● 1971 - moodustatakse Vilsandi Riiklik Looduskaitseala ● 1992 - avatakse bioloogiajaam Vilsandi saarel ● 1993 - reorganiseeriti looduskaitseala Vilsandi rahvuspargiks ● 2004 - Vilsandi rahvuspark saab Natura 2000 alaks Ülesanded ● Kaitsta rannikumerd ● Korraldada sealsete ökosüsteemide kasutust ● Kaitsta liike ja nende elupaiku ● Toetada Lääne-Eesti rannikuala traditsioonilist eluviisi ● Korraldada loodusharidust Foto autor: K.Paomees http://www.keskkonnaamet.ee/vilsandi/uldinfo/kultuuriparand/ Taimestik ● Rannikul soolalembelised taimeliigid (soolarohi, meripuju) ● Männikud, nõmme- ja palumetsad, loometsad, tamme- ja haavasalud ● Soodes palju käpalisi (harilik käoraamat, soo- neiuvaip) Loomastik ● Mitmekesine põhjaelustik meres (kirpvähid, karbid) ● Rannaniidud olulised pesitsevatele ja läbirändavatele lindudele
liiki samblikke ja samblaid, umbes 80 liiki kalu. Rahvuspargi ülesanded: • kaitsta rannikumerd ja korraldada sealsete ökosüsteemide kasutust; • kaitsta liike ja nende elupaiku • ennistada ja tutvustada elurikkust ja maastikke, rahvuslikku merekultuuripärandit ning muinsusobjekte; • toetada, arendada ja säilitada Lääne-Eesti rannikuala traditsioonilist eluviisi; • teavitada rahvuspargi külastajaid loodus- ja kultuuriväärtustest ning korraldada loodusharidust. Karula rahvuspark • Eesti kõige väiksem rahvuspark. • Kuulub üle-euroopalisse Natura 2000 võrgustikku. • Metsade, põldude ja heinamaaga kaetud küngaste vahele jäävad pisikesed rabad, sood ja 40 järve. • Olulisemateks väärtusteks on iseloomulik looduse mitmekesisus, pika ajaloo vältel kujunenud asustus, kultuuripärand ja taluarhitektuur. • Loomadest on esindatud pea kõik Eestis elutsevad liigid. • Linde on loendatud ligi 150 erinevat liiki.
MITMEKESISUSE SÄILITAMINE. KAS SEE ON VÕIMALIK? AUTOR: ARINA BORISSENKO 2015 155400KAKB TTÜ MIS ON BIOLOOGILINE MITMEKESISUS? Elurikkus Biodiversiteet Looduslik mitmekesisus Elustiku mitmekesisus BIOLOOGILISE MITMEKESISUSE TÄHTSUS Võimaldab pakkuda Pakub puhkamis-, loodusharidust ja suhtlus- ja parandada lõõgastumisvõimalusi Pakub keskkonnateadlikkust ökosüsteemiteenus eid Parandab elukvaliteeti linnas Parandab tervist ja heaolu Aitab säilitada elurikkust
RMK hoiab korras metsateid ja kuivendussüsteeme ning jälgib tuleohtu riigimetsas. Loodushoiuga tegelevad inimesed RMKs teevad omalt poolt kõik, et riigimets ning RMK hoole all olevad rahvuspargid ning muud kaitsealad pakuks võimalikult mitmekesiseid puhkevõimalusi ning sealjuures ei saaks kahjustada sealne elustik. RMK rajab matkaradu, hooldab ööbimiskohti, tähistab kauneid puhkepaiku ja valmistab ette laagri- ning lõkkeplatse. Puhkevõimaluste loomise kõrval jagab RMK ka loodusharidust. RMK taimla- ja seemnemajanduse valdkond kasvatab puuistikuid ning hoolitseb selle eest, et Eestil oleks olemas piisav metsaseemnete varu. Looduskeskused ja loodusmajad RMK looduskeskused ja loodusmajad üle Eesti pakuvad põnevaid programme ja praktilist tegevust loodushariduse vallas nii lastele, noortele kui täiskasvanutele. Tellida saab nii välja töötatud pakette kui asjatundlikke loodusretkede juhendajaid vastavalt grupi soovidele. RMK-l on üle Eesti 18 looduskeskust ja 4 loodusmaja
Ülesanded · kaitsta rannikumerd ja korraldada sealsete ökosüsteemide kasutust · kaitsta liike ja nende elupaiku arvestades nii rahvusvahelisi kui rahvuslikke kokkuleppeid · ennistada ja tutvustada elurikkust ja maastikke, rahvuslikku merekultuuripärandit ning muinsusobjekte · toetada, arendada ja säilitada Lääne-Eesti rannikuala traditsioonilist eluviisi · teavitada rahvuspargi külastajaid loodus- ja kultuuriväärtustest ning korraldada loodusharidust. · leida uusi linde Rahvuspargi valitseja on Keskkonnaamet. RMK tegeleb Vilsandi rahvuspargi külastuskorraldusega alates 2009. aasta veebruarist. Külastajale Avatud aastaringlselt, kohaleminek Kuressaare linnast bussi või autoga 32 km Kihelkonna poole, sealt 3,5 km Papisaare sadamasse ning 10 - 12 km ongi Vilsandile. Vilsandile saab nii paadi, veoautoga kui ka jalgsi! Geoloogiahuvilised leiavad läänerannikult ja Vilsandilt siluriaegse paekivi paljandeid, milles
