Nad eelistasid võidelda mees mehe vastu. Viikingite laevad.... · Viikingilaevadel olid nii aerud kui purjed. · Laevad olid kerged ja liikusid väga kiiresti. · Viikingilaev oli 24 m pikk, 5 m lai ja 2 m kõrge. · Laevad ehitati tammepuust ja laevatekk oli tehtud männilaudadest. Laevaplangud olid kinnitatud sitkete vitsade abil. Niisugune laev paindus tormis igas suunas, kuid jäi veekindlaks. · Laeva ninas oli puust voolitud lohepea. · Meeskonda kuulus 30-40 meest. Viikingid asustasid: Islandi Gröönimaa Põhja-Ameerika- Vinland
11. kl VIIKINGID (Loojad või hävitajad) Viikingid olid Skandinaavia meresõitjad, kes käisid kauba- ja rüüsteretkedel. Kaugeid retki võimaldasid heade sõiduomadustega laevad, mis võimaldasid maabumist madalatel rannikutel. Laevu sõuti kahelt poolt aerudega, lisaks oli laeval puri. Nii laeva nina kui ka ahter olid hästi kõrged ning nende otstesse oli nikerdatud lohepea. Laeva külgedele olid kinnitatud suured kilbid, mis aerutajaid varjasid ning kaitsesid. Laeva meeskonda kuulus 30-40 meest.Viikingite aeg oli täis vägivalda, rüüstamist, põletamist ja tapmist.Samas kuulub sellesse perioodi ka kaubanduse areng, uute alade asustamine ja uued ilmingud Põhjamaade kultuuris.Taluperede nooremad pojad,kellele kodus maavaldust ei jätkunud,olid sunnitud põllutöö asemel otsima elatist peamiselt kaubandusest ja mereröövist. Nii kujunenud viikingite salgad.
Võõrsile siirduvate salkade etteotsa asusid ülikud. Laevad olid suhteliselt väiksed (20m-25m), kiired ja madala põhjaga. Seetõttu said nad väikeseid jõgesid pidi kaugele sisemaale tungida. Tuulevaikse ilmaga liikusid laevad aerude jõul. Laeva esiotsa kaunistas suur lohepea kujutis, mis pidi eemale hoidma vaenlasi ja veekoletisi. Viikingid olid ka kaupmehed. Ühest kohast röövitud kauba müüsid nad teises kohas kasumiga maha. Nende vastu võidelda oli väga raske. Ilmunud oma kiiretel laevadel ootamatult kohale, rüüstasid nad ohjeldamatult ja lahkusid saagiga enne, kui kohalikud feodaalid jõudsid väe kokku koguda. Paganatena ei säästnud nad ka kirikud ja kloostreid. Kõige enam kanatasid viikingite rüüsteretkede tõttu Põhja-Saksamaa, Inglismaa,
http://web.zone.ee/marjukodukas0/Varakeskaegnekunst.pdf Reljeefsed raamatukaaned http://kunsti.paideyg.ee/merokaroling/manuskript/pildileht/pilt10.html Viikingite kunst Viikingite kunstis on tuntuimad: Ruunikivid Püstpalkkirikud Laevaninadesse ehitatud lohepead Viikingite laevad http://staap02.files.wordpress.com/2009/01/viking31.jpg Viikingite laeva ehitus Viikingite laevadel olid raa purjed ja laeva ninale oli ehitatud lohepea www.kids.ee/est/index.php?productID=884 Varakeskaegsed Viikingite ornamentikastiilid Osberg/Broa (750 840 a) Borre (830 970 a) Jelling (880 1000 a) Mammen (950 1060 a) Ringerike (980 1050 a) Ornamentikastiilid Borre Jelling Mammen Ringerike Viikingite kunst Viikingite Osebergi laevahauast leitud vanker ning tema puitnikerdusega kaunistused (800 875 a.).
