Siiski tuleb Teil meisterlikult välja kõik eelised, millega loodus teid premeerinud, pahupidi keerata. Selle asemel, et peatuda Lottel kui ainsal imetlusobjektil, võinuks Te oma võluva isiksusega uutele jahimaadele suunduda, kolida välja, rännata mööda tundmatuid linnu ja külakesi, kogeda armastust ka teiste naiste kaudu... Ent Teie? Süüdistan Teid oskamatuses elada, annate liiga kergesti alla. Enne lõpetuslauset sooviksin Teid kiita looduskirjelduste eest, mis on kaunimad kõigist, mida eales näinud olen. Nad on sügavalt mõtestatud ja enam kui küllaldusliku sõnavalikuga, kogu vajalik info on edasi antud. Soovin Teile head paranemist kuulihaavandist peas. Lugupidamisega /nimi/
Mati Unt nautivat pikki olukordi lahi mõtestavaid dialooge ja venivaid mõtteavaldusi. Ehk oli see tingitud tema teatriarmastusest. Talle meeldis olukordi lahti mõtestada. Ta armastas oma raamatutes filosofeerida ning arutleda elu pisiasjade üle, näiteks mingi juhus või ilmastikuolu võis temas esile kutsuda mitmeid huvitavaid ideid. Eriti osav oli ta oma tegelaste tunnete kirjeldamises läbi loodusnähtuste. Kui ta soovis lugeat teatud meeleollu viia, tegi ta seda läbi looduskirjelduste ja väga emotsionaalselt. Tundub, nagu ta kirjutamise asemel hoopis maaliks oma sõnadega. Mati Unt ei luuletanud, aga kui ta oleks seda teinud, oleks tema luule kindlasti väga tuntud. ,,Jäätunud läbipaistev tee läheb üles valgete mäeharjade poole. Üle kõige on hiigelsuur sinine taevas, nii sinine, et pilk upub ära. Tee ääres on hanged ja silmipõletav külm tuul toob üle hangeharjade peent lund. Samm sammu järel, samm sammu järel, usu mind, mäetipp polegi kaugel;
a., ajal, kui Eestis viljeldi taas silmapaistvalt palju sonetti. Nagu Under, harrastas ka Kangro itaalia soneti vormi, kuid sallib eelduskohase täpse riimi asemel ebatäpset riimi. ,, Sonettide" aineks on Kangro kodupaiga ümbruse Võrumaa loodus. Seda on kujutatud bioloogi asjatundlikkusega, läbivaates, pisimatki rohuliblet märgates, kõike kollektsionääri hoolikusega täpselt nimetades. Selles mõttes sarnaneb Kangro loodusekujutus Ridala omega. Ent Kangro on märksa tundelisem ja looduskirjelduste tõlgitsuse lõpetab ta harilikult üllatava, sümboolsust taotleva puändiga.- nagu sonetis ,,Kevadine". Soe kevad kisub kulu varjust ja haljast vinet tõmbab üle puude. Rõõmvärskest rukkiorast vilab tuulde, noor võilill pervel valikollasr karjub. Ju kase lehesed on kinguharjult end poetanud vargsi alla minu juurde. On uupaats ootavate utesuude jaoks valmis saama punamustiks marjuks. Lai koovitaja niidu kohal laugleb, must vari rändab all, kus linnusülge
osast kujunes 19. sajandi teisel poolel üks populaarsemaid eestikeelseid raamatuid; teosest ilmus kokku viisteist trükki (viimane neist 1906. aas- tal). Õpiku esituslaadi iseloomustades on tõdetud: "Mõned looduskirjel- dused tõusevad tõelise ilukirjanduse tasemele" (Jansen, Põldmäe 1968: 55). Õpikutekstile, mis kujutab endast tarbeteksti info edastamiseks, ei saa keelelist ilmekust muidugi esmaseks kriteeriumiks seada, kuid Jakobsoni looma- ja looduskirjelduste vastupidavus ajale osutab, et elav ja emotsionaalselt mõjuv esitus ei ole siinjuures sugugi vähetähtis aspekt. Looduse tundmisele liitub Jakobsonil looduse kaitse ning seeläbi üldisemalt kõlblusõpetuslik temaatika. Looduse, eriti loomade kaitsmise peamiseks argumendiks tuuakse nende kasulikkus, kuid lugejat õpeta- takse tähele panema ja hindama ka ümbritseva looduse ilu. Ka lugemiku ülesehitusest nähtub taotlus, et õpilane hakkaks märkama esmalt just