Liikide kaitse võimalused: 1) Seadustega 2) Loodusesse kaitsealasid teha 3) Piirata raiiete arvu Looduskaitse eesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse hoidmine ja säilitamine (biodiversiteet) Looduskaitse hõlmab endas looduskaitsealade ja ohustatud liikide ning maastikutüüpide kaitset. Kuidas seadus loodust kaitseb?: 1) Piiratakse kaitsealade kasutamist 2) Reguleeritakse kaitsealuste liikide ja mineraalidega sooritavaid toimingid 3) Soodustatakse loodusharidust ja teadustööd Liikide ja elupaikade soodne seisund ja liigi seisund on soodne: 1) Kui tema arvukus näitab,et liik on ka tulevikus elupaikade või kasvukohtadena elujõuline 2) Kui liigi looduslik levila ei kahane 3) Kui liigi asurkondade pikaajaliseks säilitamiseks on praegu ja ka edaspidi olemas piisavalt ulatuslik elupaik Keskkonnaseire-keskkonnaseisundi ja mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine Keskkonnaseire ülessanded:
et mingi objekt on olemas. Seda hinnatakse sageli rahas, mida inimesed on valmis maksma, et üks või teine liik välja ei sureks või ökosüsteemide terviklikkus ja ökosüsteemsed hüved ning teenused säiliksid. Tarbimisväärtus (consumptive use value) – Väärtus, mis on (loodus)objektil tarvitava kaubana. Ökoturism (ecotourism) – Vastutustundlik reisimine, loodusobjektide külastamiseks, mis toetab loodusharidust, loodus- ja kultuuripärandi säilitamist ning kohalike elanike heaolu. Süvaökoloogia (deep ecology) – Norra filosoofilt Arne Naessilt pärinev mõtteviis, mis rõhutab kõigi olevuste võrdsust ja biotsentristlikku vaadet looduskaitseprobleemidele. Süvaökoloogia kohaselt peaks iga inimene pidevalt arendama oma loodusetunnetust ja – mõistmist, et kujundada välja isiklik sügav, läbitunnetatud ja mõtestatud suhe loodusesse ja
Looduskaitse - inimtegevuse kahjuliku mõju vähendamine ning selle tagajärgede likvideerimine, looduse iseregulatsioonivõime säilitamine ja loodusvarade säästliku kasutamise korraldamine. Looduskaitse põhiülesanne - tagada Maa kui tervikliku biogeosüsteemi toimimise jätkumine. Selleks on vajalik säilitada elus- ja eluta looduse mitmekesisus, keskkonna iseregulatsioonivõime ning ökosüsteemsed protsessid - evolutsioon, aineringe, geneetilise info vahetamine jmt. ja edendada loodusharidust. Looduskaitseteadus - ohustatud liikide majandamine, kaitsealade kujundamine, keskkonnaökonoomika, keskkonnaõigus, taastamisökoloogia, ökosüsteemide kaitse, keskkonnaeetika jms Elurikkus - meid ümbritsev loodus kõigis oma eluvormides hõlmates nii geneetilist, liigilist, samuti elupaikade ja ökosüsteemide mitmekesisust. Ökoloogiline jalajälg - Ökoloogiline jalajälg mõõdab toidu, toodete ja energia tarbimist
metsateid ja kuivendussüsteeme ning jälgib tuleohtu riigimetsas. 2) Loodushoiuga tegelevad inimesed RMKs teevad omalt poolt kõik, et riigimets ning RMK hoole all olevad rahvuspargid ning muud kaitsealad pakuks võimalikult mitmekesiseid puhkevõimalusi ning sealjuures ei saaks kahjustada sealne elustik. RMK rajab matkaradu, hooldab ööbimiskohti, tähistab kauneid puhkepaiku ja valmistab ette laagri- ning lõkkeplatse. Puhkevõimaluste loomise kõrval jagab RMK ka loodusharidust. 3) RMK taimla- ja seemnemajanduse valdkond kasvatab puuistikuid ning hoolitseb selle eest, et Eestil oleks olemas piisav metsaseemnete varu. 4) Jahimajanduse korraldajana organiseerib RMK oma jahimaadel jahipidamist ja aitab kaasa elujõuliste ulukiasurkondade säilimisele. 3. As Erametskeskus 1) Korraldatatakse metsaomanike, nõustajate ja sertifitseerijate koolitamist. 2) Toetatakse erametsaomanike tulundusliku ja mittetulundusliku ühistegevust.
