadmised lisanduvad vahetult vanadele. Seejärel muutus valdavaks paradigmaatilise arenemise kontseptsioon, mille järgi eaduste ja teadusharude kumulatiivse arengu ajajärgud vahelduvad paradigmat muutuvate murranguperioodidega. (EE 1990, teadus) Mis on loodusteadus? Loodusteadusteks nimetatakse eluta ja elusat loodust uurivaid ja käsitlevaid teaduseid. Loodusteadused jaotatakse mateeria liikumise vormide( füüsika, keemia, bioloogia), uurimisobjektide(kolloidkeemia, mikrobioloogia),uurimisviiside(täppisteadused, ekperimentaalteadused) ja nähtuste ajalise( ajalooline geoloogia) või ruumilise jaotuse järgi( regionaalne füüsiline geograafia). Loodusteadused võimaldavad tunnetada loodusseadusi, nad loovad looduskasutuse teoreetilise aluse. Fundamentaalsetele
teadmised, teoreetilised seisukohad, terminioloogia, eksperimendid. Loob teooriad selle kohta, kuidas käitub. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, arengu seaduspärasusi, avadusvorme ning psüühika osa looduses ja ühiskonnas. Uurib midagi sisemist. Ajalugu: 1) eelteaduslik psühholoogia (arvamuspsühholoogia) 2) filosoofia 3) teaduslik psühholoogia (W.Wundt) jaguneb filosoofiaks ja loodusteadusteks. PSÜHHOLOOGIA HARUD (TEOREETILISED JA RAKENDUSLIKUD) Psühholoogia struktuur: 1) Teoreetilised psühholoogia harud - Üldpsühholoogia terminoloogia, teooriad, kontseptsioonid, teadmised - Eksperimentaalpsühholoogia uurimismeetodid (sh testis), uuringute tulemused 2) Rakenduspsühholoogia harud - on kujunenud ajaloo käigus ja on kuntslikud, peegeldades teaduse arengu taset, moodi ja kujutlust mingist nähtuste valdkonnast. Kaks kontseptsiooni
miinuspunkte. Kõik failid peavad olema .DOC või .RTF Kursusel kaks plokki: 1. Sotsiooloogia üldine olemus, meetodid, ajalugu 2. Olulisemad sotsioloogilised uurimisvaldkonnad Sotsioloogia on eesti keeles ühiskonnateadus. Võõrkeelse sõna sotsioloogia autor on Auguste Comte (1798-1857) socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) + logos (õpetus, teadmine) = õpetus inimeste koos-olemisest. Sotsioloogia kuulub teaduste alla. Teadused jagunevad loodusteadusteks (sh. täppisteadused) ja sotsiaalteadused (sh. humanitaarteadused). Teadused: realia et naturalia, medicina, humaniora, socialia Sotsiaalteadused: sotsioloogia, psühholoogia, majandusteadus jne. Kuidas sotsioloogia erineb teistest teadustest? Psühholoogia vs sotsioloogia Psühholoogia uurib üksikindiviidi lahus tema sotsiaalsest keskkonnast. Sotsioloogia uurib indiviidi seoses tema sotsiaalse keskkonnaga ja indiviidide kooslusi. Majandusteadus vs sotsioloogia
Eksam: 6.jaanuar või 13.jaanuar (korduseksam 27.jaanuar). Valikvastustega enamjaolt. Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Teaduslikust artiklist I loeng 2.09.14 (ptk 1) MIS ON SOTSIOLOOGIA? Mis on teadus? Sotsioloogia mõiste: ühiskonnateadus (eesti keeles). Mõiste võeti kasutusele August Comte (1798- 1857) poolt 19.sajandil socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) logos (õpetus, teadmine) =õpetus inimeste koos-olemisest Teadused kõige üldisemalt jagunevad: loodusteadusteks (sh. täppisteadused) ja sotsiaalteadusteks (sh humanitaarteadused). Sotsioloogia kuulub sotsiaalteaduste alla. Sotsiaalteadused on näiteks: sotsioloogia, psühholoogia, majandusteadus, politoloogia, õigusteadus, ajalooteadus, kultuuriantropoloogia (etnoloogia), inimgeoraafia, keeleteadus ... Psühholoogia vs sotsioloogia: psühholoogia keskendub rohkem üksikindiviidile, sotsioloogia uurib suuremaid inimhulkasid
