liiklejatele ohtlikuks. Füüsilise vabaduse suurimaks piirajaks on loodusseadused. Tavakõnes, vahel ka teaduslikes tekstides, kuuleme sageli räägitavat loodusseaduste rikkumisest inimese poolt. Tegelikult ei ole seda kunagi tehtud ega saa ka toimuma loodusseadused on absoluutsed, nendega ei ole võimalik kaubelda. Me võime neid teada või mitte tunda, kuid rikkuda neid ei saa. A. Einstein on öelnud, et kui inimesel õnnestuks rikkuda kasvõi ühte loodusseadust, siis Universum variseks kokku. Nii on osooniaugud ja kliima muutused tekkinud kõigi loodusseaduste järgi, mitte neid rikkudes. Tegevusvabaduse suurendamist võimaldab loodusseaduste parem ja täpsem tundmine. Vabadusele paneb piire ka kultuur ning ka usk. Näiteks mosleminaised peavad katma enda pea ja keha, et vältida võõraste meeste pilke. Juutidel ja moslemitel tehakse usu tõttu ümberlõikamisi. Juutidel toimub see siis, kui laps on alles mõne nädala vanune. Seega ei ole
Kehade vastastikmõju korral võib ühe keha impulss osaliselt või täielikult üle kanduda teisele kehale. Kui kehade süsteemile ei mõju välisjõudusid, nimetatakse sellist süsteemi suletud süsteemiks. Suletud süsteemis jääb kõigi süsteemi kuuluvate kehade impulsside vektorsumma (geomeetriline summa) jäävaks sellesse süsteemi kuuluvate kehade mis tahes omavahelise vastastikmõju korral. Seda fundamentaalset loodusseadust nimetatakse impulsi jäävuse seaduseks. Seadus järeldub Newtoni teisest ja kolmandast seadusest. Vaatleme kahte suletud süsteemi kuuluvat vastastikmõjus olevat keha. Nende kehade vahelisi jõudusid tähistame ja . Newtoni kolmanda seaduse järgi . Kui kehade vastastikmõju aeg on t, siis on jõuimpulsid arvväärtuselt võrdsed ning suunalt vastupidised: . Rakendame nendele kehadele Newtoni teist seadust:
mitte lapikust, naerdi kindlasti välja. Arvestades selle aja teadust, tundus see tolleaegsetele inimestele absurdsena. Nii et väitel võib olla suur teaduslik väärtus ka siis, kui seda ei usuta. Teadusliku teooria väärtus sõltub ainult sellest, millist objektiivset toetust leiab faktidest. Teaduslikel arutlustel seatakse teooriad vastamisi faktidega, kuid tänapäeval on selgeks saanud, et ükskõik kui paljude erinevate faktide põhjal ei suuda me ikka tuletada paikapidavat loodusseadust. 17. sajandil ilma faktideta ja ainuüksi loogika põhjal tuletatud väidet ei peetud teaduslikuks väiteks, teadusel pidi olema kindlus, teadust ei saanud oletada, igat lauset pidi saama faktide abil kontrollida. Neid teooriaid, mida ei saanud faktide abil tõestada, peetigi pseudoteaduseks. Isaac Newton oli väga uhke selle üle, et ta oli oma teooria faktidest tuletanud ning ei väljendanud vaid hüpoteese, vaid suutis neid ka faktide abil tõestada. Alles
.. aitavad inimesel toime tulla ühiskonnaga ... korraldavad kooselu ... aitavad säilitada korda ... on riigi tegutsemise alus Seadused jagunevad: Loodusseadused Inimese loodud Nt. külgetõmbejõud, seadused aastaaegade a. kirjutatud norm vaheldumine - kohustus kõigile - kirjas õigusaktis Inimese tegevus - NB! kõige tähtsam kahjustab PÕHISEADUS E. loodusseadust KONSTITUTSIOON - määrused, otsused (osooniaugud, kliima soojenemine) b. kirjutamata norm Mis on kirjutamata normid? Tavad ja moraalinormid Kujunenud välja aastasadade jooksul Kirjutamata normide juured on rahvakommetes ja kultuuris TAVA tervitamine, külalislahkus, kaasnevad rituaalid ja sümbolid. Tava on raske muuta. MORAALINORM inimese hingeline tõekspidamine. Seda mõjutab tugevalt usk (10 käsku, lk 27)
Impulsi jäävuse seadus Kehade vastastikmõju korral võib ühe keha impulss osaliselt või täielikult üle kanduda teisele kehale. Kui kehade süsteemile ei mõju välisjõudusid, nimetatakse sellist süsteemi suletud süsteemiks. Suletud süsteemis jääb kõigi süsteemi kuuluvate kehade impulsside vektorsumma (geomeetriline summa) jäävaks sellesse süsteemi kuuluvate kehade mis tahes omavahelise vastastikmõju korral. Seda fundamentaalset loodusseadust nimetatakse impulsi jäävuse seaduseks. Seadus järeldub Newtoni teisest ja kolmandast seadusest. ja on kehade impulsid vastastikmõju algul, ja aga vastastikmõju lõpul. . Impulsi jäävuse seadus võimaldab paljudel juhtudel leida vastastikku mõjuvate kehade kiirusi isegi sellisel juhul, kui mõjuvate jõudude väärtused ei ole teada. Näiteks võib tuua reaktiivliikumise.
