tegema, maksma selleks, et mingi liik, kooslus välja ei sureks) Ökoloogia ökonoomika St pööratakse tähelepanu sellele kaupade ja teenuste hulgale, mida loodus pakub Arendusprojektide koostamisel uus vaate- ja analüüsinurk: Tuleb arvestada ka keskkonna mõjuga, mis varem tasuvusanalüüsist täielikult välja jäeti Kasutatud kirjandus Primack, R. B., Kuresoo, R., Sammul, M. “Sissejuhatus Looduskaitsebioloogiasse” 2008, Tartu, kirj.”Eesti Loodusfoto” Tänan tähelepanu eest! Ülle Irdt MHG 2009
(oksüdeerivad või taandavad heitgaasides sisalduvad kahjulikud ühendid kahjututeks ühenditeks) Süsinikdioksiidi vähendamine Kasutada keskkonna sõbralikke liiklusvahendeid Kasutada rohkem taastuvenergiat Tööstustes kasutada uusi tehnoloogiad, mis vähendaksid saastatust Kasutatud allikad Harald A. Velner Keskkond ja tehnika Timo Vuorisalo Keskkonnaökoloogia Vello Keppart Keskkonnakaitse Richard B. Primack Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse www.google.com/images TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
– Eriti divergentsed rühmad – Erilised liigid ja piirkonnad 22. Maakera elurikkuse kuumad punktid e hot spots; kus ja kuidas defineeritud? Saared – bioloogilise mitmekesisuse rikkad alad *maismaal (Kesk-Ameerika, Brasiilia, Hiina, India, Malaisia, *suured e. kontinentaalsed saared (Uus- Meremaa, Austraalia, Madagaskar) * okeaanide saared (Havai, Galapagos, Mauritius) – Suur liikide arv – endeemsus – erilised kooslused Raamat sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse 23. Demograafiliste muutuste mõju liigikaitse aspektist Demograafilised kõikumised muutuvad olulisteks siis, kui arvukus kahaneb elupaiga hävitamise või killustumise tõttu. Sel juhul langeb arvukus suure tõenäosusega ka edaspidi ja juhuste kokkulangemise korral (nt aastal, mil sündimus on madal ja suremus kõrge) võib populatsioon isegi välja surra. Liigid, mille sündimus ja suremus on väga varieeruvad (nt üheaastased taimed ja lühiajalised putukad) on
programmi eesmärgiks on bioloogilise mitmekesisuse hävimise peatamine kiire arengu ja otsuste ellurakendamise teel. Mõlemad organisatsioonid teevad koostööd, et ei häviks bioloogilise mitmekesisus ja säiliksid looduslikud kooslused. Kasutatud kirjandus Vello Keppart, 2006, Keskkonnakaitse, AS Kirjastus Ilo Linnu- ja loomahoiualade võrgustik. Natura 2000.LIFE-Nature. http://www.natura2000.envir.ee/?nodeid=34&lang=et Richard B. Primack, Resin Kuresoo, Marek Sammul , 2004, Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse, Eesti loodusfoto Keskkonnaministeerium. Välisinvesteerimine. Life programm. http://www.envir.ee/1009610
PK.0967 LOODUSKAITSE ALUSED 2018 KORDAMISTEEMAD Õpik: Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse 31.01.2018 – Elurikkust ohustavad tegurid, õpikust lk. 106-153. Millised on peamised elurikkust ohustavad tegurid? Oska tuua näiteid Eesti kontekstis. Peamised elurikkust ohustavad tegurid on: ● elupaikade hävimine – maakasutuse muutus, metsaraie intensiivistumine, märgalade kuivendamine, kõrbestumine ● elupaikade fragmenteerumine – suured ja sidusad elupaigad eraldatud väiksemateks
PK.0967 LOODUSKAITSE ALUSED 2018 KORDAMISTEEMAD Õpik: Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse 31.01.2018 Elurikkust ohustavad tegurid, õpikust lk. 106-153. Abi saab ka meie ühiselt koostatud konspektist (ÕISis). Millised on peamised elurikkust ohustavad tegurid? Oska tuua näiteid Eesti kontekstis. Peamised elurikkust ohustavad tegurid on: elupaikade hävimine maakasutuse muutus, metsaraie intensiivistumine, märgalade kuivendamine, kõrbestumine, elupaikade fragmenteerumine suured ja sidusad elupaigad eraldatud väiksemateks
