.. 4 1.1.Joondamine, rea vahe........................................................................................ 4 1.1Erinevad kirjastiilid............................................................................................. 4 1.2Tekst veergudes 1............................................................................................... 4 1.3Tekst veergudes 2............................................................................................... 5 1.4Tekst loendina..................................................................................................... 6 1.5Tekst horisontaalsuunas paigutatuna.................................................................6 2Tabel......................................................................................................................... 8 3Graafik.................................................................................................................... 10 4Pildid.......................
automaatselt taandega. Täiendavad viited. 6 Märkeloend Ülevaade 11. Sissejuhatuses antakse lühiülevaade käsitletavast põhiteemast; kokkuvõttes võetakse see lühidalt kokku. 12. Iga alateema juures kirjeldatakse lõigu põhiteemat. 13. Alateema juurde kuuluv täiendav teave ja üksikasjad tuuakse ära alateemas eraldi loendina; kõiki näiteid kirjeldatakse eraldi. 14. Alateema puhul täiendava lisateabe esitamisel tuleks välja tuua vähemalt kaks teabe kohta käivat näidet. Kui alateema illustreerimiseks on vaid üks näide, siis loendit ei tekitata. Põhiosa 15. Põhiosa puhul järgitakse ülevaates toodud ülesehitust. 16. Iga lõik peaks vastama ülevaateosa alateemale ning kirjeldama alateemas välja toodud teavet ja näiteid.
parajasti üks originaal. d. Bijektiivse funktsiooni f : X Y pöördfunktsiooniks nimetatakse funktsiooni f -1 : Y X, mis seab igale y Y vastavusse sellise elemendi x X, mille korral f(x) = y. 21) Relatsioonide esitusviisid: a. Loend: definitsiooni järgi on relatsioon paaride hulk. Kui see hulk on lõplik, siis saab teda esitada elementide (so paarida) loendina. Nt, vaatleme neljaelemendilisel hulgal X = {1, 2, 3, 4} määratud relatsiooni R, mis kehtib kahe arvu x ja y vahel parajasti siis, kui nende arvude sõnalises kujus ei leidu ühist tähte (,,sõltumatud arvud"). Lihtne on üle kontrollida kõik arvupaarid ja tulemuseks saame R = {(1, 4), (2, 4), (4, 1), (4, 2)} b. Boole'i maatriks: olgu R relatsioon hulkade X = {x1, x2, ..., xm} ja Y = {y1, y2, ..., yn} vahel
naturaalarvu paaride hulka {(a,b): a< b} N ende tehete korral on kas utus el ka tähis tus kuj ul aRb näiteks a< b Ü les anne: A ntud on hulgad A= { 1,2,3,4} j a B= A .D efineerida relats ioon aRb nii et a< = b,leida s elle relats iooni mä äramis p iirkond j a muutu mi s piirkond. R = { (a,b): a< = b} R = { (1,1),(1,2),(1,3),(1,4),(2,2),(2,3),(2,4),(3,3),(3,4),(4,4)} D om (R )= A R ange (R )= A 2. Relatsiooni esitamine (R.Palm järgi) R elats iooni võib es itada paaride loendina nagu ees pool, eriti j uhul kui paare on vähe. Teine võima lus relats ioonide es itamis eks on suunatud graaf. K as utame hulga A j a hulga B ele ment e gaafi tippudena (punktid joonis el) ja tõmb ame kaare punktis t a A punktini b B juhul kui paar (a,b) kuulub vas tavas s e relats iooni. Tule mus ena s aame graafi kus kaared viivad hulgas t A hulka B j a hulkade s ee s kaari pole N äiteks olgu hulk tähes tik A= { a,b} j a hulk B kõigi kahetähelis t e s õnade hulk, mida
naturaalarvu paaride hulka {(a,b): a< b} N ende tehete korral on kas utus el ka tähis tus kuj ul aRb näiteks a< b Ü les anne: A ntud on hulgad A= { 1,2,3,4} j a B= A .D efineerida relats ioon aRb nii et a< = b,leida s elle relats iooni mä äramis p iirkond j a muutu mi s piirkond. R = { (a,b): a< = b} R = { (1,1),(1,2),(1,3),(1,4),(2,2),(2,3),(2,4),(3,3),(3,4),(4,4)} D om (R )= A R ange (R )= A 2. Relatsiooni esitamine (R.Palm järgi) R elats iooni võib es itada paaride loendina nagu ees pool, eriti j uhul kui paare on vähe. Teine võima lus relats ioonide es itamis eks on suunatud graaf. K as utame hulga A j a hulga B ele ment e gaafi tippudena (punktid joonis el) ja tõmb ame kaare punktis t a A punktini b B juhul kui paar (a,b) kuulub vas tavas s e relats iooni. Tule mus ena s aame graafi kus kaared viivad hulgas t A hulka B j a hulkade s ee s kaari pole N äiteks olgu hulk tähes tik A= { a,b} j a hulk B kõigi kahetähelis t e s õnade hulk, mida
Pärast sellise ülekande toimumist kantakse uus vorm analoogia toel uutesse kontekstidesse, enamasti mingisse kindlasse grammatilisse konstruktsiooni = ekstensioon. Tüüpiliseks grammatiseerumise näiteks on eesti keeles kaassõnade teke. 3. Morfoloogiamudelid: IA (Item and Arrangement), IP (Item and Process), WP (Word and Paradigm), WA (Word and Affix). WP-mudel (paradigmamudel): sõnade muutmist kirjeldatakse kõikide paradigmasse kuuluvate vormide täieliku loendina. Sobib tüvemuutusega keelte puhul, võimaldab vältida grammatiliste tähenduste kuhjumise ja hargnemise probleeme. Protsessiline (järjestab vormimoodustusoperatsioone), mittelineaarne. Põhiüksuseks pole morfeem, vaid sõna, mille paradigma liikmed moodustatakse kindlate operatsioonide abil. Morfoloogilised reeglid seotud kindlate sõnarühmadega. Reeglikitsendused (osa reegleid kehtib kindla sõnarühma piires).