ning seetõttu tasapinnaliselt mõjuvad. Eri kloostrites tekkisid iseseisvad raamatute kaunistamise koolkonnad. Väga kõrgetasemelisi miniatuurmaale loodi Iirimaal tookordse euroopa ühes kultuursemas osas. Nendele andsid erilise võlu Iirimaa põliselanikelt keltidelt pärinevad ornamentika ning kaunistatud suured algustähed- initsiaalid. Viikingilaeva vööri Ruunikivi Borgundi püstpalkkirik ehtinud lohepea Norras Omapärase peatüki varase keskaja kunstis moodustab pikka aega tervet Euroopat terroriseerinud viikingite kunst. Tuntud on nende laevaninasid kaunistanud nikerdatud lohepead. Paljudesse kohtadesse, isegi kaugele Ameerika mandrile on nad jätnud nn. ruunikive. Huvitavad on ka Norra nn. püstpalkkirikud. Karl Suure ratsakuju Püha Markus Ebbo Lindau evangeeliumi
kiirus. Viikingilaev oli 24 m pikk, 5 m lai ja 2 m kõrge. Laevad ehitati tammepuust ja laevatekk oli tehtud männilaudadest. Laevaplangud olid kinnitatud sitkete vitsade abil. Niisugune laev paindus tormis igas suunas, kuid jäi veekindlaks. Aerud olid kuus meetrit pikad. Aerude jaoks olid laeva külgedes augud, mida sai tormi korral sulgeda. Parda välisküljel rippusid meeskonnaliikmete kilbid. Need olid ühemeetrise läbimõõduga ning kaunistatud. Laeva ninas oli puust voolitud lohepea. Meeskonda kuulus 30-40 meest. Viikingite uskumused Viikingid näiteks uskusid ühesilmsesse Odini kes oli sõja-, tarkuse ja luulejumal. Tema poeg Thor oli äikese- ja meresõitjate jumal. Jumalatele ohverdati meelehead: toitu, esemeid, vahel toodi ka inimohvreid. Viikingid uskusid, et pärast surma läheb nende hing langenute paradiisi – Valhallasse. Surnud viikingid maeti koos relvadega ja haua kohale kuhjati kääbas. Tähtsad isikud maeti sageli
cdli.ca/CITE/v_navigations.htm Laevad ehitati tammepuust ja laevatekk oli tehtud männilaudadest. Laevaplangud olid kinnitatud sitkete vitsade abil. Niisugune laev paindus tormis igas suunas, kuid jäi veekindlaks. Aerud olid kuus meetrit pikad, seega aerutajad pidid olema tugevad. Aerude jaoks olid laeva külgedes augud, mida sai tormi korral sulgeda. Parda välisküljel rippusid meeskonnaliikmete kilbid. Need olid ühemeetrise läbimõõduga ning kaunistatud. Laeva ninas oli puust voolitud lohepea. Meeskonda kuulus 30-40 meest. Liikudes tundmatutes randades määrasid viikingid oma asukohta loodusmärkide järgi. Nendeks võisid olla tähed, päike, hoovused, vee värvus, merelinnud, jää või udu. http://www.osterholm.info/vikings/ http://cd7.e2bn.net/e2bn/leas/c99/schools/cd7/website/Vikings.htm 4. Kuhu viikingite retked viisid? Viikingite retked ulatusid kõikjale Euroopasse: Prantsusmaale, Saksamaale, Hispaaniasse, Inglismaale, Itaaliasse, Kreekasse
pandi kirja 12.-13. sajandil ("Vanem Edda" islandi eepos) · Kunstilised kaunistused ruunikivid ja kaljujoonised. d. Viikingite retked: · Peapõhjuseks kiirem rahva juurdekasv, kui karm põhjamaa suutis ära toita. · Viikingiretkele läksid ka kuningad, kes olid sisevõitluses alla jäänud. · Väikesed, kiired ja madala sügavusega ühemastilised purjelaevad, mille esiosa kaunistas lohepea kujutis. · Sõdalastest kaupmehed ühest kohast röövitud kaup, müüdi mujal kasumiga maha. · Kohale ilmuti ootamatult ja lahkuti röövsaagiga enne, kui nende vastase vägi kokku aeti. · Relvadeks võitlusnuga, mõõk ja kilp ning pika teraline kirves ("jalaraiuja") LÄÄNETEE IDATEE (Taani ja Norra viikingid) (Rootsi viikingid) Inglismaa ja Frangi riigi alad
- Olid kaupmehed ja sõdalased, Euroopa hirm paarisajal aastal 2. Ühiskond - Enamik vabad inimesed BOND vaba talumees TING viikingite ühised suurkoosolekud, kus mõisteti kohut, sõlmiti lepinguid jne KONUNG jõukas ülik, hõimujuht - Viikingite retkede põhjusteks olid suur iive ja maa puudus 3. Retked üle mere: - Viikingilaev: kiire, madala süvisega, 1 mast ja 1 puri, ka aerud, meeskonnas 40 60 meest, lohepea laeva ninas - Läänetee (taanlased, norralased) Inglismaale, Lääne Euroopa rannikule ja sealt Vahemerre; Idatee (rootslased) läbi Venemaa Bütsantsi, avastasid IX saj. Islandi, X saj. avastas Erik Punane Gröönimaa ja Leif Eriksson jõudis Põhja Ameerikasse Vinlandia 4. Viikingite usund - Looduse austamine (jõed, puud, allikad, järved) - Austati esivanemate hingi (hauda pandi kaasa kõik eluks vajalik)