kurja vaimu meelevallast, sest tuli puhastab jne. 10. Kes hakkasid ajaloos esimesena surnuid matma? Arheoloogia andmed näitavad, et neandertali inimene hakkas esimesena surnuid matma. See toimus kõige varem 100 tuhat, hiljemalt 40 tuhat aastat tagasi Moustier´ ajastul. 11. Mida tähendab hiina usundites mõiste „dao“? (hiina k dao ‘kulg’) Hiina klassikalise filosoofia ja usundite põhimõisteid. Taoismis tähendab dao looduse põhjuslikku seaduspärasust, universaalset loodusseadust, millele allub kogu olemasolev, kuid mis ei ole mõistuse ega kogemusega tunnetatav. Konfutsianismis on d eetika valdkonda kuuluv mõiste – inimese õige kõlbeline käitumine ja õiglane moraalne ühiskonnakorraldus. 12. Kuidas nimetatakse hiina usundites printsiipi, mis tähendab „mehelik, valge, soe, taevane, loov“? – Yang 13. Kuidas nimetatakse hiina usundites printsiipi, mis tähendab „naiselik, must, külm, maine, hävitav“? – Yin 14
kasutatakse ka teistsugustel praktilistel kaalutlustel: kaitseb metsloomade eest, väldib ebasanitaarset lagunemist, kõrvaldab rüveduse, surnu väljub kurja vaimu meelevallast, sest tuli puhastab jne. 10. Kes hakkasid ajaloos esimesena surnuid matma? Arheoloogia andmed näitavad, et neandertali inimene hakkas esimesena surnuid matma. 11. Mida tähendab hiina usundites mõiste „dao“? Dao e. Kulg(hiina k.). Taoismis tähendab dao looduse põhjuslikku seaduspärasust, universaalset loodusseadust, millele allub kogu olemasolev, kuid mis ei ole mõistuse ega kogemusega tunnetatav.Konfutsianismis on d eetika valdkonda kuuluv mõiste – inimese õige kõlbeline käitumine ja õiglane moraalne ühiskonnakorraldus. 12. Kuidas nimetatakse hiina usundites printsiipi, mis tähendab „mehelik, valge, soe, taevane, loov“? Yang (Yin Yang- on Vana-Hiina filosoofias olemist iseloomustavad vastandlikud, kuid samas vältimatult kooseksisteerivad poolused. Üks ei saa eksisteerida ilma teiseta) 13
lastehalvatuse vaktsiin , Gandhi tahe rahvast vabadusele juhtida.purjetanud kaardistamata maadele ega kätte leidnud inimvaimu paradiisi." Käsi inimestel muutuda äraspidisteks paranoikudeks- inimene, kes usub, et kogu maailm tegutseb varjatult selle nimel, et teha talle head. Harvardi psühholoog William James: ,,Usk loob tegelikkuse." Meie ootused loovad meile tegelikkuse. Edu äris ja elus on iseennast täideviiv ennustus. Mõtetel on jõud ära seda ajatut loodusseadust iial unusta! Iga päev on sul võimalus valida teeradu, mida mööda minna.Üks tee viib ühe sihini, teine teiseni. Oleneb, millise valid. Idamaade targad: ,,Juhtimise headuse võib taandada sinu valikute headusele." Valitsema jääb põhjuse-tagajärje seos: sinu edu taandub sellele, millele oled keskendunud, mis raamatuid lugenud, mis inimestega oled end ümbritsenud (nii tööl kui vabal ajal), milliseid võimalusi oled osanud kasutada. Ja milliseid mõtteid oled lubanud oma vaimu aeda.
