Vanemate inimeste teenindamine • Teenindajapoolne kannatlikkus ja lugupidav suhtumine. • Tuleb kohe reageerida , kui nad vajavad spetsiaalset abi. • Mõtte väljendamine kui ka liikumine võtab kauem aega. • Tahavad lihtsalt lobiseda või vestelda. • Tujukamad, kapriissemad ja nõudlikumad. • Levitavad rohkem suulist informatsiooni oma saadud kogemuste kohta. Rasked kliendid • Norijad • Kõigeteadjad • Vigadele keskendujad • Püsikurtjad • Lobisejad • Kiirustajad • Maailma nabad Raskete klientide teenindamine • Kuula klienti! • Ära lasku vaidlusesse! • Ära süüdista klienti, vabanda korralikult! • Ole empaatiline! • Tuvasta probleem! • Leia lahendus! • Suhtle oma kolleegidega! Kasutatud materjal • www.elil.ee Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit • http://www.lvrkk.ee/kristiina/Heli_Freienthal/Klient_3/e akate_inimeste_teenindamine.html
maale võõrasse kohta. Seda tegid ka lugusid jutustavad seitse neidu ja kolm noormeest. Neil oli hea ja mõnus olla ning nii olid nad haiguse eest kaitstud. Mina leian, et Boccaccio 14. sajandist pärinevad lood peegeldavad väga hästi ka tänapäeva. Inimesed ei ole muutunud. Olenemata tehnika arengust, sõdadest, suurtest revolutsioonidest ja kõigest muust, on inimesed ikka üsna samasugused. Lugudes leidub väga erinvaid tüüpi inimesi – rumalad abielumehed, lobisejad naised, kättemaksuhimulised üliõpilased, kohtlased talupojad, naiivsed vagatsejad jne. Täpselt sarnaste iseloomuomadestega inimesi leidub ka tänapäeval. Kahjuks on valdavalt kõige rohkem rumalaid ja ihadele alluvaid inimesi. Võib märgata, et väga paljudes teostes on tähtsal kohal maised ihad ja lõbutsemine. Keha juhib mõistust, nagu ka tänapäeval. Ei ole vahet, mis seisusest inimesega on tegemist, kes
aastal Nikolaile kirjutatud kirjas järgmistele nõuetele: nad austavad inimisiksust ja on alati vastutulelikud, lahked, viisakad, järeleandlikud. Nad valutavad südant ka selle pärast, mida ei näe palja silmaga. Nad austavad võõrast omandit ja maksvad oma võlad. Nendel on puhas süda ja nad kardavad valet. Vale madaldab rääkijat kuulaja silmis. Nad ei teeskle ja käituvad tänaval samamoodi nagu kodus, nad ei aja endast vähematele puru silma, nad ei ole lobisejad ega tiku avameelitsema, kui neilt ei küsita. Lugupidamisest võõraste kõrvade vastu on nad rohkem vait. Nad ei alanda end, et teises inimeses kaastunnet äratada. Nad ei mängi võõrastel hingekeeltel, et neile vastu õhataks ja neid poputataks, see kõik annab odava efekti, on labane, iganenud, võlts. Neid ei huvita võltsbriljandid nagu tutvused kuulsustega. Kui neil on anne, siis nad austavad seda. Selle nimel ohverdavad nad oma rahu, naised, viina
6. Jäärapäine klient. Jäärapäisel kliendil on väga tugevad arvamused kõikvõimalikest maailma asjadest ja neid on äärmiselt raske kummutada. Kui ta on midagi otsustanud, jääb ta sellele tavaliselt kindlaks ja ei soovi, et sa tema meelt püüa muuta. Püüa vältida liiga otsekohest mõjutamist. Liigu edasi sammhaaval ja loo kliendile tunne, et sa ei püüa muuta tema arvamusi. 7. Suured lobisejad. Suured lobisejad vestlevad sinuga meeleldi ja pikalt ning on tavaliselt sinuga alati ühel meelel, kuid seda vaid seniks, kui jõuad ostuotsuse juurde. Sinu aeg on sinu raha! Agent peab kontrollima dialoogi ja müüki. Esita kliendile ainult teemakohaseid küsimusi, millele vastamiseks on ta sunnitud kaasa mõtlema sinu pakkumisele. 8. Asjatundlik klient. Asjatundlik klient toob alati rõhutatult esile ennast, enda teadmisi ja oskusi. Ta püüab jätta endast
Hea on suhelda inimestega, kes meile meeldivad. Veelgi parem on suhelda inimestega, kellele me ise meeldime. Klienditeeninduses tuleb aga suhelda kõigiga ka raskete klientidega.Rasked kliendid panevad suhtlemisoskused tõsiselt proovile, aga suutes taolise kliendiga edukalt toime tulla, kasvab enesekindlus ja motivatsioon ning suureneb rahuolu töös. Raskeid kliente on erinevat tüüpi: ,,norijad", ,,kõigeteadjad", ,,vigadele keskendujad", ,,püsikurtjad", ,,lobisejad", ,,kiirustajad", ,,maailma nabad" jt. Iga teenindaja oskaks seda nimekirja omaltpoolt täiendada. Üks raskemaid, kellega suhelda, on kindlasti ,,vihane-kuri" tüüp. Selline klient on ärritunud ja vihane asutuse ning tihti ka isiklikult teenindaja peale. Ta tunneb end tavaliselt ohvrina, kellele on liiga tehtud ning näitab oma pahameelt valjuhäälselt välja. Siinkohal võib tekkida küsimus, kas sellist klienti on üldse vaja hästi kohelda ja säilitada? Kindlasti on
