maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Siin kaitstakse metsa-, soo- ja rannaökosüsteeme, samuti poollooduslikke kooslusi (loopealsed), geoloogiamälestisi (balti klint) ning ajaloo- ja arhitektuurimälestisi. Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid (NSV Liidus omataolistest esimene). Lahemaa rahvuspargi kaitset korraldavad Riikliku Looduskaitsekeskuse JärvaLääneViru regioon ning Harjumaa ja LääneVirumaa Keskkonnateenistused (vastava maakonna piires). Rahvuspargis elab 24 kala, 213 linnu ja 37 imetajaliiki, suur haruldus on euroopa naarits. Looduse tutvustamine Rahvusparkide eesmärk loodushoiu kõrval on ka looduse vahendamine kaitseala külastajatele. Külastuskeskuse auditooriumis on võimalik vaadata tasuta slaidiprogrammi (17
Siin-seal võib puisniidul kohata ka verevat kontpuud ja paakspuud. Sellest võib valmistada nooleotsi ja masinaosi. Lisaks kasvavad puisniitudel ka suur käopõll tagasihoidlikult roheline käpaline, raudtarn, sinihelmik, harilik võipätakas, ümaralehine uibuleht, hall käpp, kahelehine käokeel ehk ööviiul, harilik käoraamat, vööthuul-sõrmkäpp, haisev jooksjarohi, hammasjuur ja pruunikas pesajuur fotosünteesivõimeta käpaline. Kasutatud allikate loetelu: Riikliku Looduskaitsekeskuse infovoldikud: Laelatu puisniit, Kiideva-Puise matkarada R. Kuresoo, Puisniidud, Natura 2000 infovoldik Viita puisniidu infotahvel http://www.pky.ee/puisniidud/iseloomustus.htm
haruldaste kategooria) kui teise Eesti punasesse raamatusse. Suurimateks ohtudeks on maaparadus ning põllumajanduslik saastamine mürkide ja väetistega, samuti apteegikaanile vajaliku toidubaasi kadumine (lehmad, hobused) ja veekogude pikaajaline kuivamine.Reaalne kaitse meil aga puudub.Kirjukaani kasutatakse senini rahvameditsiinis, mistõttu vajab liik kindlasti ka edasipidist kaitset. Apteegikaani kaitsekorralduskava täitmist koordineerib Eesti Looduseuurijate Selts. Looduskaitsekeskuse Saare regiooni direktori Tõnu Talvi sõnul: "...et kirjukaani kaitsta on vajalik nende elupaikade traditsioonilise majandamise ehk koduloomadega karjatamise jätkumine või siis taasalustamine ja veekogusid apteegikaanidega kaitse alla võtta." Üldkirjeldus Apteegikaanil on kehal 103 ,,rõngast", viis paari silmi (mis tajuvad liikumist ja valgust. Apteegikaani keskmine pikkus on umbes 120 mm, kuid ta võib kasvada ka palju suuremaks (250- 300 mm)
jahindusega. Asustatud on ka Kaali meteoriidikaatri rühm. Foto.10. Kaali meteoriidikraater. 9.2. Hiiumaa inimtegevus looduses. Hiiumaal asub 15 kaitseala ning 17 hoiuala. Veel on Hiiumaal 4 parki mis on looduskaitse all: Kärdla linnapark, Kärdla rannapark, Suuremõisa mõisa park, Vaemla mõisa park. Kõik need kaitsealad on kaitstud Keskkonnaministeeriumi Hiiumaa Keskkonnateenistus. Praktilist kaitset korraldab Riikliku Looduskaitsekeskuse Hiiu-Lääne regiooni Hiiumaa talitus. 15 Kokkuvõte Sellest tööst sain ma väga palju uusi teadmisi Saare- ja Hiiumaakonnast. Ma usun, et nende teadmistega tean ma nüüd rohkem paiku ja ehitisi nendes kohtades. Oskan isegi kaasa rääkida selle valdkonna teemadega. See uurimustöö on andnud mulle palju uusi teadmisi mis ei jookse üle külje maha. Selle uurimustöö tegemisel sain ma täiendada oma uurimustöö tegemise oskusi ja olen
See on keeruka pinnamoega ja maastikuliselt liigendatud ala (3). Rahvuspargi pindala on 12 300 ha ning laiub Valga ja Võru maakonnas Karula, Antsla, Mõniste ja Varstu vallas. Karula rahvuspark asutati 8. detsembril 1993. aastal. Eelnevalt oli praegune rahvuspargi territoorium võetud kaitse alla maastikukaitsealana juba 1978. aastal (4). Karula Rahvuspargi valitsejad onVõrumaa ning Valgamaa Keskkonnateenistus, kaitset korraldab Riikliku Looduskaitsekeskuse Põlva-Valga-Võru region (2). Karula rahvuspark juhindub kaitsekorralduskavadest, millest esimene koostati aastateks 2001 2005. Keskkonnaministeeruim küll ei kinnitanud seda kaitsekorralduskava, kuid Karula Rahvuspargi Administratsioon lähtus oma igapäevase töö planeerimisel antud ajaperioodil just sellest kaitsekorralduskavast (2). Karula nimi arvatakse tulenevalt sellest, et metsaderohke ning mägine maa oli väga karurikas (1). 1.2Piirid ja vööndid.