Teelise motiiv peegeldab siin üksildase isiku kulgemist looduse keskel, seda rõhutab tugevalt ka luuletuse eelviimane stroof, kus näeme, et teelkäija perekonnaliikmed on kõik juba surnud. Rändaja päritolu pole samuti luuletuses selgelt teada (palju jääb siiski teksti taha), ei ole vastust küsimusele, kust rändaja tuleb ja kuhu ta teel on, teatav salapära rändaja ümber on säilitatud. Samas on siia luuletusse sisse põimitud ka Liivile omane looduskirjelduste kasutus, luuletus vihjab ka identiteediküsimusele, talurahvale ja talukultuurile, kus olulised on majapidamine ja hakkamasaamine raskuste kiuste (ka nälja kiuste). Oluline kujund antud luuletuses on ka leib, mida rändajale pakutakse. Leival, täpsemalt mustal leival on meie kultuuris alati oluline koht olnud ja sellega käivad kaasas teatavad tavad ja kombed. ,,Rändaja" olulisus ei peitu seega ainult suures rännaku motiivis, vaid ka kõiges muus, mis Liiv siia juurde on sidunud (kodumaa,
õiglust, teadmisi, sõnapidamist ja abivalmidust. Eepose tegevus areneb gradatsioonis, kangelase kujunemist esitatakse astmeliselt ning areng kulmineerub võidus Sarviku üle. Lahendus oleneb saatuslikust süüst. Ainestikust tulenevalt pole eepos kompositsioonilt kõiges ühtlane ja kompaktne. Terviklikuks liidab teose Kalevipoja tegelaskuju ja tema tegevuse kaudu väljenduv autori ideeline positsioon. Teose kompositsioonile on iseloomulik üksikepisoodide rohkus, sündmuste tsüklilisus, looduskirjelduste arvukus. Ebaühtlase ainestiku on Kr. värsistanud rahvalaulude eeskujul neljarealises trohheilises värsis, kasutades kõiki rahvalauludele omaseid kunstilisi võtteid. Ilmunud rahvusliku liikumise eelõhtul, oli eeposel tugev ühiskondlik tähendus ning kultuuriliselt igati äratav mõju. ,,Kalevipoeg" pani kindla aluse algupärase eesti kirjanduse arengule ja eepose tähendusrikkust ning mõju on rõhutanud paljud hilisemad kirjanikud. Mõjurikka tähendusega on ,,Kalevipoeg"
kulmineerub võidus Sarviku üle. Lahendus oleneb saatuslikust süüst. Ainestikust tulenevalt pole eepos kompositsioonilt kõiges ühtlane ja kompaktne. Terviklikuks liidab teose Kalevipoja tegelaskuju ja tema tegevuse kaudu väljenduv autori ideeline positsioon. Teose kompositsioonile 13 on iseloomulik üksikepisoodide rohkus, sündmuste tsüklilisus, looduskirjelduste arvukus. Ebaühtlase ainestiku on Kr. värsistanud rahvalaulude eeskujul neljarealises trohheilises värsis, kasutades kõiki rahvalauludele omaseid kunstilisi võtteid. Ilmunud rahvusliku liikumise eelõhtul, oli eeposel tugev ühiskondlik tähendus ning kultuuriliselt igati äratav mõju. ,,Kalevipoeg" pani kindla aluse algupärase eesti kirjanduse arengule ja eepose tähendusrikkust ning mõju on rõhutanud paljud hilisemad kirjanikud. Mõjurikka tähendusega on ,,Kalevipoeg" olnud eesti