Samuti on võimalik külastada Värtmäe talu mesindusmuuseumi ning Karl Leiuse (Eesti legendaarne koorijuht) majamuuseumi (7). 11 4.Omapoolne hinnang Karula rahvuspark on väga liigirikka ning huvitava pinnamoega ala, kus nähakse vaeva, et kaitsta ning säilitada haruldasi liike ning kooslusi. Peale selle suudab Karula rahvuspark pakkuda ka loodusharidust, mis hõlmab eneses nii õpperadu, kui ka koolitusi noortele ja vanadele. Pargis on kasutulsele võetud kõikvõimalikud meetmed, et inimesed käituksid pargis viibides võimalikult vähe loodust kahjustavalt. Radadele on paigaldatud viited ningi infosedelid, kaasa jagatakse õppelehed ning inimestega tegelevad oma-ala asjatundjad. Leian, et park talitab nii hästi kui võimalik. Rahvuspargi vähene reklaam võib olla tingitud soovist mitte saada ebasobivaid
omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. 15. Millega tegeleb loodusturismis RMK? Et riigimets ning RMK hoole all olevad rahvuspargid ning muud kaitsealad pakuks võimalikult mitmekesiseid puhkevõimalusi ning sealjuures ei saaks kahjustada sealne elustik. RMK rajab matkaradu, hooldab ööbimiskohti, tähistab kauneid puhkepaiku ja valmistab ette laagri- ning lõkkeplatse. Puhkevõimaluste loomise kõrval jagab RMK ka loodusharidust. 16. Millised on Eesti loodusturismi peamised teemad? ● Loodusvaatlused (linnu-, looma-, taimevaatlused, loodusfotod) ● Rahvuspargid (Lahemaa, Vilsandi, Matsalu, Soomaa, Karula) ja kaitsealad (Kõrvemaa) ● Vesi (järved, allikad, kanuumatkad, lodi, purjekad) 17. Mis on pakettimine ja miks on see hea loodusturismi ettevõttele? Turismis kasutatakse sageli sõnu reisipakett, pakettreis, puhkepakett jne, mis kõik tulenevad
adaptsioonivõime säilitamine. Kaitsta liike nende elukeskkonnas. Tagada säästev areng ning loodusressurssidega pillava ümberkäimise tõkestamine. Tagada Maa kui tervikliku biogeosüsteemi toimimise jätkumine. Selleks on vajalik säilitada elus- ja eluta looduse mitmekesisus, keskkonna iseregulatsioonivõime ning ökosüsteemsed protsessid - evolutsioon, aineringe, geneetilise info vahetamine jmt. ja edendada loodusharidust. Mitmekesisus, looduse kaitse Mõisted: Elurikkuse globaalsed mustrid Elurikkuse tulipunktid - piirkond, kus esineb märkimisväärselt endeemilisi looma- ja taimeliike, ning mille elurikkust ohustab tugevasti inimtegevus. Enamik asub ekvaatorilähedastes piirkondades. Fülogeneetiline - on bioloogilise mitmekesisuse ehk elurikkuse mõõde, mis näitab seda, kui lähedalt on mingis looduslikus kogumis (näiteks prooviruudus, koosluses, bioomis, regioonis,
annaabi.ee 
