LOODUSINIMENE Algul oli kasvatus väga tagasihoidlik (mänguline) ning lapsed muutusid vara iseseisvaks. Distsipliin oli nõrk ja arenemisjärgus Muinsusühiskonnas kasvatati eeskujuga, vanemate ja laste suhted olid tunnetuslikul tasandil. Inimese kõige olulisem kasvataja oli loodus. Ta õpetas inimesele ka hirmu, ettevaatust ja kannatlikkust, lohutas ning andis turvatunde. Looduse kaudu mõistis inimene igavikku, surma, aja tinglikku perioodilisust. Kujunesid välja esteetika alged. Ilu nägemine peegeldus eelkõige enesekaunistamises. Algselt oli kõik seotud maagiaga. Igapäevase olelusvõitluse hädad ja vajadused kujundasid tahet. Tähtsamad tegurid, mis reguleerisid tahet olid töö, müütiline mõtlemine, mis tulenes looduse tunnetamisest, sõda tahtedistsipliini kujundaja. Müüt koos müütilise mõtlemisega oli eriti oluline kasvutegur. Tegemist oli suulise mäluga, mida anti edasi põlvest põlve. Müütides peegeldusid tähtsamad muutused: sünd, lapsest...
(Rablé) Ruum? Aeg? Loodus? Naer? Relatiivsus? Itta paigutati maine paradiis, sageli peeti sellega silmas Indiat. Seda kujutati peaaegu alati ka kaartidel. Ida aga paigutati üles. Keskaja ruum on idealiseeritud ruum. Dante ruum on vertikaalne. Maa, Põrgu, Purgatoorium, Taevas. Õpetatud kultuuri ruum on üks, rahvaliku kultuuri ruum on hoopis teine. Keskaegsele intellektuaalile tundub võimatu võtta loodust loodusena, seda saab teha ainult loodusinimene. Looduse tunnetus muutub nt Petrarca'l. Tema kuulus kiri kogumikust „Familiares“, kus ta teeb matka ühele mäele, selle tippu, ja ütleb, võttes aluseks Augustinuse pihtimused... Ta peaks mõtlema sellele, et ta on inimene, surelik ja peaks kogu elu pühendama teispoolsusele. Ta jätab senise süsteemi kõrvale, kuigi leidub ka raamatuid, kus ta on neid kasutanud. Selles peitubki tema suurus, et ta toob sisse inimlikud asjad. Ruumi ja looduse kirjeldamise muutus on suured
omavahel jne Surm, on tõsiasi. On tõsi, et inimesi pelutab surm see tekitab surmahirmu, mille tähendust võib mõista mitmeti. Esiteks on see hirm kätketud tundmatu ja ettearvamatu dimensiooni vahetusega. Teiseks, tekitab igas elavas inimeses vähemalt senikaua, kuni tekib harjumus, hirm ja vastikus surnud inimese keha vastu. Loodusreligioonid leidsid lahenduse surmahirmu vastu jõuteguri, mille abil surmahirmule vastu seista ja seda maha suruda. Loodusinimene seadis surma tõsiasjale vastu veendumuse, et elu on ühtne, katkematu ja hävimatu tervik. Tervik, mida tuleb hoida ja säilitada järjekindlate maagiliste rituaalide läbiviimise ja religioossetest tavadest kinnipidamise teel (totemism). Kristlus oma kolmainsuses, astudes algselt loodusreligiooni asemele (et teenida võimu inimeste üle, kuigi mitte ainult), pidi samuti surmahirmu vastu tõhusat droogi pakkuma. Selleks sai nn Jumala arm ja igavene elu
Inimeste kooselu tingimustes peavad instinktiivne käitumine ja individualism oma koha loovutama. Mõtlemine ja keel ning eelkõige kiri, annavad uusi võimaluse omandatud kogemuste edasiandmiseks järeltulevatele põlvkondadele. Kujunevad käitumist reguleerivad normid ja reeglid-tabud, mis mängivad tsivilisatsiooni tekkes otsustavat osa. /Headusena hakatakse nägema keskkonna poolt heaks kiidetud tegu /!!! ÕPETAJA: loodusinimene inimene kodanik Roomas Enne seda kui inimesed kirjutama ja lugema hakkasid pidid nad igapäevaselt rinda pistma mitmete loodusjõududega, loomadega ja mis seal salata, eelkõige teise inimesega. Selleks, et ellu jääda pidid inimesed arendama erinevaid oskusi ja hankima erinevat infot ja seda kasvõi niigi palju tõõtlema, et on võimalik rääkida kultuuri tekkest ja seeläbi esimestest haridusilmingutest. Infot saadi loodusest ja seda põimiti inimese vaimse sünnitisega-
