HÜPOTEETILINE SÜLLOGISM Hüpoteetiline süllogism on süllogism, milles vähemasti suurem eeldus on implikatiivne (tingiv) otsustus. Kui kõik otsustused on implikatiivsed, siis nimetatakse seda süllogismi puhtaks hüpoteetiliseks süllogismiks. Suurem eeldus pq Väiksem eeldus qz Tuletis pz Kui enne panime süllogisme sümbolites kirja nagu eelpool, siis nüüd võtame kasutusele uue viisi: [ ( p q) ( q z ) ] ( p z) Kui väiksem eeldus on kategooriline otsustus, siis on ka tuletis kategooriline:
Küllaldase aluse seadus 4. Kuidas jagunevad küsimused vastuste hulga alusel? Õiged ja ebaõiged. 5. Atributiivse lihtväitena termin on alati piiritletud, kui ta esineb… Eitava väite predikaadina 6. Disjunktsioonitehte eitus on … Selle operandide eituste konjunktsioon. 7. Traditsioonilisele arutlusele „üldiselt üksikule“ vastab klassikalises loogikas … Üldisuskvantori eemaldamine. 8. Olgu antud süllogism: „Kui kana ei mune, siis ta ei kaaguta. Kana kaagutab, seega ta muneb.“ Millise süllogismi moodusega on tegu? Kehtiv modus tollens 9. Milline allpool toodud operaatoritest on aleetilises loogikas üks kahest peamisest operaatorist? Võimalikkuse operaator 10.Milline järgnevatest väidetest on väär? Alamtuletuste sees ei tohi olla täiendavaid alamtulemusi. Tingimuslik tõestus sisaldab alamtuletusi.
sünonüümina. Selguse mõttes nõuan ma meie kursuses sellise terminoloogia järgimist, kuigi see pole tänapäeval üldlevinud. ARUTLUSE LIIKIDEST Deduktsioon. Deduktiivne arutlus on arutlus, milles on loogilise paratamatusega garanteeritud tõestest eelsustest tõeste järelduste saamine. Enamasti on tegemist järeldamisega, mis on suunatud üldiselt osalisele või üksikule, kuid mitte ainult. Deduktsiooni näiteks on lihtne kategooriline süllogism, otsesed (vahetud) järeldused ning arutlused liitväidetega. (NB! Täielik matemaatiline induktsioon on pigem deduktsioon.) Klassikaline loogika tegeleb peamiselt deduktsiooniga. Induktsioon. Induktiivne arutlus on arutlus, milles tuletis on kehtiv mingi tõenäosuse või tõesusastmega. Enamasti on tegemist järeldamisega üksikult üldisele. Nt induktsioon lihtsa loendamise kaudu: Pontul on saba, Muril on saba , jne ..., järelikult (tõenäoliselt) on kõikidel koertel saba
kõikide üksikjuhtude kaudu seega siis liikudes üksikult üldisele. See on iga uurimise tee, mis peab viima tõelisele teadmisele- ja ainult valmis, küps, igati tõestatud teadus on apodiktiline: seal kus ta alles on kujunemisstaadiumis, s.t. alles uurimine kui niisugune, on ta ,, epagoogiline", induktiivne omalt mõttemeetodilt. 7.4. Mõisted 14 Ükski otsustus, tõestus ega ka süllogism ei saa läbi ilma mõisteteta. Aristotelest huvitav- ja seles on ta sokraatilise mõttekooli ustav jätkaja- mõtelda ning opereerida võimalikult selgete ning piiritletud moistetega: niisugune igale teaduslikule mõtlemisele vajalik mõistetega: niisugune igale teaduslikule mõtlemisele vajalik mõistete määritlemine teostub aga definitsiooni ( ,,orismos") kaudu, mille varal mõisted tuletatakse üldisest eriliste tunnuste juurdelisamise teel