on seetõttu ka mahukam), märgendamata puid uuritakse suures osas vaid matemaatilistel ning arvutustehnilistel kaalutlustel. Märgendatud puude esitusviisid arvutimälus: a). Naabrusmaatriksina- traditsiooniline graafi esitusviis, kus nii maatriksi ridadele kui ka veergudele vastavad graafi tipud ning 1'ga on tähistatud elemendid, kus kahe tipu vahel leidub serv. Ebaefektiivne ning mälu raiskav esitusviis. Vajadus mälus järele: b). Servade loendina- servade loendi puhul on puu esitatud kaheelemendiliste järjenditena, kus järjendi komponentideks on puu tipud, mida serv ühendab. Tunduvalt efektiivsem esitusviis naabrusmaatriksist. Vajadus mälu järele: 2n. c). Prüferi koodina- Prüferi koodi moodustamine koosneb laias laastus vähima märgendiga lehe leidmisest ja selekteerimisest, tema naabertipu ülesmärkimisest, ning antud tipu kustutamisest. Kõige efektiivsem märgendatud puude esitusviis arvuti mälus.
Olgu X kõigi inimeste hulk. Siis võime defineerida relatsioonid R = {(x, y) : x on y-i isa} ja S = {(x, y) : x on y-i ema}. Niiviisi saab relatsiooni mõiste abil kirjeldada ka inimestevahelisi sugulussidemeid. 22. Relatsioonide esitamisviisid: loend, Boole’i maatriks, graaf, avaldis. Näited probleemidest, kus on sobiv kasutada konkreetset esitusviisi. [2] Loend o Kui relatsioon kehtib väheste elemendipaaride vahel, siis võib teda lihtsalt ette anda paaride loendina. o Vaatleme näiteks neljaelemendilisel hulgal X = {1, 2, 3, 4} määratud relatsiooni R, mis kehtib kahe arvu x ja y vahel parajasti siis, kui nende arvude sõnalises kujus ei leidu ühist tähte („sõltumatud arvud“). Lihtne on üle kontrollida kõik arvupaarid ning tulemuseks saame R = {(1, 4), (2, 4), (4, 1), (4, 2)}. Boole’i maatriks 18 o Relatsiooni hulkade X = {x1, x2, . .
keelekasutajate teadvuses ümber (seostub uue keeleümbrusega reanalüüs). Pärast sellise ülekande toimumist kantakse uus vorm analoogia toel uutesse kontekstidesse, enamasti mingisse kindlasse grammatilisse konstruktsiooni. 3. Morfoloogiamudelid: IA (Item and Arrangement), IP (Item and Process), WP (Word and Paradigm), WA (Word and Affix) 1) WP-mudel e paradigmamudel: sõnade muutmist kirjeldatakse kõikide paradigmasse kuuluvate vormide täieliku loendina. Sobib flekteerivate keelte puhul. Protsessiline (järjestab operatsioone), mittelineaarne. Põhiüksuseks pole morfeem, vaid on sõna, mille paradigma liikmed moodustatakse kindlate operatsioonide abil. Reeglid seotud kindlate sõnarühmadega. Kitsendused. 2) IA-mudel: taksonoomiline strukturalistlik mudel. Morfeemid leitakse tegelikust keelekasutusest korduvate üksuste registreerimise teel. Üksused segmenditakse ning uuritakse segmentide funktsiooni ja jaotust
o Valige või eemaldage kuupäevade või kellaaegade loendis filtreerimisel kasutatavad kuupäevad või kellaajad. Vaikimisi on kõik lahtritevahemiku või tabeliveeru kuupäevad rühmitatud aastate, kuude ja päevade hierarhia alusel. Kõrgema taseme valimisel või eemaldamisel hierarhias valitakse või eemaldatakse kõik allpool seda taset pesastatud andmed. Kui valite 2006, siis kuvatakse kuud loendina 2006 all ning päevad kuvatakse loendina iga kuu all. 77 Väärtuste loend võib koosneda kuni 10 000 väärtusest. Kui loend on pikk, tühjendage üleval ruut (Vali kõik) ning valige filtreerimiseks kindlad väärtused. 5. Kuupäevade või kellaaegade loendist valimine 6. Kriteeriumi loomine Märkused · Kõik kuupäevafiltrid põhinevad gregooriuse kalendril.