vaheline tõmbejõud sõltub võrdeliselt nende kahe keha massist ja pöördvõrdeliselt nendevahelise kauguse ruudust“). Teaduslik revolutsioon baseerus kolmel põhilisel aspektil: • teaduslikes uuringutes leidsid oma koha empiirilised uuringud ja nende alusel saadud tõestusmaterjal, avastatud seoste kohta hakati nõudma ka katselisi kinnitusi, • esile tõusis vaatenurk, et kogu universum käitub loodusseadust kohaselt, • kinnistus arusaam, et ruum, aeg ja mass on üksteisest sõltumatud, midagi ei juhtu kui aeg muutub, kogu universum jätkab ikkagi lõputut ringkäiku. Taolised ideed olid omal ajal revolutsioonilised. Klassikalised majandusteadlased võtsid loodusseadused enda teooriate aluseks. Üldiselt eeldati, et looduslik tasakaal valitseb ka majanduses, juhtides inimesi ning nende käitumist. Tööstuslik revolutsioon 17
Välise vabaduse määrab ümbritsev keskkond – vabaduse suurimaks piirajaks on loodusseadused. Tavakõnes, vahel ka teaduslikes tekstides, kuuleme sageli räägitavat loodusseaduste rikkumisest inimese poolt. Tegelikult ei ole seda kunagi tehtud ega saa ka toimuma – loodusseadused on absoluutsed, nendega ei ole võimalik kaubelda. Me võime neid teada või mitte tunda, kuid rikkuda neid ei saa. A. Einstein on öelnud, et kui inimesel õnnestuks rikkuda kasvõi ühte loodusseadust, siis Universum variseks kokku. Nii on osooniaugud ja kliima muutused tekkinud kõigi loodusseaduste järgi, mitte neid rikkudes. Tegevusvabaduse suurendamist võimaldab loodusseaduste parem ja täpsem tundmine. Järgmiseks välise vabaduse piirajaks on riik oma seaduste, määruste, sotsiaalsete tingimuste, poliitika, tehnilise taseme, majandusliku seisundi, moraali jms-ga. Vabaduse piirajaiks on kindasti kodu, perekond, töökoht, raha, elukoht, sõbrad jne. Välise vabaduse liikidest võiks
näitelause ,,Ma lähen homme tööle" L. Selle lause tõesus pole täna veel teada. Lause L (on võimalik, et L) on tõene. Ja isegi kui lause L osutub tõeseks, pole ikkagi tõene lause L (on paratamatu, et L), sest isegi kui ma lähen tööle, võiks asjad minna ka teisiti. Näitelause võib valida ka märksa eksootilisema ,,On võimalik, et ma olen Prantsusmaa kuningas". Esmapilgul näib see lausa võimatu olevat. Ometigi pole ühtegi teadaolevat loogikareeglit (ning isegi mitte loodusseadust), mis välistaks võimaluse, et Prantsusmaal on jälle kuningas ning selleks satun mingil veidral põhjusel mina.3 Väljendid ,,võimalik" ja ,,paratamatu" võivad esineda erinevates tähendustes. Oletagem, et tänaval sõidab punane auto. Võrdleme lauseid: 1) on võimalik, et selle auto pidurid on korras; 2) on võimalik, et see auto on roheline; 3) on võimalik, et selle auto kiirus on suurem kui valguse kiirus; 4) on võimalik, et see ühevärviline auto on punane ja samas ei
annaabi.ee 