tegemist on haruldaste, hävimisohus või ohustatud liikidega Kaitstavad loodusobjektid Looduskaitseseaduse alusel on kaitstavateks loodusobjektideks kaitsealad, hoiualad, kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ja kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Neist vaid viimaste kaitse korraldamine pole Riikliku Looduskaitsekeskuse ülesanne. Kaitsealad moodustatakse selleks, et jätta alad inimtegevusest, eeskätt just majandustegevusest puutumata või seatakse kindlad tingimused kuidas ala kasutada võib, nii et ei saa kahjustatud see millepärast kaitseala loodi. Seega on kaitseala ülesanneteks säilitada, kaitsa, taastada, uurida ja tutvustada loodust. Kaitsealad jaotatakse tüübiti rahvusparkideks, looduskaitsealadeks ja maastikukaitsealadeks.
hooldama s. t. igal aastal niitma (Sarv, 1984). 1996. a. toimus Halliste luha inventeerimine, et välja selgitada luha kõige väärtuslikumad osad ning koostada kava edasiseks majandamiseks. Inventeerimise tulemustena selgus, et Halliste puisniidu säilinud osa suurus on 23 ha, mis oli parimas seisundis, Tõramaa puisniidul (21 ha) (Suurkask, 1996). Halliste puisniidu korrashoiuks on Soomaa rahvuspark korraldanud alates 1994. a. mitmeid talguid. Riikliku Looduskaitsekeskuse seire ja teadustöö spetsialisti Gunnar Seini suulistel andmetel pole talgute raames tehtavate tööde maht olnud kuigi suur. Selliselt suudetakse taastada või hooldada vaid mõned hektarid ning antakse suhteliselt väike panus luhtade taastamisele või säilitamisele. Aasta-aastalt on tõusnud riigipoolne rahaline toetus luhtade hooldamiseks, vahendeid selleks saadakse veel Euroopa Liidu keskkonnaprogrammi LIFE kaudu.
Üheks tema alluvuses olevaks valitsusasutuseks on Keskkonnaamet. Missugused on Keskkonnaameti põhiülesanded? Tooge näiteid põhiülesannete kohta. “Meie ülesanne on viia ellu riigi keskkonnakasutamise, looduskaitse ja kiirgusohutuse poliitikat ning osaleda kõikvõimalike keskkonnaalaste õigusaktide ja muude ametlike dokumentide väljatöötamises ning täiustamises. Amet alustas tööd 1. veebruarist 2009 ja moodustati keskkonnateenistuste, looduskaitsekeskuse ning kiirguskeskuse baasil.” Keskkonnaameti missioon: 1) Keskkonnaamet loob ja hoiab head elukeskkonda praegu ja mõeldes tulevastele põlvedele. 2) Hea elukeskkonna tagame koos elanike, arendajate ja kõigi partneritega, arendades loodushoidu ja kaitstes elurikkust. Ülesanded: 1. Keskkonnalubade, loodusvarade kasutamise lubade, kiirgustegevuslubade ning litsentside andmine; 2. planeeringutele ja projektidele seisukohtade andmine; 3
juhtudel ka õiguspärase tegevuse Keskkonnaamet • Keskkonnaamet on valitsusasutus, mis tegutseb Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas. • KKA ülesanne on viia ellu riigi keskkonnakasutamise, looduskaitse ja kiirgusohutuse poliitikat ning osaleda kõikvõimalike keskkonnaalaste õigusaktide ja muude ametlike dokumentide väljatöötamises ning täiustamises. • Amet alustas tööd 1. veebruarist 2009 ja moodustati keskkonnateenistuste, looduskaitsekeskuse ning kiirguskeskuse baasil • Keskkonnaameti sümbol on õis, milles on ühendatud maa, õhu, tule ja vee märgid. Nelja elemendi märk kannab endas mõtet maailmakorrast, mis püsib ürgsete elementide tasakaalul. Keskkonnaameti ülesanded • keskkonnalubade, loodusvarade kasutamise lubade, kiirgustegevuslubade ning litsentside andmine; • planeeringutele ja projektidele seisukohtade andmine; • veemajanduskavade koostamisel ja keskkonnamõjude hindamisel
Riiklikule Looduskaitsekeskusele kuulus 2008. aastal kokku 162 külastustaristuga objekti, sh 106 õpperada kogupikkusega 746,8 km ning 56 torni ja vaateplatvormi; neile lisandusid 102 kuivkäimlat, 209 prügikasti ja 924 infotahvlit. Neile omakorda lisanduvad Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt hallatavad 81 objekti kaitsealadel (Rammo 2011). Sõltuvalt objektide paiknemisest on nende kasutusintensiivsus erinev. Riikliku Looduskaitsekeskuse hallatud kergemini juurdepääsetavatel (suurte teede ääres, turismimarsruutidele jäävad) objektidel (hinnanguliselt on selliseid rajatisi 1/3 ehk 54 objekti) on kasutusintensiivsus suurem. Juhuvaatluste alusel külastab selliseid objekte 40-50 tuhat külastajat aastas (kokku kuni 2,7 milj). Kaugematel objektidel, kuhu tuleb spetsiaalselt sõita, on külastusintensiivsus väiksem. Selliseid objekte on 108 ja neid külastab kokku 250-650 tuhat külastajat. Hinnangute
annaabi.ee 
