Meedia mõju Lk 9-13 1. Loe läbi 1. Ja 2. näide. Korraldage väitlus teemal „Kas meedias võib kajastada koolivägivalda? ”. Miks sai massimõrvar teha õigusemõistmisest ühe mehe šõu? Meedias kajastatav koolivägivald on oluline ühiskonna informeerimise seisukohalt, kui pöörataks rohkem tähelepanu sellele, mis võib viia või viib nimetatud probleemini. Meedias kajastatud koolivägivallaga seotud sündmused aga võivad sisaldada palju valeinformatsiooni ning ehmatavaid kaadreid, mis omakorda võivad tekitada just nooremates lastes segaseid tundeid, eelkõige hirmu. Massimõrvar sai teha õigusemõistmisest ühe mehe šõu, sest oskas ära kasutada meie suhtluskultuurile omaseid tsiviliseeritud käitumismalle. Temast kirjutati rahvusvahelises meedias ja ta nautis seda täiel rinnal , tema kuritöö eesmärgiks oligi saada kõikjale ulatuva meedia tähelepanu.
Artikulatoorne foneetika uurib kõneorganite tegevustkõneloome protsessis. Akustiline foneetika uurib häälelainet ja selle vahendusel edastatava suulise kõne üksuste akustilisi omadusi. Pertseptiivne e tajufoneetika uurib häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldelise eristamise ja tajumise (äratundmise) probleeme. 5. Millised on foneetika rakendusalad? · Retoorika e kõnekunst · Lavakõneõpetus · Võõrkeeleõpetus · Logopeedia · Lauluõpetus (hääleseade) · Kohtufoneetika · Foniaatria (häälehäireid uuriv arstiteaduse haru) Foneetika rakendusaladkõnetehnoloogias · Kõne automaatne äratundmine · Kõnesüntees · Kõneleja automaatne tuvastus · Abivahendid kõnepuuetega inimestele · Abivahendid pimedatele · Tehismuusika 6. Nimeta inimese kõneorganid, kuulmisorganid. Kõneorganid: Kõnetrakt: kõva suulagi, pehme suulagi, ninaõõs, huuled, suuõõs, kõripealis, keeleluu, keel,
Köidetud töö ees ja taga peab olema valge puhas leht. Töö osade loogiline järjestus: 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Sisu peatükkidena 5. Kokkuvõte 6. Võõrkeelne lühikokkuvõte (kui on) 7. Kasutatud kirjandus 8. Lisad (kui on) 3.2 TIITELLEHT Tiitellehel peavad olema järgmised andmed (vt. näidist lisa nr 1): 1. õppeasutuse nimi; 2. töö pealkiri (suurte tähtedega); 3. viide töö iseloomule uurimistöö, referaat jne; 4. autori ees- ja perekonnanimi; 5. juhendaja nimi 6. töö valmistamise koht ja aasta 3.3 SISUKORD Sisukord on töö alguses, tiitellehe järel. Sisukorras on kõik töö osad selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsiooniga, nagu need esinevad töös endas. Kõik uurimistöö lisad tuuakse sisukorras koos pealkirjadega (vt. näidist lisa nr 2) 3.4. VIITAMINE Kõik töös kasutatud autorite seisukohad, tsitaadid, arvandmed, joonised jm peavad olema korrektselt viidatud
22. Mida tähendab sõnastuse viimistlemine? Tähendab lause vormistuse parandamist, sõnavaliku jälgimist(mitte kasutada kulunud väljendeid ja liigset emotsionaalsust, liiga keerulist terminoloogiat), lauserütmi jälgimine( kerge jälgida lauses olevat mõtet, kõik üleliigne välja) 23. Mis on toimetamine? Toimetamine on õigekeelsuse ja keelelise lõpetatuse tekitamine, enamasti kellegi teise isiku poolt, tehniline vormistamine/toimetamine ( töö välimuse sättimine) 24. Mis on referaat ja kuidas kirjutada referaati? Referaadi kirjutamine algab materjali kogumisega. Referaat on tekst, mis koondab, süstematiseerib ja üldistab olemasolevat infot. Referaat on refereerija subjektiivne valik ja nägemus. Referaati kirjutades otsi üles refereeritavatest töödest, nende eesmärk, põhiidee, oluline info ning siis koosta kondikava ja anna autori mõtet edasi lühidalt, täpselt ja neutraalselt. Referaadist on sissejuhatus(mis küs vaatuluse alla tulevad), Arendus
