Naised ja lapsed tegelesid korilusega. Tuli oli muinaseestlaste elus tähtis kuna ta peletas eemale loomi, andis sooja ja valgust ning tegi toidu maitsvaks. Inimesed elasit püstkodades, mis olid tehtud loomanahkadest. Igal perel oli püstkoda ja selles oli kolle. Nöörkeraamika - Nõude pinnad on kas silutud või riibitud. Kaunistatud on olnud valdavalt nõude ülaosa ja mõnikord ka väljaulatuv serv. Mõika esinemise korral on ornamenditud mõigas. Ornamendi elementidest esineb sooni, lohkusid ja nöörivajutisi. Sooned ja nöörijäljed on paigutatud horisontaalselt ümber nõude ülaosa. Sooned võivad moodustada kuuseoksmotiivi, mis on aga märksa harvem ja korratum kui varasel nöörkeraamikal, või paikneda horisontaalsetes ridades nagu nöörivajutised. Kammkeraamika - Savinõude pinnad on nii sise- kui välispinnalt silutud või riibitud. Riiped on pinnale kantud tavaliselt nõrgalt. Tüüpilise kammkeraamika nõud on olnud peaaegu eranditult
Skulptuuri ei loetud muistses Hiinas kõrgete kunstide hulka nagu maali ja kalligraafiat. Sellest hoolimata on skulptuuri viljeldud üsna ohtralt. Materjal on kõikvõimalik keraamika, kivi, pronks, puu, elevandiluu, bambus jne. Mõningatel ajajärkudel on loodud väga suuremõõtmelisi skulptuuriteoseid, teistel jälle miniatuurseid. Eriti tuleb märkida hiinlaste oskust materjali omapära kasutamisel. Näiteks puu juurte ja oksatüügaste loomulikke kõverusi, mõhnasid ja lohkusid arvestades on loodud väga huvitavaid ja fantastilisi puunikerdusi. Hiina skulptuuri iseloomustab peen ja puhas detailide töötlus, armastus voolava joone ja vormi vastu ning peen pinnakäsitlus. 1974. aastal leiti Hiina roogi ühendanud ja aastal 210 e.m.a surnud keisri Qin Shi Huangdi hauast sadu elusuurusi savist sõdurifiguure. Kujud on kehavormide edasiandmise poolest küllalt skemaatilised, kuid rõhuvad tabavalt inimeste hingeelu isikupära
Jaagup, lopuks sai kylapoistelt peksa, Miina jai rasedaks ja ta visati valja kuna ei tahetud sohilast 30. (294) Jaagup tuli sojavaest tagasi Miina juurde, Matu tuli taas abiliseks, loomad jalle surid, Mari proovis toestada Andrsele et ei igatse Jussi ja ei kai haual, Pearu kiusas seekord piiripostidega ja mindi jalle kohtusse, naine laks lastega vargamele peitu, andres peksis mari, pearu pani seekord orgid kraavi kaldale ja koik lohkusid seal end, matu pani orgid pearu maale ja pearu vigastas end ja vihastas, rikkus soosilda ning matu keeras vastu ja pearu jai kinni, ta ei votnud andrse ja matu abi vastu 31. (311) Poisid Indrek ja Andres proovivad Matu trikke jne järgi teha, mängivad ja möllavad, kiusavad ussi. Tülitsesid palju, Isa oli alati Andrese poolt, ema Indreku. Indrek kitub emale Andrese pudelilõhkumise, Andres sai teada ja kiusab pòllul Indrekut,
võru jäljenditest. Eesti kindlustatud asulate peenkeraamilistel nõudel olid vahel kõrvad: see oli üle-euroopaline mood, mis aga Eesti esiajaloolises keraamikas ei juurdunud. Jämekeraamika nõud olid ämbri- või tünnikujulised, paksuseinalised, rohmakama töötlusega. Need olid ka suuremad ja ilmselt kasutuses eeskätt majapidamisnõudena. Nõud olid sageli riibitud pinnaga või tekstiilijälgedega. Ornamendist esines vahel lohkusid nõu ülaosas või näpuotsavajutusi. Jämekeraamika koostises oli jämedamat purdu. See oli vajalik selleks, et muuta nõud vastupidavaks kuumutamisele, näiteks keetmisel. 3.4.ESEMELINE MATERJAL Nooremat pronksiaega iseloomustab juba hoopis suurem hulk pronksesemeid. Jätkuvalt on tegu tõenäoliste prestiiesemetega (kirved, ehted jne). Pronkskirvestest on nüüd tegu põhiliselt väikeste putk- ehk õõskirvestega. Eestis leidub nii idast Volga aladelt kui ka Skandinaaviast pärit tüüpe
-kihilise puistangu 1. läbimisega võib kaasneda maa pinna tasandamine kus juures lõigatakse maha künkad ja täidetakse nõod. 9)süvendamine Pinnas teisaldakse enamasti piki suunas. Süvendi kaevamine kahelt küljelt piki töö käikudega. Süvendi kaevamine ristitöö käikudega(kui süvend peab olema laugjate nõlvadega tasandamine taandamist teostatakse - suhtelislt tasasel maastikul, kus on vaja maha lõigata kühmusid ja täita lohkusid - ebatasase reliefil kus tuleb maha lõigata künkaid ja täita jäärakuid tasandamine toimub paraleelselt töö käikudega, iga eelmise töökäigu üle kattega hõlma ¼ pikkusest. See soodustab töö sügavuse hoidmist pinnase ühtlasemalt jaotamist ning väldib külgvallide jäämist tasandatud pinnale - soovitatav kiirus 2,5-3 km/h -väikeste ebatasasused ja vallid silutakse buldooseri tagurpidi liikumisel ning hõlmale on rakendatud ujuv asend.