sõdalased, loomulikku surma surnud inimesi ootas aga pime surnuteriik, kus on nälh ja kurbus. Valhallas aga pidutseti ja võideldi vaheldumisi. Kuna skandinaavia loodus oli karm ja maastik kaljune, ei olnud seal võimalik põldu harida. Skandinaavia maid ümbritses meri ja viikingid olid head meresõitjad. Nende laevad olid väikesed, kuid kiired ja madalad. Seetõttu said nad ka mööda jõgesid sisemaale tungida. Puri oli tavaliselt triibulise mustriga. Laeva otsas oli lohepea, mis ajas vaenlasele juba kaugelt hirmu nahka. Viikingid olid ka osavad kaupmehed ja röövitud kauba suutsid nad maha müüd. Nad ei säästnud ka kirikuid ega kloostreid. Kõige enam kannatasid viikingite röövretkede all Saksamaa, Inglismaa, Prantsusmaa ja Iirimaa. 9. sajandil vallutasid viikingid suure osa Inglismaalt ja asusid sinna ka elama. Prantsusmaal üritasid nad vallutada Pariisi. Prantsusmaa kuningas andis 10. sajandi algul ühele
Meieni jõudnud muistne põhjaala eepos on tuntud kui ,,Vanem edda" (islandi eepos). Vanem ja norem edda on üks peamisi allikaid skandinaavia jumalatest ja mütoloogiast. · viikingite retked Arenes künnipõllundus ja põhjamaised loodusolud ei võimaldanud toita suurt püsielanikkonda, mistõttu osa rahvast rändas maalt välja. Retketele läksid ka kuningad, kes olid sisevõitluses alla jäänud. Väikesed, kiired ja madala süvsega ühemastilised purjelaevad, mille esiosa kaunisats lohepea kujutis. Sõdalastest kaupmehed olid, kes müüsid ühest kohast röövitud kaupa maha kasudega. Kohale ilmuti ootamatult ja lahkuti röövsaagiga enne, kui nende vastane vägi kokku ajas. Relvadegs oli võitlusnuga, mõõk ja kilp ning pikateraline kirves (jalaraiuja). Lõuna-rootsist suundusid gootid juba esimestel sajanditel pkr. Ida-Euroopa kaudu Musta mere põhjarannikule. Sealttungiti edasi Roomasse.
ajaloosündmustest). Saagad suuliselt edasiantud pikemad jutustused ajaloosündmustest, mis pandi kirja 12.-13. sajandil ("Vanem Edda" islandi eepos) Kunstilised kaunistused ruunikivid ja kaljujoonised. Viikingite retked: Peapõhjuseks kiirem rahva juurdekasv, kui karm põhjamaa suutis ära toita. Viikingiretkele läksid ka kuningad, kes olid sisevõitluses alla jäänud. Väikesed, kiired ja madala sügavusega ühemastilised purjelaevad, mille esiosa kaunistas lohepea kujutis. Sõdalastest kaupmehed ühest kohast röövitud kaup, müüdi mujal kasumiga maha. Kohale ilmuti ootamatult ja lahkuti röövsaagiga enne, kui nende vastase vägi kokku aeti. Relvadeks võitlusnuga, mõõk ja kilp ning pika teraline kirves ("jalaraiuja") LÄÄNETEE IDATEE (Taani ja Norra viikingid) (Rootsi viikingid) Inglismaa ja Frangi riigi alad
(langenud sõjameestest, ajaloosündmustest). Saagad suuliselt edasiantud pikemad jutustused ajaloosündmustest, mis pandi kirja 12.-13. sajandil ("Vanem Edda" islandi eepos) Kunstilised kaunistused ruunikivid ja kaljujoonised. Viikingite retked: Peapõhjuseks kiirem rahva juurdekasv, kui karm põhjamaa suutis ära toita. Viikingiretkele läksid ka kuningad, kes olid sisevõitluses alla jäänud. Väikesed, kiired ja madala sügavusega ühemastilised purjelaevad, mille esiosa kaunistas lohepea kujutis. Sõdalastest kaupmehed ühest kohast röövitud kaup, müüdi mujal kasumiga maha. Kohale ilmuti ootamatult ja lahkuti röövsaagiga enne, kui nende vastase vägi kokku aeti. Relvadeks võitlusnuga, mõõk ja kilp ning pika teraline kirves ("jalaraiuja") LÄÄNETEE IDATEE (Taani ja Norra viikingid) (Rootsi viikingid) Inglismaa ja Frangi riigi alad. Läbi Venemaa sõites peeti ühendust Itaalia, Hispaania, Portugal
Saagad – suuliselt edasiantud pikemad jutustused ajaloosündmustest, mis pandi kirja 12.-13. sajandil (“Vanem Edda” – islandi eepos) Kunstilised kaunistused ruunikivid ja kaljujoonised. Viikingite retked: Peapõhjuseks kiirem rahva juurdekasv, kui karm põhjamaa suutis ära toita. Viikingiretkele läksid ka kuningad, kes olid sisevõitluses alla jäänud. Väikesed, kiired ja madala sügavusega ühemastilised purjelaevad, mille esiosa kaunistas lohepea kujutis. Sõdalastest kaupmehed – ühest kohast röövitud kaup, müüdi mujal kasumiga maha. Kohale ilmuti ootamatult ja lahkuti röövsaagiga enne, kui nende vastase vägi kokku aeti. Relvadeks võitlusnuga, mõõk ja kilp ning pika teraline kirves (“jalaraiuja”) LÄÄNETEE IDATEE (Taani ja Norra viikingid) (Rootsi viikingid) Inglismaa ja Frangi riigi alad. Läbi Venemaa sõites peeti ühendust
annaabi.ee 
