· vabal kodanikul oli aega · rahvakoosolekul arutati nii sise- ja välispoliitilisi küsimusi ja seal pidi aristokraat, kes soovis, et ta valitaks nõukogusse end kõneosavuses näitama. 2.) Ühiskonna agonaalsest(võistluslik) iseloomust. Võisteldi kõiges. Ka kõnemehi võrreldi. 3.) Vaba kodanik pidi oskama end kohtus ise kaitsta, pidama matusekõnesid, pidukõnesid rituaalsetel pidustustel jumalate ja kangelaste auks jne. Olulised olid logograafid. Tasu kõnede eest. Isokrates(436-338)- oli kõneõpetaja ja kohtukõnede koostaja. Sai kuulsaks paraadkõnedega. Neist tähtsaim ,,Panegyrikos". Panegüürika- Vanas kreekas tervituskõne. Tänapäeval nii pidulik kiidukõne kui ka liialdatud üldistus. Protagoras- kuulsaim sofistidest(480-410), professionaalne retoorikaõpetaja, keda võib pidada ka esimeseks väitlusõpetajaks. Tema meelest tuli õige ja vale ning hea ja halva üle otsustada alati inimese vajadustest lähtudes
-7.saj. I ja II Messeenia sõda, Sparta vallutab Messeenia 7.saj.lõpp müntide vermimise algus Aigina saarel 7.sajII pool-6.saj alg. Kypselose ja Periandrose türannia Korinthoses 7/6.saj. lüürika teke, Archilochos, Sappho, Alkaios jt. Umb.630 Kyloni vandenõu Athenais 621 Drakoni seadused 594 Soloni reformid Umb. 560-527 Peisistratose türannia Athenais 6/5.saj. ajalookirjutuse algus, logograafid – Hekataios jt. 510 Hippiase pagendamine Athenaist, demokraatia algus 509 Kleisthenese reformid ___________________________________________________________________________ 5.-4.saj. klassikaline ajajärk 500-449 Kreeka-Pärsia sõjad 494 Mileetose purustamine pärslaste poolt 492 pärslaste I sõjaretk Mardoniose juhtimisel 490 pärslaste II sõjaretk. Marathoni lahing
dialekti mõjudega. Autorid: Alkman, Simonides, Pindaros 32. Mis on paiaan ja ditüramb? Paiaan on Apollonile pühendatud laul kitaara saatel, ditüramb aulosega saadetav laul Dionysose auks. 33. Mis on epiniikionid? Nimeta mõni autor, kes on neid kirjutanud. Epiniikionid on võidulaulud. Neid on kirjutanud Pindaros ja Bakchylides. 34. Iseloomusta Herodotosele eelnenud ajalookirjutust. Enne Herodotost kirjutasid ajalugu logograafid, oli nn protoajalugu. Kohalikud kroonikad, linnade asutamislood, valitsevate perekondade geneaoloogiad, üksikute hõimude tavad ja kombed. Rahvajutud. 35. Kes olid logograafid? Vana-Kreeka ajalookirjutajad 6. saj. eKr, kes alguses suuliselt, hiljem kirjalikult talletasid andmeid Väike-Aasia Joonia linnade majanduse ja kultuurielu kohta. 36. Nimeta Herodotose ajalookirjutuse üldisi põhimõtteid, iseloomusta tema teose ,,Historiai" keskset konflikti ja struktuuri.
pühendatud (aulose saatel, näeb välja nagu kaks flööti). 33. Mis on epiniikionid? Nimeta mõni autor, kes on neid kirjutanud. Epiniikionid on võidulaulud. Autoreid: Pindaros, Bakchylides. 34. Iseloomusta Herodotosele eelnenud ajalookirjutust. 6. saj eKr tekkis Joonias proosakirjandus (teaduslik ja filosoofiline proosa; jutustav proosa, sh reisikirjeldused, historiograafia, rahvajutud; retoorika). Logograafid, varased "ajalookirjutuse-eelsed" ajalookirjutajad. Kohalikud kroonikad, linnade asutamislood, valitsevate perekondade geneaoloogiad, üksikute hõimude tavad ja kombed. 35. Kes olid logograafid? Varased "ajalookirjutuse-eelsed" ajalookirjutajad. Sõna tähendab jutuvestjat. Kohalikud kroonikad, linnade asutamislood, valitsevate perekondade geneaoloogiad, üksikute hõimude tavad ja kombed.
ditüramb - Aristoteles sidus tragöödia tekke eeslaulja eraldumisega ditürambe laulvast koorist. Esialgselt oli ditüramb ülistuslaul veinijumal Dionysose auks. 33. Mis on epiniikionid? Nimeta mõni autor, kes on neid kirjutanud. Pindaros kirjutas. Käsikirjalises traditsioonis säilinud 4 raamatut epiniikione (võidulaule): Olümpia, Püütia, Nemea ja Istmose mängud 34. Iseloomusta Herodotosele eelnenud ajalookirjutust. Nn logograafid (kr logos `sõna, jutt' + graphein `kirjutama'), kr keeles ka logopoioi `jututegijad' (poiein `tegema'): enne Herodotost, nn protoajalugu Enamik pärit Jooniast (tänapäeva Türgi läänerannik ja saared) Kohalikud kroonikad, linnade asutamislood, valitsevate perekondade geneaoloogiad, üksikute hõimude tavad ja kombed ,,Eepika proosas" Säilinud vaid katkendid ja pealkirjad 35. Kes olid logograafid?