Üldlevinult võibki töötaotlejad jagada kolme gruppi: a) tagasihoidlikud ja kinnised – need on inimesed, kes vastavad vaid neile esitatud küsimustele, ise rääkima ei kipu ja vastu küsimusi ei esita. Tihtipeale tuleb neilt vastuseid lausa välja pressida. Asi polegi selles, et nad midagi varjata tahaksid, lihtsalt nende loomus on selline, mis ei lase suud lahti teha. b) Avatud ja lobisejad – see tüüp on vastandiks eelmisele. Lobisejate puhul võib kuulda mitte ainult vastuseid küsimustele vaid ka külluses kõike muud, peamiselt nende endi kohta. Tihti arvatakse, et mida sõnakam oled, seda parema mulje jätad, kuid see arusaam võib rängalt alt vedada – tööandja võib ju eelistada hoopis vähemjutukat töötajat ja teda ei pruugi üldse huvitada, mis värvi kass kohataotlejal kodus on või millist
riknemiseni. Enne teadust ja kultuuri oli inimene lihtne ja loomulik. Meil küll saavutused ja mugavused, aga pole enam väärtusi. Kõik on muutunud üksluiseks ja isikupäratuks ning inimesest on saanud ori kultuurile, mis varjab meie ehtsat isiksust. Mida arenenum on kultuur, seda madalam on inimese vaim. Erinevad teadused saavad alguse inimeste pahedest nt astronoomia pettus, geomeetria omamisiha, filosoofid kahjuks mitte ainult laisad, vaid ka lobisejad, kes õõnestavad väärtusi oma kahtlustega, röövivad inimestelt, mis on püha. Luksus tegelikult hukutab nt rikub maitse: kunstnikud teevad töid, mis tooks neile rohkem sisse, mitte, mida tahaks. Kui kirjutatakse raamatuid, ei küsita, kas eetiliselt head, vaid kirjutatakse kutsuvalt ükskõik millest, peaasi, et hästi kirjutatud. Inimest vääristab tegelikult loodus e ,,tagasi loodusesse". Tsivilisatsioon on kõikide pahede algpõhjus. Ebavõrdus sai alguse, kui keegi pani maa
Boccaccio novellide atmosfääri. Suhted abielu "sees" ja "väljaspool" moodustavad temaatilise keskme. Tsüklisse "Kaheksa intermeediumi" kuuluvad järgmised: "Lahutuskohtunik", "Leskmehest kupeldaja, nimega Trampago, "Alkaldivalimine Daganzos", "Hoolas vaht" , "Valebiskaialane" , "Imemaal", "Salamanca koobas" ja "Armukade vanamees" . . Väljaspool "Kaheksat intermeediumi" on Cervantesele omistatavatest lühinäidenditest kõnekoomika ja vaimuterava dialoogi oivaliseks näiteks "Lobisejad" . Inimveidruste ja terav meelsuste kirev loetelu on intermeedium "Hädaliste hospidal" ."Sevilla vangla", mille puhul võib mõistagi otsida autobiograafilisi taustu, kujutab poomissurma eelset piirsituatsiooni, jättes õnnelikugi lahenduse külge "musta huumori" varju. Novellid Cervantese novelle oli ühtekokku 12: "Inglismaa hispaanlanna", "Kaks neidu", "Emand Cornelia", "Vere jõud", "Helde armastaja", "Mustlasneiu", "Suursugune
põgusalt aimatavad iroonia, mille sünnitab ortodokssete ideede näilikult tõsimeelne rõhutamine. Ka "Salamanca koopas" varjab nõiakunste tundev üliõpilane hoolega oma tarkusi, et mitte sattuda inkvisitsiooni teenrite küüsi, kes sel ajal armutult jälitasid mis tahes nõidu ja maage. Väljaspool "Kaheksat intermeediumi" on Cervantesele omistatavatest lühinäidenditest kõnekoomika ja vaimuterava dialoogi oivaliseks näiteks "Lobisejad" . Inimveidruste ja terav meelsuste kirev loetelu on intermeedium "Hädaliste hospidal" , meenutades varasemaid Erasmuse ja Rabelais' ning hilisemaid Quevedo satiire. "Sevilla vangla", mille puhul võib mõistagi otsida autobiograafilisi taustu, kujutab poomissurma eelset piirsituatsiooni, jättes õnnelikugi lahenduse külge "musta huumori" varju. 11 Novellid
mitte öelda sündmuste kohta siseelus. Võitlust, mis sel epohhil algas Wilhelm II vastu, ei saanud ma heaks kiita. Ma nägin Wilhelmis mitte ainult Saksa imperaatorit, vaid eelkõige Saksa laevastiku loojat. Kui Saksa Riigipäev hakkas Wilhelm II-le tekitama takistusi tema avalikel esinemistel, kurvastas see mind erakordselt, eriti seetõttu, et minu silmis polnud selleks mingit põhjust. Ja see vääris hukkamõistu seda enam, et härra-sed lobisejad parlamendist räägivad ise mingisuguse ühe 28 sessiooni jooksul kokku alati palju rohkem lollusi, kui terve kuningate dünastia mitme aastasaja jooksul, kaasa arvatud kõige rumalamad neist. Ma olin masendatud sellest, et riigis, kus iga lollpea mitte ainult et ei kasuta sõnavabadust, vaid võib ka pääseda Riigi-päeva ja saada "seaduseandjaks", impeeriumi krooni kandja saab keeldude