Defineeri kodus: 1. tark: klassitunnus – isikuomadus; selge, lahtise peaga, rohkete vaimuannetega, arukas, taibukas. Liigi erisuse tunnus – kõrge inteligentsiga; terava mõistusega; 2. tants: klassitunnus – vastav kunstiliik; spordiala; meelelahutuslik tegevus. Liigi erisuse tunnus – ballett; võistlustants; disko, pidu 3. vale: klassitunnus – sihilikult esitatav alusetu, tõele mittevastav väide v. teade. Liigi erisuse tunnus - Süllogism Süllogism on järelduse vorm millest kahest eeldusest saadakse tuletis. kõik lõvid (M) söövad rohtu - I eeldus kõik lehmad on lõvid - II eeldus ----- kõik lehmad söövad rohtu - tuletis S P S - väiksem termin P - suurem termin M - terminus medius (vahendaja) Reeglid: 1. Süllogismis on kolm otsustus. 2. Süllogismis on kolm terminit. 3. M+ a P- M- ; P- S+ a M- S+ a M- ----------- -------------- S+ a P- ? 4
Marx, Saksa ideoloogia, Teesid Feuerbachi kohta, 11. Loogikute üheks peamiseks uurimisaineks on traditsiooniliselt olnud n-ö loogilise tõesuse mitmesugused valdkonnad. Kõige iidsem ja kõige tuntum näide on Aristotelese süllogismiteooria. Räägime sellest mõne sõna. Süllogism Aristotelese mõttes on näiteks järgmine lause: ,,Kui kõik eurooplased on valgenahalised ja mõned eurooplased on muhameedlased, siis mõned valgenahalised on muhameedlased." Süllogism on kui-siis lause. Kui-lause koosneb omakorda kahest lausest, nimelt ,,kõik eurooplased on valgenahalised" ja ,,mõned eurooplased on muhameedlased", ning laused on omavahel ühendatud sõnaga ,,ja". Neid lauseid nimetatakse eeldusteks. Siis-lauset nimetatakse järelduseks.
Kt 4 Süllogismid liitväidetega Tingiv süllogism(hüpoteetiline süllogism) – suurem eeldus on kindlasti tingiv väide ning väiksem eeldus võib olla tingiv väide Tingiv-kategooriline – esimene eeldus tingiv väide, teine eeldus kategooriline väide. Kaks viisi: Jaatav moodus – modus ponens. Aluse jaatus viib tagajärje jaatusele P -> q kui vihma sajab, siis on tänav märg. P vihma sajab Q tänav on märg (p->q) & p |- q Eitav moodus – modus tollens. Tagajärje eitus viib aluse eitusele
- Arutlus on korrektne ainult sellisel juhul, kui ta on kehtiv (vt üleelmist punkti) ja tema eeldused ja järeldus on tõesed väited. Arutluse tulemusena saadud otsustust nimetatakse järelduseks ehk tuletiseks ning lähteotsustusi eeldusteks. Tuletis järgneb eeldustest paratamatult. - Deduktsioon – arutlus, milles on paratamatusega garanteeritud tõestest eeldustest tõeste järelduste saamine. Enamasti üldiselt osalisele või üksikule. Lihtne kategooriline süllogism. - Induktsioon – Induktiivne arutlus on arutlus, milles tuletis on kehtiv mingi tõenäosuse või tõesusastmega. Enamasti üksikult üldisele. - Analoogia – Arutlus analoogia põhjal on järeldamine, mis on enamasti suunatud üksikult üksikule. Arutluse aluseks on arutlusobjektide samasus. Arutlusobjektide suure hulga korral võib muutuda analoogiaarutlus induktiivseks. 11. OTSENE JÄRELDUS; VÄITE ÜMBERPÖÖRAMINE, MUUTMINE, VASTANDAMINE JA TRANSPOSITSIOON.