õiglust, teadmisi, sõnapidamist ja abivalmidust. Eepose tegevus areneb gradatsioonis, kangelase kujunemist esitatakse astmeliselt ning areng kulmineerub võidus Sarviku üle. Lahendus oleneb saatuslikust süüst. Ainestikust tulenevalt pole eepos kompositsioonilt kõiges ühtlane ja kompaktne. Terviklikuks liidab teose Kalevipoja tegelaskuju ja tema tegevuse kaudu väljenduv autori ideeline positsioon. Teose kompositsioonile on iseloomulik üksikepisoodide rohkus, sündmuste tsüklilisus, looduskirjelduste arvukus. Ebaühtlase ainestiku on Kr. värsistanud rahvalaulude eeskujul neljarealises trohheilises värsis, kasutades kõiki rahvalauludele omaseid kunstilisi võtteid. Ilmunud rahvusliku liikumise eelõhtul, oli eeposel tugev ühiskondlik tähendus ning kultuuriliselt igati äratav mõju. ,,Kalevipoeg" pani kindla aluse algupärase eesti kirjanduse arengule ja eepose tähendusrikkust ning mõju on rõhutanud paljud hilisemad kirjanikud. Mõjurikka tähendusega on ,,Kalevipoeg"
Arvsõnade õigekirja õppimine toetab korrektse matemaatilise kirjaoskuse omandamist. Loodusained. Loodusteaduslike õppe- ja teabetekstide mõistmine eeldab head lugemisoskust ja tööd tekstiga. Kohanimede ning loodusnähtuste ja -objektide nimetuste õigekirja kinnistatakse keele- ja kirjandustundides. Loodusteemalised tekstid õppe- ning ilukirjanduses aitavad loodust tundma õppida ja väärtustada. Loodusainetes omandatud sõnavara ning teadmised soodustavad omakorda kirjandusteoste looduskirjelduste mõistmist ja kujutluspiltide teket ning võimendavad seeläbi emotsionaalset mõju lugejale. Sotsiaalained. Ilukirjandusteoste lugemine ja analüüs toetavad maailmapildi kujunemist, ajaloosündmuste mõistmist ning ühiskonnaelus ja inimsuhetes orienteerumist. Kirjandustekste valides ja käsitledes peetakse silmas ühiskonnas olulisi valdkondi: väärtused ja kõlblus; suhted kodus ja koolis; omakultuur ja kultuuriline mitmekesisus; kodanikuühiskond ja rahvussuhted.
ja eksimatu sangarina, vaid inimlikuna, kelle heade omaduste kõrval on ka nõrkused, mis avalduvad lihtsameelsuse, järelemõtlematuse või inimlike eksimustena. Eepose tegevus areneb gradatsioonis, kangelase kujunemine esitatud astmeliselt, kompositsioonilt pole eriti ühtlane ja kompaktne. Teose liidab tervikuks Kalevipoja tegelaskuju ja tema kaudu väljenduv autori ideeline positsioon. Kompositsioonile iseloomulik episoodide rohkus, sündmuste tsüklilisus, looduskirjelduste arvukus. Eepos sisaldab süzeeväliseid autoripoolseid arutelusid. Ebaühtlase ainestiku värsistanud rahvalaulude eeskujul neljajalalises trohhelises värsis. Rakendatud ka folkloorile iseloomulikku fantastikat, hüperboole, huumorit, lüürikat. ,,Kalevipoeg" pani kindla aluse algupärase eesti kirjanduse arengule ja eepose tähendusrikkust ning EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 13
Luuletuses ,,Kiilakas ja viilakas" näppab onu Artur panni pealt kartuliviilakaid ja saab selle eest ema käest kiilakaid, mis teeb kõigile palju nalja, sest onu Artur on kiilakas. Onu Artur suudab tekitada suure segaduse ka lihtsat lambivarju üles pannes (,,Uus lambivari".) Luuletuste tegevuskohaks olev kodu ei anna täpsemaid viiteid selle kohta, kas see asub linnas või maal. Loodud on helge omailm, mille asukoht on universaalne. Kuid looduskirjelduste vähesuse tõttu võib tegevuse asetada siiski linnamiljöösse. Turvalist perekonda kirjeldavad luuletused on kodused ja südamlikud. Luuletused ,,Minu laul", ,,Küsimisest", ,,Kaelkirjak", ,,Vanaisa ja ahi" jt kirjeldavad laste omavahelisi suhteid ja suhteid vanemate ja vanavanematega. Igapäevaelu kirjeldavate luuletuste osakaal on fantaasialuuletuste omast suurem. Perekonda kirjeldavaid luuletusi iseloomustab olustikuline ja psühholoogiline usutavus