1985. Matsalu- rahvusvahelise tähtsusega märgala. Tallinn. Valgus. 312 lk. 4) Kuresoo, R. 1998. Ramsari konventsioon ja rahvusvahelise tähtsusega märgalad Eestis. Eesti loodusfoto. 31 lk. 5) Lapp, H. 2001. Viljandimaa kaitsealad. Viljandimaa keskkonnateenistus. Keskkonnainvesteeringute Keskus. 6) Leito, T., 2003. Endla soostik. Looduskaitseala. Eesti loodusfoto. 77 lk. 7) Primack, R.B., Kuresoo, R., Sammul, M. 2008. Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse. Eesti loodusfoto. Tartu. 416 lk. 8) http://www.envir.ee/834209 9) http://loodus.keskkonnainfo.ee/w5/index.php? option=loadarticle&task=view&contid=5009&obj=ala 10) http://www.ramsar.org/profile/profiles_estonia.htm 16 17
Looduskaitsebioloogia kordamisküsimused 1. Lkb mõiste ja eesmärgid Looduskaitsebioloogia on interdistsiplinaarne(teadusharude v. erialade vaheline, mitmesse teadusharusse v. erialasse puutuv) teadus, mis võtab kokku liikide, koosluste ja ökosüsteemide kaitsega tegelevate erialade spetsialistide püüdlused ja kogemused. Looduskaitsebioloogia on teadusharu, mis uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid ning on aluseks praktilisele looduskaitsetööle. Kolm eesmärki: dokumenteerida bioloogilise mitmekesisuse ulatus maailmas uurida inimtegevuse mõju liikidele, kooslustele ja ökosüsteemidele töötada välja praktikas rakendatavad meetmed negatiivse inimmõju vähendamiseks, peatamiseks ja selle tagajärgede leevendamiseks: liikide väljasuremise peatamiseks, liigisisese geneetilise muutlikkuse säilitamiseks, koosluste degradeerumise p...
Uurides väljasuremisele kalduvate liikide tunnuseid, on võimalik prognoosida ka teiste liikide ohustatust ja nende kaitse vajadust. Kasutatud allikad Anttila P., Frey T., Ojanen M., Puhakka M., Vuorisalo T. 1996. Globaalsed keskkonna probleemid. Tartu: Eesti Loodusfoto Karik H., Kuiv K.K. 2007. Keskkond ja keemia. Ohud ja hüved. Tallinn: Koolibri ~ 10 ~ Kuresoo R., Primack R.B., Sammul M. 2008. Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse. Tartu: Eesti loodusfoto ~ 11 ~
Kuusemets & J.Öövel, 2000 ,,Loodusdirektiivi" elupaigatüüpide käsiraamat, TÜ botaanika ja ökoloogia instituut, Eesti Natura 2000 Paris, 2007 C.B.Paris, L. M. Chérubin, R. K. Cowen, 2007. Surfing, spinning, or diving from reef to reef: effects on population connectivity. Marine Ecology Progress Series 347, lk 285300 (Autor ei ole allikaga lähemalt tutvunud. Ülevaade antud Berglund et al. 2012) Primack et al., 2008 - Primack, R. P., R.Kuresoo & M. Sammul, 2008. Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse. Tartu: Eesti Loodusfoto, lk 373 Possingham et al., 2000 H. Possingham. I. Ball, S. Andelman, 2000. Mathematical methods for identifying representative reserve netorks. Quantitative methods for conservation biology. S. Ferson and M. Burgman (eds). Springer-Verlag, New York, lk 291-305. (Autor ei ole allikaga lähemalt tutvunud. Ülevaade antud Berglund et al. 2012) Sobel & Dahlgren, 2004 J. Sobel & G. Dahlgren, 2004. Marine reserves: A guide to
b) Mis võib olla selle kiire väljasuremise põhjuseks? c) Millal aeglustus liikide hävimiskiirus? Miks? d) Loetle liikide hävimist põhjustavaid tegureid. e) Milliseks võib antud graafik sinu arvates kujuneda järgmise 50 aasta jooksul? Graafik: Väljasurnud taksonite osakaal. Selgitus: Graafiku x-teljele on kantud aastad ja y-teljele väljasurnud taksonite osakaal protsentides. Graafikule on kantud andmed lindude ja imetajate kohta. Allikas: Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse. Richard B. Primack, Rein Kuresoo, Marek Sammul, Eesti loodusfoto, 2008. --- 99 Keskkonnareostus ohustab liigirikkust Inimtegevusega kaasneb tavaliselt keskkonnareostus, mis kahjustab organisme ning muudab või hävitab looduslikke elupaiku. Veekogudesse satuvad heitveed, tööstuslikud kemikaalid, taimekaitsevahendid, väetiseveed ja teised keskkonnale ohtlikud ja mürgised ühendid. Laevaõnnetustega kaasneb sageli ulatuslik õlireostus, mille tagajärjel hukkub linde ja teisi mereloomi
annaabi.ee 