Kui süllogismi mõni eeldus on eitav, on seda ka tulem. Kõikidel süllogismidel on nn kesktermin. See on omadus, mõiste, liik või hulk, mida mainitakse mõlemas eelduses. Süllogismis BARBARA on selleks terminiks inimene, järelduse tulemis seda terminit enam ei esine. Süllogistika, nii nagu Aristoteles ja tema järgijad seda esitasid, on väga keeruline teooria. Süllogisme jaotatakse mitmesugustesse rühmadesse (nt. hüpoteetiline, hierarhiline, kategooriline süllogism) ja seejärel veel alamrühmadesse. Aristoteles eeldas, et süllogismides võib rääkida vaid sellistest liikidest, millel on olemas vähemalt üks esindaja. Näiteks ei saa kasutada eeldust kentauride kohta, kuna ühtki kentauri ei eksisteeri. Tänapäeval pole eksistentsi eeldus aga kohustuslik. Nüüd eristatakse faktitõdesid loogikatõdedest, nõnda, et järelduse kehtivust saab uurida ka siis, kui selle eeldused pole faktiliselt tõesed. Kui
NT: Ring ei saa sirgega ristuda rohkem kui kahes punktis. Ring ja hüperpool on koonilised kujundid. Ükski kooniline kujund ei saa sirgega ristuda rohkem kui kahes punktis Üldreeglilt üksikfaktideni – deduktsioon 1. Kõigil metallidel on elektrijuhtimise omadused Kuld on metall Kuld juhib elektrit M P Metall Elekter Kuld Metall Kuld Elekter Süllogism- Järeldus, mis saadakse kahest teiseteisest sõltumatult vastu võetud lause loogilisest kooskõlastamisest nim süllogismiks. Lihtkategoorilises süllogismis fikseeritakse kahe mõiste S ja P omavaheline suhe mõiste M kaudu. (2 esimest on eeldused) 1. Kõik filosoofid(M) on targad(P). Aristoteles on tark. M P Filosoofid Targad Aristoteles Filosoof Aristoteles Tark SÜLLOGISMIREEGLID 1.Süllogismis peab olema vähemalt 3 terminit
seejärel muudetud väite ümberpööramine. Väite kvaliteet muutub esialgsega võrreldes vastupidiseks. Nt. Kõik tudengid on inimesed.------Ükski mitteinimene ei ole tudeng. 4. Väite transpositsioon – kõigepealt teostatakse väite muutmine, seejärel muudetud väite ümberpööramine ning seejärel ümberpööratud muudetud väite veelkordne muutmine. Nt. Kõik tudengid on inimesed. Kõik mitteinimesed on mittetudengid. KATEGOORILINE SÜLLOGISM SÜLLOGISM on arutlus, mis koosneb kahest eeldusest ja ühest lõppjäreldusest. Lihtne kategooriline süllogism – moodustavad kolm atributiivset lihtväidet, kusjuures igal süllogismi moodustaval lihtväitel on mis tahes teise sama süllogismi moodustava lihtväitega täpselt üks ühine termin(mis peab esinema samas tähenduses). Eeldus P M (SUUREM EELDUS) Eeldus M S (VÄIKSEM EELUS) Lõppjäreldus S(VÄIKETERMIN) P(SUURTERMIN)
objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvaba- duse olemasolu), aistingute saamine (reageerimine maailmast tulevatele signaalidele), mälu (salves- tatud aistingute) kasutamine ja mõistuse (süllogistika) rakendamine. Süllogism (kr.k. syllogismos järeldus) on tõese järelduse tegemine maailma kohta vaid mõistuse abil, ilma vastavat aistingut saamata. Näiteks: kui a = b ja b = c, siis ka a = c. Hing on inimeses sisalduva info see osa, mis on omane kõigile indiviididele (laiemas tähenduses kõigile elusolenditele). Hinge olemasolu tähendab osalemist ainevahetuses omaette subjektina (tähendab hingamist siit ka nimetus). Hing on liigi-info
annaabi.ee 
