TALLINN 2015 Tooterühm-Kogum tooteid, mida nõudluse prognoosimisel ja varude planeerimisel vaadeldakse ühtse grupina. Tootmise ajakava- Ettevõtte toodete tootmiseks või teenuste osutamiseks vajalike ressursside ja protsesside kasutamise ajatabel. Tootmise ajakava väljatöötamisel lähtutakse (suurtest) klienditellimustest, kasutatavatest ressurssidest, kuludest ja üldisest tootmise tõhususest. Tootmislogistika- Tootmisettevõttes teostatavad logistikatoimingud vahetult enne tootmist, tootmise käigus ja vahetult pärast tootmist kuni toodete paigutamiseni toodangu lattu. Tüüpilisteks tootmislogistika osadeks on materjalijuhtimine, tootmise planeerimine, tootmisega seotud info liikumise korraldamine, materjali ja komponentide optimaalsete varude suuruse ja paiknemise tuvastamine tootmisprotsessis, samuti materjali- ja pooltoodete pakendamine ning tootmisallüksuste vahelise sisetranspordi korraldamine.
ühtses protsessis. Logistikaahel - logistiliste lülide ühendus, mis on lineaarselt korrastatud materjali-, informatsiooni- ja rahavoogude seisukohalt eesmärgiga analüüsida, planeerida ja teostada teatud hulk logistilisi funktsioone. Logistiline võrgustik - lüli, mis on seotud omavahel materjali-, info-, teenuste- ja rahavoogudega. Läbimisaeg - on ajavahemik, mis kulub vajaduse tekkimisest teostada tarneahela mingis faasis teatud logistikatoimingud kuni hetkeni, mil vastavad tegevused ja toimingud on teostatud. 7. Tarneahel ja väärtusahel: mõisted. Väärtused, mida lisab tootele logistika Tarneahel on ettevõtte traditsiooniliste protsesside ja tegevuste koordineerimine, lõpptarbijast kuni tarneahela alguseni, et tagada toodete, teenuste ja info väärtuseline kasumlikkus kliendile ja osanikule. Väärtusahel - moodustub ettevõtte selliste tegevuste ketist, mille abil toodab ettevõte
ja ettevõttele ning täiustada tarneahelat kui tervikut. Defineerib logistikat nii: "Logistika on osa tarneahela protsessist, kus osategevuste efektiivne planeerimine, teostamine ja kontroll hõlmab nii toodete liikumist ja ladustamist kui ka sellega seotud teenuste ja infovoogude juhtimist tarnepunktist lõpptarbijani klientide vajaduste rahuldamiseks". Logistika keskne mõiste on toode tooraine, materjalide ning valmistoodete liikumisel tarneahelas peavad erinevad logistikatoimingud suurendama selle väärtust (omamise kasulikkust) tarbija juures. Tootmislogistika on tootmisprotsessi tehnoloogiline ja logistiline korraldamine ning juhtimine. Tarneahela juhtimisest on kujunenud logistika ja turunduse kõrval teadusharu. Logistika ja tarneahelate juhtimise mõistete erinevuse põhjus on selles, et logistikal on funktsionaalne tähendus eelkõige ettevõtte tasandil. Nüüdisaegset tarneahela kontseptsiooni võib vaadelda kui süsteemset operatsioonide
Tüüplahendus – kliendid esitaksid oma tellimusi varem. 1. Miks on klienditeeninduse protsess kaubanduses rohkem logistika- kui müügiprotsess? Müügimehe või müügisekretäri töö peaks lõppema (katkema) seal, kus algab nende antud lubaduste elluviimine. Tavaliselt on selleks üleminekupunktiks müügiprotsessi osaliste aktsepteeritud müügitellimus, mille täitmiseks tehtavad toimingud – ostmine, tootmise planeerimine, laotoimingud, veo planeerimine ja korraldamine – on logistikatoimingud ja peaksid jääma logistikapersonali korraldada. 2. Milliseid ülesandeid täidab klientide teenindamise logistiline süsteem? Klientide logistilise teenindamise süsteem hõlmab kliendile antud lubaduste täideviimise integreeritud toiminguid ja protsesse, millest põhiosa moodustavad logistikatoimingud ja -protsessid. Selles võtmes peaks olema logistikapersonal vastutav müügitöötajate antud tarnelubaduste õigeaegse ja korrektse täitmise eest
13.Intergreeritud vedude olemus 14.Klienditeeninduse roll logistikasektoris Klientidest rääkides peetakse silmas erinevaid kliente: • ärikliendid, kes esindavad ettevõtte ärikeskkonda ja töötavad selle nimel, et tarbija soovid saaksid rahuldatud • lõppkliendid – tarbijad, kelleks on füüsilised isikud või ettevõtted, kes tarbivad erinevaid tooteid ja teenuseid Klienditeenindust peetakse logistikasüsteemide üheks olulisemaks komponendiks. Kõik logistikatoimingud peaksid olema korraldatud toetamaks klienditeeninduse eesmärke. Kuna logistilise teenindamise põhimõtted seavad prioriteediks tarbija, siis on logistikas juhtivaiks kriteeriumeiks klienditeeninduse sisu ja pakutav teenindustase. Klienditeenindus on logistika ja tarneahela juhtimise olulisemaid funktsioone, mis peaks olema suures osas ettevõtte logistikakontseptsiooni sisuks. Klienditeenindus kujutab endast ettevõtte logistikasüsteemi toimimise väljundit
teenuse osutamise kaudu. Klienditeeninduse all mõistetakse: Kliendile suunatud tegevuste kogumit Ettevõttes juhitavaid protsesse, toiminguid või funktsioone Klientide teenindamiseks vajalikke tegevusi Kliendiga seotud eesmärke, mis viivad kliendi rahuloluni Vahendeid tarneahela juhtimiseks Ärijuhtimise filosoofiat. Klienditeenindus kui logistikasüsteemi toimimise väljund Kõik logistikatoimingud peaksid olema korraldatud nii, et toetavad klienditeenin-duse eesmärke. Klienditeenindus on ettevõtte jõupingutuste väljund logistikatoimingute teostamisel.. Parameetreid on võimalik mõõta näiteks 1 2 tellimuste täitmise ajaga, tellimustsükli ajaga tarnekindluses jne… Klienditeenindus kliendi rahulolu saavutamiseks Hea klienditeenindus on eelis konkurentsivõitluses. See ei seisne üksnes uute klientide otsimises , vaid ka olemasolevate hoidmises.