lahendada, mingisugune meid huvitav teema, mis võiks ühtlustada meie mõtete ja kujutluste voolu ja anda sellele kindla suuna. Kriitika ehk seisukohavõtmise puudumisega üksikute unenäo elementide suhtes seletatakse ka unenägudes sagedasti esinevaid absurdsusi ja puudulikku kontrolli meie sõnade ja tegude üle. 11.Loodusrahvaste unenäod Unenäod etendavad paljude inimeste elus tähtsat osa. Seda võib näha eriti loodusrahvaste juures. Loodusinimene ei oska endale unenägusid teisiti seletada kui sellega, et inimeses elab veel üks teine "mina", tema hing, mis on kujult üldiselt sarnane tema kehaga, kes võib une ajal ajutiselt lahkuda inimese kehast, ringi käia, lennata, kohtuda teiste inimeste hingedega. Loodusinimese silmis on unenägu oma sisult sama reaalne kui see, mida ta tajub ärkvel olles ja unenägusid tuleb selle tõttu võtta sama tõsiselt kui meie tavalise kogemuse ärkvelolekus.
unenägudes, nagu hirmu unenäod, unenäod, mis sisult ei ole midagi muud kui varem toimunud intensiivse elamuse täpne kordumine jt. Kuid vaatamata sellele et Freud'i unenägudeteooria ei suuda rahuldada eelarvamusteta uurijat, on Freud'i unenägude uurimused ka palju väärtuslikku andnud. Unenäod etendavad paljude inimeste elus tähtsat osa. Seda võib näha eriti loodusrahvaste juures. Loodusinimene ei oska endale unenägusid teisiti seletada kui sellega, et inimeses elab veel üks teine "mina", tema hing, mis on kujult üldiselt sarnane tema kehaga, kes võib une ajal ajutiselt lahkuda inimese kehast, ringi käia, lennata, kohtuda teiste inimeste hingedega. Loodusinimese silmis on unenägu oma sisult sama reaalne kui see, mida ta tajub ärkvel olles ja unenägusid tuleb selle tõttu võtta sama tõsiselt kui meie tavalise kogemuse ärkvelolekus.
rohkem sisse, mitte, mida tahaks. Kui kirjutatakse raamatuid, ei küsita, kas eetiliselt head, vaid kirjutatakse kutsuvalt ükskõik millest, peaasi, et hästi kirjutatud. Inimest vääristab tegelikult loodus e ,,tagasi loodusesse". Tsivilisatsioon on kõikide pahede algpõhjus. Ebavõrdus sai alguse, kui keegi pani maa ümber aia ja lollid uskusidki, et see on tema oma. Sellele ülbus vs lollus tsivilisatsioon toetubki. Palju sõdu oleks olemata, kui maa poleks kellelegi kuulunud. Loodusinimene rändas vabalt, polnud kindlat kodu. Inimene on loomupäraselt hea. Omandi tulemisega hea korraldus rikutakse vajadus kaitsta, luua seadusi. Tugevamad võtavad nõrgematelt. Vajaduse kasvamine viis sõjani omandi/piiride pärast. Inimest eristab loomast, et on vaba tahe ja täiuslikuma elu püüe (täiustusvõime) see on hädade algpõhjus. Tahame pahad maha lüüa. Mõtisklev inimene on rikutud loom. Kõik halb, aga mida ette võtta? Väga suur roll on kasvatusel