Meil ei saa kunagi olla kogemust, mis pole vastavuses kausaalsusseadusega. Transendentaalne otsustusvõime. Kuidas teab mõistus, millal millist kategooriat kasutada. Kant ütleb, et on selline võime (Urteilskraft). Aeg on lüli kategooriate ja aine vahel. Kõik meie aistingud alluvad ühisele vormile. Aeg võimaldab teha otsuseid. Loodusteaduste võimalikkus. Kuidas on puhas loodusteadus võimalik? Ilmingute seaduspärast korda nimetame looduseks, nenede seadusi loodusteadusteks. Inimene on looduse seadusandja. Metafüüsika ülesanne - näidata objektidele sõltuvust meie tunnetusest. Transendentaalne dialektika. Kuidas on metafüüsika (kui teadus ülemeelelisest) võimalik? Teaduste valdkond, kui paratamatu ja üldise tunnetuse valdkond ulatub täpselt nii kaugele kui meie võimalike kogemuste maailm. Oleme ümbritsetud ilmingutest. Inimmõistusel on eriline staatus: meie küsimused ületavad mõistuse vormid. Mis on hing, maailm, Jumal
Näiteks ka kirjeldav geograafia suuresti spetsialiseerus erinevateks teadusharudeks. Mõnede geograafia teadusharude teaduslikud uurimismeetodid arenesid väga edukalt ning nad muutusid omaette teadusteks, kuid neid ühendab kirjeldava geograafiaga ainult ajalooline side. Nii oli see eriti loodust uurivate teadusharude korral. Näiteks geoloogia, mis uurib kivimeid, hüdroloogia, mis uurib vett ja meteoroloogia, mis uurib õhku, muutusid omatte loodusteadusteks. Nad sisaldavad omasid teooriaid ja uurimismeetodeid, kuid samas kasutavad nad ka teiste teaduste meetodeid nagu näiteks füüsika ja keemia meetodeid. Näiteks tänapäeva meteoroloogia liigitatakse atmosfäärifüüsikaks ja rakendusmeteoroloogiaks. Atmosfäärifüüsika uurib matemaatika ja füüsika reeglitega planeedi atmosfääri ning rakendusmete- oroloogia harude teadustulemusi kasutatakse inimeste igapäevases elus nagu näiteks sünoptiline meteoroloogia prognoosib ilma.
Näiteks ka kirjeldav geograafia suuresti spetsialiseerus erinevateks teadusharudeks. Mõnede geograafia teadusharude teaduslikud uurimismeetodid arenesid väga edukalt ning nad muutusid omaette teadusteks, kuid neid ühendab kirjeldava geograafiaga ainult ajalooline side. Nii oli see eriti loodust uurivate teadusharude korral. Näiteks geoloogia, mis uurib kivimeid, hüdroloogia, mis uurib vett ja meteoroloogia, mis uurib õhku, muutusid omatte loodusteadusteks. Nad sisaldavad omasid teooriaid ja uurimismeetodeid, kuid samas kasutavad nad ka teiste teaduste meetodeid nagu näiteks füüsika ja keemia meetodeid. Näiteks tänapäeva meteoroloogia liigitatakse atmosfäärifüüsikaks ja rakendusmeteoroloogiaks. Atmosfäärifüüsika uurib matemaatika ja füüsika reeglitega planeedi atmosfääri ning rakendusmete- oroloogia harude teadustulemusi kasutatakse inimeste igapäevases elus nagu näiteks sünoptiline meteoroloogia prognoosib ilma.
Näiteks ka kirjeldav geograafia suuresti spetsialiseerus erinevateks teadusharudeks. Mõnede geograafia teadusharude teaduslikud uurimismeetodid arenesid väga edukalt ning nad muutusid omaette teadusteks, kuid neid ühendab kirjeldava geograafiaga ainult ajalooline side. Nii oli see eriti loodust uurivate teadusharude korral. Näiteks geoloogia, mis uurib kivimeid, hüdroloogia, mis uurib vett ja meteoroloogia, mis uurib õhku, muutusid omatte loodusteadusteks. Nad sisaldavad omasid teooriaid ja uurimismeetodeid, kuid samas kasutavad nad ka teiste teaduste meetodeid nagu näiteks füüsika ja keemia meetodeid. Näiteks tänapäeva meteoroloogia liigitatakse atmosfäärifüüsikaks ja rakendusmeteoroloogiaks. Atmosfäärifüüsika uurib matemaatika ja füüsika reeglitega planeedi atmosfääri ning rakendusmete- oroloogia harude teadustulemusi kasutatakse inimeste igapäevases elus nagu näiteks sünoptiline
annaabi.ee 