Näiteks: mul on vaja hoida mälus eesnimesid. Selleks pean välja mõtlema muutujale nime, millel võiks olla mingi tähendus. Valin selleksks $enimi. Nüüd omistan (=) sellele tekstilise väärtuse näiteks "Karin". PHP's tuleb see kirja panna nii: $enimi="Karin". NB! Kõik tekstid lisatakse jutumärkide vahele! Kasutusel on nii ühekordsed (' ') kui ka kahekordsed (" ") jutumärgid. Mis on nende vahe, vaatame kohe allpool. Muutuja nime andmine Panen keelud ja lubadused loendina, sest nii peaks asjad paremini meelde jääma: Iga muutujal peaks olema tähendus (see annab võimaluse hiljem koodist paremini aru saada) Nime andmisel kasuta tähestikkus A-Z, võimalusel ära kasuta täpitähti Ä. Õ, Ü ja Ö Kasutada võid nii suuri kui väikesi tähti, kuid muutujad on tõstutundlikud Kasutada võid numbreid 0-9, kuid ära kunagi nendega alusta tühikud on keelatud, kasuta nende asemel allkriipsu (_)
kindlate reeglite jargi. Liitmarksona valjendab kompleksset teemat tervikuna jarelkoordinatsioon: marksonad lisatakse kirjele lihtmarksonade loendina, kombinatsioone saab moodustada otsingul. Lihtmarksonad valjendavad voimalikult lihtmoisteid Marksonaotsing elektroonilises keskkonnas MARC21-vormingus: Isikunimi Kollektiivi nimi Ajutise kollektiivi nimi Uhtluspealkiri
Probleem: kuidas saab sait pakkuda kasutajale lihtsat ja koheselt kättesaadavat otsinguvahendit. Lahendus: tuleks välja pakkuda otsingureziim, mille ainus valikuvõimalus on otsitava sõna või fraasi märkimine. See funktsioon peaks olema esitatud ainult ühe väljaga vormil näiteks tekstiga "otsitav tekst", millele järgneb väli teksti kirjutamiseks ja otsingukäsuga nupp otsingu alustamiseks. Et otsingu tulemusi oleks mugav lugeda, tuleks need kuvada loendina eraldi leheküljel. Tulemuste kuvamise järjekorra saab määrata otsinguleheküljel. Loend ei tohiks sisaldada üle kümne kirje: suurema arvu kirjete puhul peaks lehekülje vorming ära näitama nii leitud kirjete koguarvu kui ka lehekülgede koguarvu, millele kirjed on jaotatud. Iga kirje peaks näitama ära: 92 · lehekülje pealkirja · tee kodulehelt antud kirjeni ("leivapurujälg")
Samuti võib strateegiat materialiseerida eeskirja, kavandi, otsuse, nimistu , ettekirjutuse või mõnel muul kujul. Strateegiliste eesmärkidega fikseeritakse, kuhu tahab organisatsioon tervikuna jõuda kau-gemas tulevikus ning seejärel lähemas perspektiivis. Järgmised eesmärgitasandid on seotud vasta-vate plaaniliikidega: need on taktikalised ja operatiivsed eesmärgid. Strateegiat vaadeldakse ideede kogumina, printsiipide hulgana, eesmärkide kompleksina, vahendite loendina, otsustuste hulgana, tegevuste ahelana jne. Strateegiat võib vaadelda kui protsessi ja seisundit. Strateegia koosneb eelpool loetletud erinevatest elementidest. Seejuures ei kujuta strateegia nende elementide lihtsat hulka, vaid vastastikku integreerunud spetsiifilise kvalitatiivse määratlusega tervikut, s.t süsteemi. Strateegia süsteemkäsitlus võimaldab teda määratleda erinevatelt üldistustasanditelt ja selgitada tema otstarvet.
annaabi.ee 