Selle ajastu inimese puhul oli igal pool tegu kristlasega, kes täitis kristlikke seadusi ja rituaale. Kolmandas osas on vaatluse all Idamaad. Iga kultuur on kordumatu. Enamik traditsi- oone, millele toetus ja toetub kasvatus, on nii sügavad ja moodustavad nii olulised kõlbelise kasvatuse alused, et neid tuntakse ja väärtustatakse ka tänapäeval. 2 1. MUINASÜHISKOND - LOODUSINIMENE Tähtsaim tegur, mis reguleeris loodusinimese tahet, oli töö. Väga tähtis oli müütiline mõtlemine, mis tulenes looduse tunnetamisest. Selle all on mõeldud suulist mälu, mida anti põlvest põlve edasi. Müüdid sisaldavad rohkesti informatsiooni inimese tähelepanekute kohta loodusest. Tähtsal kohal olid õpetajad, preestrid, õpetlased, kunstnikud, muusikud jne. Sünnist surmani saatis inimest traditsiooniline rituaal. Iga kombetalitus oli kindel
ja selle aja olulisemate pedagoogiliste subkultuuridega. Selle ajastu inimese puhul oli igal pool tegu kristlasega, kes täitis kristlikke seadusi ja rituaale. Kolmandas osas on vaatluse all Idamaad. Iga kultuur on kordumatu. Enamik traditsi- oone, millele toetus ja toetub kasvatus, on nii sügavad ja moodustavad nii olulised kõlbelise kasvatuse alused, et neid tuntakse ja väärtustatakse ka tänapäeval. 2 1. MUINASÜHISKOND - LOODUSINIMENE Tähtsaim tegur, mis reguleeris loodusinimese tahet, oli töö. Väga tähtis oli müütiline mõtlemine, mis tulenes looduse tunnetamisest. Selle all on mõeldud suulist mälu, mida anti põlvest põlve edasi. Müüdid sisaldavad rohkesti informatsiooni inimese tähelepanekute kohta loodusest. Tähtsal kohal olid õpetajad, preestrid, õpetlased, kunstnikud, muusikud jne. Sünnist surmani saatis inimest traditsiooniline rituaal. Iga kombetalitus oli kindel
ühe sihi poole püüavad, saavutab sihi ja elab järjekindlalt. Kasvatus pole midagi muud, kui harjumus. Me sünnime tundelisena ja sündimisest saadik mõjustavad ümbritsevad asjad meid väga mitmekesiselt. Selle asemel, et inimest iseendale kasvatada, tahetakse teda kasvatada teistele. Olles sunnitud hävitama loodust või ühiskondlikke korraldusi, peab valima, kas tahetakse kasvatada inimest või riigikodanikku: mõlemat korraga saavutada pole võimalik. Loodusinimene on kõik enesele. Ta on arvuline üksus, absoluutne tervik, kes suhtub ainult enesesse või omasarnastesse. Kultuurne inimene on ainult murd tervikust, mis oleneb nimetajast ja tema väärtus seisneb suhtumisest tervikusse, ühiskonnasse. Et olla alati ise ja sama, peab tegutsema, ikka kindel olema seisukohas, mida tahad käsitleda, seda kindlalt haarama ja kõrvalekaldumata jälgima. Mis tuleks teha, et kujundada õigesti inimest? Takistada, et midagi ei tehta
[13]Jean Jacques Rousseau (1712-1778) Sündis Genfis käsitöölise peres; isa kasvatada; Vana-Rooma vabariiklikud ideaalid. Prantsusmaa ajalooline taust: Revolutsiooniline loomuõigusõpetus, ent siiski naturalistlik. Dijoni Akadem. "Kas kunstid ja teadused on aidanud kaasa kommete paranemisele?" [14]Arutlus teadustest ja kunstidest (1749/51). Algseisund kui "kuldne ajastu", üksikuna uitav eneseküllane (va liigi loomulik jätkamine) "loodusinimene". Kuid loodusjõudude ohustatud. Inimene loomult hea ja kaastundlik, esimesed ühendused rahumeelsed. [15]Ebavõrdsus tekkis koos põlluharimise maavalduse tekkega. Teadused ja kunstid on lõhet rikaste ja vaeste vahel ainult suurendanud. [16]Arutlus inimestevahelise ebavõrdsuse allikaist ja alustest (1753/55). Inimese olukorra puudused tulenevad ühiskonnast, milles hävineb looduse ja inimkonna ühtsus. Looduslikus seisundis inimene on vaba ja sõltumatu, õnnelik ja süütu
annaabi.ee 