33. Iseloomusta Herodotosele eelnenud ajalookirjutust. Herodotosele eelnenud ajalookirjanikke ei võeta kuigi tõsiselt ning neid nimetatakse jututegijateks ehk logograafideks. Neist enamik oli pärit Jooniast (tänapäeva Türgi läänerannik ja saared). Kirjutati kohalikke kroonikaid, linnade asutamislugusid, valitsevate perekondade genealoogiaid, üksikute hõimude tavasid ja kombeid, millest on säilinud vaid katkendid ja pealkirjad. 34. Kes olid logograafid? Logograafid, sõna-sõnalises tõlkes jutukirjutajad, olid enne Herodotose aega (5. saj eKr) tegutsenud ajalookirjutajad. Üheks olulisemaks logograafiks oli Hekataios Mileetosest, kes tegi esimesena katse lahutada müütiline ja ajalooline minevik. 35. Nimeta Herodotose ajalookirjutuse üldisi põhimõtteid, iseloomusta tema teose ,,Historiai" keskset konflikti ja struktuuri. Herodotos lähtus autopsia printsiibist, mis tähendab, et ta eelistas kirjutada sellest,
Zarathustra 12-6.saj: usu-uuendaja, pani aluse mazdaismile, pühakiri ,,Avesta" hümnid, jumalateenistus jne. Maailma valitseb Ahuramazda ehk Tark isand, kes on Tõe eestvõitleja ja talle vastandub Angra Mainu, kes on Vale eestvõitleja. Nad võitlevad kuni tõe võiduni. Inimene valib neist ühe ning tasu ootab pärast surma: kas paradiis või põrgu. Üks esimesi dualismi näiteid ja eshatoloogilisi maailma lõppu kuulutavaid. 11) Kreeka ajaloo allikad: Logograafid: 6-5.saj lookirjutajad, ke sjätkasid Hekataiose kangelaspärimuse uurimise, süstematiseerimise ja üleskirjutamise tööd Herodotos: 5. Saj Halikarnassosest ,,ajaloo isa", ,,Historia" Kreeka-Pärsia sõjad + sissejuhatus konflikti kujunemisest. õpetlik sõnum auahtnusest ja liigsest enesekindlusest: Xerxes. Kasutas pärimust. Thukydides: 5/4.saj ateenlane, kes kirjutas Peloponnesose sõja ajaloo, oli väga allikakriitiline, ratsionaalne, kirjutas vaid õige versiooni. Traditsiooniskeptiline
Kyrose kasvatusest. Ateenas oli äärmiselt oluline demokraatia, mille üheks elluviimise vahendiks olid avalikud kõned. Kõnekunst baseerus tugevatel retoorikakoolidel, mis mõjutasid hiljem Rooma proosat 1 ning edaspidi renessanss- ja barokk-kirjandust. Suurimad kõnemehed olid ühtlasi suurimad poliitikud. Poliitikute kõrval (Isokrates, Demosthenes) olid professionaalsed logograafid e kohtukõnede kirjutajad. Tuntuim logograaf oli Lysias. Isokrates rajas Ateenas ühe olulisema retoorikakooli, mille meetodid ja õppeprogramm mõjutasid Rooma autoreid. Kolmas proosaliik oli filosoofia, mille olulisemad autorid olid Aristoteles ja Platon. Platoni teosed tähendasid erinevaid dialooge, kus õpetaja Sokrates vestles õpilastega. Peateos ,,Riik". Tema tekstid olid arutlevad, kuid Aristotelese omad olid analüütilisemad. Ta käsitles laiemat teemaderingi
Herakles käskis alluvail tuleriit ja kui ta kohale jõudis, teadis ta, et võis nüüd surra ja tundis sellest rõõmu. Ta palus oma järeltulijal tuleriit süüdata ja Herakles võeti taevasse, kus ta sai lõpuks ometi puhata. 14 12.Kõnekunst - retoorika. Preetorid- kõnemehed. Jagunesid 1) avalikud ehk poliitilised kõned, 2) kohtukõned ja 3) pidulikud kõned. Logograafid kirjutasid inimeste soovil ja tasu eest neile kõne, nt kohtusse kui kaitsmisele oli vaja. Seal oli pöördumine, omapoolne versioon, vastuargumendid ja lõpetus. Demosthenes - teenis elatist mõnda aega kõnede kirjutajana ja advokaadina, kuid ka sõjaväe juhtkonnas. Näiteks püüdis Demosthenes kreeklasi veenda ühinema Makedoonia kuninga Philippose vastu, oma "Kõnedes Philippose vastu" ehk filiipikates. Tänaseks pole tema kirjapandud säilinud
juttu. Hesiodos päästab sellest mustast august. Demos ehk rahvas kui tervikkogukond. Polises oli agoraa. Seal toimuvad koosolekud, kus kõik vabad mehed tulevad kokku. Nende heakskiit on oluline lõppotsuse kujunemisel. Iga kogukonna eesotsas on basileus, kes võib olla nii ülik kui ka kuningas. Muud allikad. Ajaloolised teosed algavad 5.saj. Ajalookirjutamine asi alguse kangelasajaloo kirjutamisest ja Pärsia sõdadest. Kirjutajad oli logograafid. Üks kuulsamaid on Hekataios. Esiteks tegi ta maakirjeldusi, tegi Vahemeremaadele ringi peale ja siis ta kirjutas ka kangelaste genealoogiad. Aga tema teoseid ei ole säilinud nagu mitte ühegi teise logograafi omi. Herodotose "Historia" oli kirjutatud Pärsia sõdadest, see oli nagu uurimustöö. Tegi Pärsia sõdadele väga põhjaliku eelloo, rääkis kuidas see konflikt üldse tekkis. Ta jutustab ka suulisest pärimusest tulevaid lugusid arhailisest perioodist
annaabi.ee 