Mis on toed? - märksõnad, mis meenutavad, millest jutt käib. 22. Mida tähendab sõnastuse viimistlemine? - *Lause vormistus... võib juhtuda, et lauset lõpetades ei mäletata enam täpselt, kuidas seda alustati *Sõnavalik... väldi kulunud väljendeid ja liigset emotsionaalsust keel, stiil ja terminoloogia *Lauserütm... ladusalt koostatud laused, milles on kerge jälgida mõtte liikumist. 23. Mis on toimetamine? - *Keeletoimetamine *Tehniline vormistamine. 24. Mis on referaat ja kuidas kirjutada referaati? - algab materjali kogumisega ja koondab ning süstematiseerib olemasolevat informatsiooni. 25. Mis on plagiaat? - kellegi teise teksti, mõtete või tulemuste esitamine enda nime all. 2 26. Milline peab olema teadusteksti stiil? - *Objektiivne, selge, täpne ja kiretu *Meie- vorm *Umbisikuline tegumood *Mina-vorm. 27. Milline on hea pealkiri? - On selline pealkiri, mis kõige rohkem vastab töö sisule,
................16 Selektiivsus...................................................................................................17 1.2. Töödele esitatavad eetilised nõuded .............................................................17 1.3. Üliõpilastööde hindamise kriteeriumid......................................................... 17 2. Üliõpilaste arvestus- ja eksamitööd......................................................................18 2.1. Referaat......................................................................................................... 18 2.2. Essee..............................................................................................................18 Eesmärk........................................................................................................19 Mida oodatakse esseelt?............................................................................... 19 2.3
1. Mis on äriprotsess ja mis on äriprotsesside optimeerimise eesmärk organisatsioonis? Äriprotsess-seotud tegevuste kogum, mille tulemusena saavutatakse organisatsioonile, organisatsiooni äripartneritele ja/või klientidele kasulik teenus või toode. Äriprotsesside optimeerimisega on võimalik saavutada: Klientide rahulolu, kulude vähendamine, lühem aeg tulemuse saavutamiseks, parem kvaliteet, eristumine konkurentidest, kõrgem personaalne produktiivsus. 2. Mis on ja kuidas seostuvad andmeelement, informatsioon ja teadmus? Andmeelement - väikseim tähendust omav infoüksus. Informatsioon - selliselt organiseeritud andmed, et andmed omavad tähendust. Teadmus - selliselt organiseeritud ja töödeldud andmed ja/või informatsioon, et andmetest on võimalik teha järeldusi, neist õppida ja teadmisi laiendada. Seostumine: informatsioon koosneb andmeelementidest ja teadmus informatsioonist. 3. Mis on IT arhitektuur? IT arhitektuur on terviklik kirjeldus ettevõtte är
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eri- ja sotsiaalpedagoogika osakond KAKSKEELSUS Referaat Juhendaja: Ene Varik Tallinn 2008 Sissejuhatus Kõnetegevus on üks inimtegevuse liike, mille vahendiks on keel ja viisiks kõne, seda juhib ja reguleerib psühhofüsioloogiline mehhanism kõne funktsionaalsüsteem. Kõnetegevust analüüsides vaadeldakse kõneloomet ja kõnetaju, keele omandamist ja kasutamist, suulist ja kirjalikku kõnet ning sisekõnet. Seega on kõnetegevus verbaalne
Kõik kommentaarid