tõuke (suured lao varud,pooltoodangu varud,tarneaeg ei ole kooskõlas ootustega,eba selge nõudlus)- ja tõmbemeetodid (minimaalsed lao varud,kontrollitud pool-ja valmis toodangu hulk,tarne aegade vähendamine,lähtub konkreetsest nõudlusest). ( tõuke- tootja(tegevus1)müüja(tegevus2)nõudlus. Tõmbe-tootja(tegevus2,3)müüja(tegevus1,4)nõudlus.) Logistika keskne mõiste tooraine, materjalide ning valmistoodete liikumisel tarneahelas peavad erinevad logistikatoimingud suurendama selle väärtust (omamise kasulikkust) tarbija juures. Tootmislogistika on tootmisprotsessi tehnoloogiline ja logistiline korraldamine ning juhtimine. Logistikat võib käsitleda kui: · süsteemset mõtlemisviisi, kus jälgitakse ja analüüsitakse kompleksselt eesmärki mõjutavaid faktoreid · juhtimisfunktsiooni, mis integreerib ja koordineerib olulised juhtimistegevused
3. Klientide teenindamiseks vajalikke tegevusi 4. Kliendiga seotud eesmärke, mis viivad kliendi rahuloluni(õigel ajal õiges kohas, kaup terve, kvaliteet ja õige hind, õige kogus) 5. Vahendeid tarneahela juhtimiseks(pädevus) 6. Ärijuhtimise filossoofia(kuidas suudab pakkuda paremat klienditeenindust) Klienditeenindus kui logisitikasüsteemi toimimise väljund Kõik logistikatoimingud peaksid olema korraldatud nii, et toetavad klienditeeninduse eesmärke. Klienditeenindus on ettevõtte jõupingutuste väljund logistikatoimingute teostamisel. Parameetreid on võimalik mõõta näiteks tellimuste täitmise ajaga, tellimustsükli ajaga tarnekindluses jne. Hea klienditeenindus on eelis konkurentsivõitluses. See ei seisne üksnes uute klientide otsimises, vaid ka olemasolevate hoidmises. Klienditeenindus kui vahend tarneahela juhtmiseks
Kulude liigitamise aluseid on palju. Nendeks kriteeriumideks võivad olla näiteks kulude tekkimise allikas, aeg, koht jne. Kulude rühmitamine ja liigitamine vajalikus ulatuses loob eeldused ettevõtte kuluarvestussüsteemi käivitamiseks ja toimimiseks. Logistikakulude arvestuse süsteem tootmis- või kaubandusettevõttes moodustab ühe osa kogu ettevõtet hõlmavast kuluarvestussüsteemist ja on sellega seotud sel määral, kuivõrd logistikatoimingud on seotud ettevõtte muude toimingute ja protsessidega. Sõltumata asjaolust, et ettevõtte logistikatoimingud on seotud orgaaniliselt muude toimingutega ja nende piirpinnad on sageli ähmased, võimaldab hästi toimiv kuluarvestussüsteem ettevõttes jälgida, mõõta, registreerida ja juhtida logistikatoiminguid eraldi muudest tegevustest ja protsessidest. Ettevõtete kuluarvestussüsteemides on üldiselt levinud järgnevalt käsitletavad kululiigid.
põhimõtete järgi liigitada. Kulude liigitamise aluseid on palju. Nendeks kriteeriumideks võivad olla näiteks kulude tekkimise allikas, aeg, koht jne. Kulude rühmitamine ja liigitamine vajalikus ulatuses loob eeldused ettevõtte kuluarvestussüsteemi käivitamiseks ja toimimiseks. Logistikakulude arvestuse süsteem tootmis- või kaubandusettevõttes moodustab ühe osa kogu ettevõtet hõlmavast kuluarvestussüsteemist ja on sellega seotud sel määral, kuivõrd logistikatoimingud on seotud ettevõtte muude toimingute ja protsessidega. Sõltumata asjaolust, et ettevõtte logistikatoimingud on seotud orgaaniliselt muude toimingutega ja nende piirpinnad on sageli ähmased, võimaldab hästi toimiv kuluarvestussüsteem ettevõttes jälgida, mõõta, registreerida ja juhtida logistikatoiminguid eraldi muudest tegevustest ja protsessidest. Ettevõtete kuluarvestussüsteemides on üldiselt levinud järgnevalt käsitletavad kululiigid.
taset teadmata on ettevõttes võimatu mistahes parendustegevus logistika ja tarneahela juhtimise valdkondades. 7 Äritegevus ja logistikatoimingud ettevõttes ja tarneahela liikmete vahel oleksid mõeldama- tud ilma info- ja kommunikatsioonitehnoloogia nüüdisaegseid tehnilisi lahendusi kasutamata. Sel põhjusel on pühendatud logistika infosüsteemidele järgmine, kaheksateistkümnes peatükk.
annaabi.ee 