võru jäljenditest. Eesti kindlustatud asulate peenkeraamilistel nõudel olid vahel kõrvad: see oli üle-euroopaline mood, mis aga Eesti esiajaloolises keraamikas ei juurdunud. Jämekeraamika nõud olid ämbri- või tünnikujulised, paksuseinalised, rohmakama töötlusega. Need olid ka suuremad ja ilmselt kasutuses eeskätt majapidamisnõudena. Nõud olid sageli riibitud pinnaga või tekstiilijälgedega. Ornamendist esines vahel lohkusid nõu ülaosas või näpuotsavajutusi. Jämekeraamika koostises oli jämedamat purdu. See oli vajalik selleks, et muuta nõud vastupidavaks kuumutamisele, näiteks keetmisel. 3 Asva kindlustatud asulast leitud savinõusid KINDLUSTATUD ASULAD Kindlustatud asulate kultuuri nimetatakse Asva
Pandivere kõrgustik, Harju lavamaa. Kostivere, Tuhala, Uhaku, Kuimetsa karstialad. Karstivormid: kurisud, karrid, salajõed, langatuslehtrid, karstiväljad, stalaktiidid, stalagmiidid. (õpik lk 32) 6. RASKUSJÕUTEKKELISED PINNAVORMID Rusukalle pankrannikuesine murenenud kuhjatis. 7. IGIKELTSATEKKELISED PINNAVORMID Söllid ehk suletud lohud kohad, kus jää ja külmunud pinnas sulas üles hiljem kui ümbruskonnas. Osa suletud lohkusid on tänaseks järvenõod. 8. TUULETEKKELISED PINNAVORMID Esineb peamiselt mere ja järveliivade alal, mis on olnud tuule tegevusele avatud. Tugeva tuulega lahtine liiv kuhjub ning tekivad tuiskliivahanged, mis nihkuvad sisemaa suunas ja moodustavad luiteid. Luited jaotatakse ranna ja mandriluideteks. Rannaluiteid leidub Häädemeestel, Narva-Jõesuus, Peipsi järve põhjarannikul. Mandriluiteid leidub sisemaal Alutagusel, Võrtsjärve nõos. 9. KOSMOSETEKKELISED PINNAVORMID
Pildil on kollane täpp ja seal on koht kus ojakene välja jookseb, korralikud inimesed toovad vett sealt, mitte keset küla. Pühalik ikoon peab kaitsma vett. Kunstis ja kirjanduses on vasteid kuivõrd tähtis on vesi. Eesti ohvrikivid Kivid paiknevad kõige rohkem Lääne-Eestis. Kivid on kohad, kus käiakse siis kui on mingi tervise häda, jäetakse ande. Seotud palju viljakusmaagijaga. Kive on väga palju erinevaid. Ühel on lohkusid uuristatud, mis võivad olla viljakuse maagiaga seotud, või siis kui inimene suri, siis jäeti sinna auk. Hiiumaa uus kiviring Neid on laotud enne teist maailma sõda. Kannavad endast maagilist jõudu ja väge. Sünd ja surm/hinge saamine ja lahkumine Surnuteriik ja sealsed asukad: manala, põhjala, kalm (istu), mis asub teisel pool vett. Põhja kaarest tulevad haigused ja hädad. Kalmistu kui surnute „küla“ – elavate ja surnute kohtumispaik
Kõik kihid peavad enne järgmise kihi pealekandmist olema alustanud tardumist, kuid mitte kuivanud 5.Kui sein on krohvitud, niisutata seina kord päevas kuni lõpliku kivistumiseni 6.Soovides naturaalset värvitooni säilitada, kata pind tolmuvabaks muutmiseks ühekordselt kaseiinkrundiga (booraks, vesi, lahja kohupiim, kriit). Tulemuse kvaliteedi kontrollimine Kontrollida tuleb nii, et lati asetad horisontaalselt, vertikaalselt, diagonaalis, nurgad, lae- ja põrandaääred. Kui esineb lohkusid, siis jätad lohu asukoha meelde ja lisad täiendavalt krohvi ning tõmbad juba vastavalt lohu suurusele kas 120, 150 või 200cm liibiga üle. Normaalne lubatud kõikumine on 2-3mm 200cm latiga kontrollides. Ja kui nüüd veel asetad vertikaalselt 200cm loodi seinale ning loodis ka veel on, siis oled kõik õigesti teinud. Krohvid liigituvad aluskrohviks ja dekoratiivkrohviks. Aluskrohvi ülesanne on aluspinna sileduse tagamine
(rannabarrid, kuhjesaared). Ühtesid rannakuhjevorme, näiteks kuhjelisi terrasse, maasääri, rannabarre ja rannavalle, leidub Eestis rohkesti, teised (tombolod, silmusjad maasääred) on võrdlemisi haruldased. Väikevormidest leidub laineviresid, rõõneid ja festoone. Mere- ja järveliivade alal on rohkesti tuuletekkelisi pinnavorme: tuuleviresid, tuiskliivahangesid (eelluiteid), tuiskliivatasandikke, ärapuhumisnõgusid ja -lohkusid, tuulekraave ning kuni paarikümne meetri kõrgusi luiteid. Suurimad luitealad on Narva- Jõesuus, Keila-Joal, Laulasmaal, Nõval, Häädemeestel, Saaremaal Järve rannas, Hiiumaal Kõpu ja Tahkuna poolsaarel ning Peipsi põhjarannikul. Lisaks rannikuluidetele leidub peamiselt mõhnaliivade alusel kujunenud mandriluiteid, näiteks Iisaku ja Illuka ümbruses. Ordoviitsiumi ja Siluri karbonaatkivimite avamusalal leidub rohkesti karstivorme: karre,
annaabi.ee 
