loodustegurite ja inimtegevuse mõjud ning koosmõjud. Natura 2000 võrgustik - kaitstavate alade võrgustik Euroopa Liidus, mille eesmärk on säilitada ning ka taastada väärtuslikke ja ohustatud elupaigatüüpe, ühtlasi kaitsta ohustatud liike ning nende elupaiku. Natura 2000 võrgustik koosneb linnudirektiivi4 artikli 4 lõike 1 ja 2 alusel valitud linnualadest ning loodusdirektiivi artikli 3 lõike 1 ja artikli 4 alusel valitud loodusaladest. Poollooduslik kooslus ehk pärandkooslus pikaajalise inimtegevuse (niitmise, karjatamise) mõjul kujunenud loodusliku elustikuga ala. Poollooduslikud kooslused on puisniidud, loopealsed, soostunud niidud, soo-, ranna-, lammi- ja aruniidud ning puiskarjamaad. Rohetaristu ehk roheline infrastruktuur looduslikke alasid ühendav strateegiliselt planeeritud, ökoloogiliselt toimiv võrgustik, mis hõlmab mh kaitsealasid, põllumajandusmaid,
84. 85. 86. Kevin Lynch'i analüüsimetoodika põhielemendid: · Liikumistee path · Serv/piir, barjäär edge · Sõlmpunkt node · Iseloomulik piirkond distrikt · Maamärk landmark 87. Maastikuökoloogilised põhimõisted: laigud, koridorid, liikumisrajad, tagaplaan ehk maatriks. 88. Maastikuökoloogilsite laikude tekkimise põhjused: 1) Jäänuk laigud osad endistest suurematest loodusaladest piirkonnas 2) Inimeste kaasabil loodud uued laigud uued elurajoonid põllumajandusmaastikus, uued metsalagendikud, uued märgalapuhastid 3) Looduslikud segamised ehk häirimised tulekahju alad, tormikahjustuse alad, putukarüüste alad; 4) Keskkonna tingimuste pikaajaline muutumine uute märgalade tekkimine, avamaastike metsastumine, veekogude eutrofeerumine. 89. Elupaikade vähenemise ja isoleerumise põhjused:
elupaiga tegevuskava – koostatakse elupaiga soodsa seisundi tagamiseks, kui teadusinventuuri tulemused või muud andmed näitavad, et seni rakendatud abinõud seda ei taga või kui seda nõuab rahvusvaheline kohustus. Kaitse korraldamine Valitseja - tegevus ei ole vastuolus kaitse-eesmärgi saavutamisega ega ei kahjusta kaitstava loodusobjekti seisundit. kooskõlastused, kaitstava objekti tähistamine). Euroopa Liidu Natura 2000 võrgustik – koosneb linnu ja loodusaladest(linnu- ja loodusdirektiiv). Rand ja kallas, ranna/kalda vööndid. Kallas – veekogu maismaavöönd. Funktsioon: rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Läänemerel, Peipsi järvel, Lämmijärvel, Pihkva järvel ja Võrtsjärvel on rand. Kallasrada (VeeS) Laius: - laevatatavatel veekogudel 10 meetrit;
tulemused või muud andmed näitavad, et seni rakendatud abinõud seda ei taga või kui seda nõuab rahvusvaheline kohustus. Kaitse korraldamine: · Üldised kitsendused (valitseja nõusolek) · Liikumine kaitsealusel objektil · Kaitsealuse maa võõrandamine · Kaitseala valitseja · Vajalik tegevus, loodushoiutoetus · Kaitsekohustuse teatis · Kaitsekorralduskava ja elupaiga tegevuskava Natura 2000 võrgustik koosneb: linnualadest (linnudirektiiv) ja loodusaladest (loodusdirektiiv) Rand ja kallas, ranna/kalda vööndid Rand- veekogu ääristav maariba (ookeani, mere, suure järve kallas) Kallas- veekogu ääristav maariba (jõel või järvel) Vööndid: veekaitsevöönd (20m), ehituskeeluvöönd (100 v 200 m), piiranguvöönd (200m). Liigikaitse. Liik- bioloogias pärilikult ühetaoliste organismide geneetiliselt eristunud rühm, organismide liigituse põhiüksus. Ülevaade teadaolevatest liikidest:
Maatriks, tagaplaan domineeriv ja kõige sidusam keskkonnatüüp, väga mosaiikses maastikus võib puududa Liikumisteed loomade (imetajate) liikumisteed laikude, koridoride ja maatriksi sisemuses Mosaiik tagaplaanist, laikudest ja koridoridest moodustuv tervik, mille kvaliteedi määrab liigestatus ehk varieeruvus. 57. Maastikuökoloogiliste laikude tekkimise põhjused ja maastikuökoloogiliste suurte ja väikeste laikude erinevused. 1) Jäänuk laigud osad endistest suurematest loodusaladest piirkonnas 2) Inimeste kaasabil loodud uued laigud uued elurajoonid põllumajandusmaastikus, uued metsalagendikud, uued märgalapuhastid 3) Looduslikud segamised ehk häirimised tulekahju alad, tormikahjustuse alad, putukarüüste alad; 4) Keskkonna tingimuste pikaajaline muutumine uute märgalade tekkimine, avamaastike metsastumine, veekogude eutrofeerumine. Suure laigu eelised: Suur loodusuliku taimkattega laik on ainus, kus võib esineda looduslikke
Ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Erandid seaduses! Suurendamine ja vähendamine. Piiranguvöönd - Ulatus sõltub. Keelatud tegevused: reoveesetete laotamine, matmispaiga rajamine, jäätmete töötlemine-ladustamine, maavara kaevandamine, mootorsõidukiga väljaspool teid sõitmine. Euroopa Liidu Natura 2000 võrgustik (linnu- ja loodusdirektiiv): Natura 2000 võrgustik koosneb: linnualadest ja loodusaladest. Natura 2000 on üle-euroopaline looduskaitsealade võrgustik, mille eesmärk on kaitsta väärtuslikke ja ohustatud looma-,linnu ja taimeliike ning nende elupaiku ja kasvukohti. Direktiivid: Kohustuslikud. Vaba meetodite valik kohustuste täitmiseks. Kindel tähtaeg; Võimalik üleminekuperiood. Linnudirektiiv: Linnuhoiualade loomine; Eriline tähelepanu märgalade, eriti Ramsari alade kaitsele. Loodusdirektiiv: Natura 2000 – ökoloogiline
Kaitstava loodusobjekti valitseja.- riigiasutus, kellele on ettenähtud ulatuses ja korras antud kaitseala või kaitstava looduse üksikobjekti valitsemise volitus. Valitseja kooskõlastatavad tegevused. Kaitsekorralduskava- koostatakse seaduse ja kaitse-eeskirjaga sätestatud nõuetest lähtudes ning see on kaitsealal kavandatava tegevuse eelisjärjestamise ja finantseerimise aluseks. Euroopa Liidu Natura 2000 võrgustik: (mis alad kuuluvad, millised eri nõuded?) Koosneb linnualadest ja loodusaladest. Tuleb ohustatud liikide kaitse tagada. Tagada nende looduslike elupaikade kaitse ning säilitamine. Rand ja kallas. – kaitse EM on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurepääsu tagamine. Ranna või kalda kasutamise kitsendused: piiranguvöönd ( 50, 100või 200m), ehituskeeluvöönd (25, 50, 100 või 200m),
Kaitstava loodusobjekti valitseja.- riigiasutus, kellele on ettenähtud ulatuses ja korras antud kaitseala või kaitstava looduse üksikobjekti valitsemise volitus. Valitseja kooskõlastatavad tegevused. Kaitsekorralduskava- koostatakse seaduse ja kaitse-eeskirjaga sätestatud nõuetest lähtudes ning see on kaitsealal kavandatava tegevuse eelisjärjestamise ja finantseerimise aluseks. Euroopa Liidu Natura 2000 võrgustik: (mis alad kuuluvad, millised eri nõuded?) Koosneb linnualadest ja loodusaladest. Tuleb ohustatud liikide kaitse tagada. Tagada nende looduslike elupaikade kaitse ning säilitamine. Rand ja kallas. – kaitse EM on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurepääsu tagamine. Ranna või kalda kasutamise kitsendused: piiranguvöönd ( 50, 100või 200m), ehituskeeluvöönd (25, 50, 100 või 200m),
· Kaitsealade ja hoiualade kaitse korraldamiseks koostatakse kaitsekorralduskava, milles märgitakse: 1) olulised keskkonnategurid ja nende mõju loodusobjektile; 2) kaitse eesmärgid, nende saavutamiseks vajalikud tööd, tööde tegemise eelisjärjestus, ajakava ning maht; 3) kava elluviimiseks vajalik eelarve. · Keskkonnaminister kinnitab kaitsekorralduskava, mis avalikustatakse KeM veebilehel. Euroopa Liidu Natura 2000 võrgustik Koosneb: · Linnualadest · Loodusaladest Rand ja kallas Ranna või kalda kaitse EM on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Kallasrada on kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogu ääres ja asub kaldavööndis (VeeS). Kallasraja laius on: laevatatavatel veekogudel 10 meetrit; teistel veekogudel 4 meetrit; suurvee ajal 2 m
annaabi.ee 
