Hando Runnel Hando Runnel on sündinud 24. novembril 1938.a Järva- maa Liutsalu külas talupidaja peres. Keskhariduse omandas Tartu ja Paide keskkoolis. Hando Runneli kõik luuletused on isamaalised ja neid on hea kuulata ja lugeda. Runneli esimene luulekogum oli ,,Maa lapsed" (1965), milles on luuletusi armastusest, loodusest ja kodumaast. Tema teine luulekogum oli ,,Laulud tüdrukutega" (1967), milles oli armastusest koduküla vastu. Looming ,,Maa lapsed" (1965)
Hando Runneli luulekogude analüüs Hando Runnel on luuletaja ja kirjanik. Ta on sündinud 24. novembril 1938.aastal Järvamaal Võhmatu vallas Liutsalu külas Vainu talus.Tema isa Eduard ja ema Pärja olid Järvamaale rännanud Võrumaalt. H.Runneli huvi kirjanduse vastu tärkas algkoolis. Juba teisest klassist peale tahtis ta kirjanikuks saada. Alghariduse omandas Hando Runnel Jalgsema, Ambla ja Järva-Jaani koolides. Keskhariduse sai Tartu 1. Keskkoolis ja Paide Keskkoolis. Aastatel 1957 - 1962 õppis ta Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat ning töötas kodukolhoosis.
Jakob Westholmi Gümnaasium Hando Runnel Referaat Birgit Nurmela 9. b klass Tallinn 2009 Hando Runnel Elukäik Hando Runnel luuletaja ja essist, sündinud 24. novembril 1938. aastal Järvamaal, Võhmuta vallas, Liutsalu külas Vainu talus Võrumaalt pärit vanemate peres. Tema vanemad isa Eduard ja ema Pärja olid Järvamaale rännanud Võrumaalt ning selle tõttu seal võõrad tundunud. H. Runneli isa Eduard suri ennem, kui poiss läks viiendasse klassi. H. Runneli huvi kirjanduse ja kultuuri vastu tärkas algkoolis. Ta õppis Jalgsema, Ambla, Järva-Jaani, Tartu ja Paide koolides. Töötas kodukolhoosis ja õppis samal ajal EPAs agronoomiat. Hiljem töötas ,,Loomingu" toimetuses, kes trükkis osad
Hando Runnel Gert Metsis 12.A Elulugu sündinud 24. novembril 1938 Järvamaal Võhmuta vallas Liutsalu külas Vainu talus Võrumaalt pärit vanemate peres Ta on eesti luuletaja ja kirjastaja Hando Runnel omandas alghariduse Jalgsemal, Amblas ja Järva Jaanis, keskhariduse Tartu 1. Keskkoolis ja Paide Keskkoolis. Hiljem õppis Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat, mis jäi lõpetamata. Elulugu Töötas Loomingu toimetuses. Aastal 1992 asutas kirjastuse Ilmamaa. 1993. aastal oli ta esimene Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. 5
Hando runnel Luuleanalüüs Egert Laur Elu Hando Runnel on sündinud 24. novembril 1938. aastal Järvamaal Liutsalu külas. Õppis Jalgsema, Ambla, Järva-Jaani, Tartu ja Paide koolides. Aastail 1957-1962 õppis Eesti Põllumajandus Akadeemias agronoomiat, mis jäi lõpetamata. Alates 1971. aastast on ta vabakutseline kirjanik. Töötas ajakirjas “Akadeemia” ja Tartu Ülikoolis. Oli Eesti Kongressi liige. Kirjastuse “Ilmamaa” üks asutajaid ja omanikke Iseloomustused
Hando Runneli looming Hando Runnel on sündinud 24. novembril 1938. aastal Järvamaal, Võhmuta vallas, Liutsalu külas Vainu talus Võrumaalt pärit perest. Õppis Jalgsema, Ambla, Järva-Jaani, Tartu ja Paide koolides. Töötas kodukolhoosis ja õppis samal ajal EPAs agronoomiat. Esimesed luuletused tegi ta algkoolis, tõsisemalt võttis ta luuletamise ette 1950ndate lõpupoole. Luuleraamatut on ta andnud korduvalt ja jätkab ka siiamaani luuletamist. Lastele mõeldud luulekogusid on ta teinud 4, paljusid ülejäänusid nimetatakse sihtgrupituks ehk sobivad kõigile. Luulekogudest ei puudu
Jaam 7 Tütarlaps läks jalutama 8 Kui pruudid Tapalt tulivad 9 Viraksaare 10 Talvine pühapäev 10 Rumala lapse hommikupalve 11 Kasutatud kirjandus 12 2 Elulugu Hando Runnel sündis 24.novembril aastal 1938. Ta sündis Järvamaal Võhmuta vallas Liutsalu külas talupidaja pojana, õppis Jalgsema algkoolis 1945, Järva-Jaani ja Ambla 7-kl. koolis, Tartu 1. ja Paide keskkoolis. Seejärel töötas kodupaiga kolhoosis ja õppis EPA kaugõppeteaduskonnas agronoomiat 1957-62, stuudiumi lõpetamata. Esimesed luuletused ilmusid trükis 1963 "Loomingus". Esimene kogu "Maa lapsed" ilmus 1965 kassetis "Noored autorid". Teine kogu "Laulud tüdrukuga" järgnes 1967. Veel Hando Runneli loomingut: "Mõru ning mööduja" ( 1976 ) "Kodu-käija" ( 1978 )
Puiga Põhikool Gertu Teidla 9. klass Hando Runneli elu ja looming Referaat Juhendaja: Aimi Lessel 2009 Hando Runneli elulugu Hando Runnel on sündinud 24. novembril 1938. aastal Järvamaal, Võhmuta vallas, Liutsalu külas Vainu talus Võrumaalt pärit vanemate peres. Ta õppis Jalgsema algkoolis, Järva-Jaani ja Ambla 7-kl koolis, tartus 1. Ja Paide keskkoolis. 1971. aastast vabakutseline kirjanik, 1973. aastast elab Tartus. Töötas ajakirjas "Akadeemia" ja Tartu Ülikoolis, 1992. aastast kirjastuse ,,Ilmamaa" üks asutajaid ja omanikke Tõõtas kodupaiga kolhoosis ja õppis Eesti Põllumajandus Akadeemias agronoomiat, mis jäi lõpetamata. Ta töötas Loomingu toimetuses. Aastal 1992 asutas kirjastuse
Sisukord Sissejuhatus Valisime uuritavaks poeediks Hando Runneli, sest teadsime, et tema luule on lihtsasti arusaadav ning isamaaline. Eluloo ning tunnustuste kohta tahtsime rohkem teada saada. Luuleanalüüsiga kontrollisime oma hüpoteesi paikapidavust ja loomingu teemasid ja ideid. Informatsiooni saime Kairi Koppeli blogist, Timo Arbeiteri slaidiesitlusest ning Märt Hennoste raamatust ,,Eesti kirjandus tekstides". Elulugu Hando Runnel sündis Järvamaal Liutsalu külas 24. novembril 1938. aastal. Abikaasa Katre Ligiga viis poega ja tütar. Keskhariduse omandas Paide ja Tartu koolis. Aastatel 1957-1962 õppis ta Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat. Runneli kirjanduslikke huvide tõttu jäi tal kõrgkool pooleli ning ta asus ajakirja ,,Looming" toimetusse tööle. Hiljemalt jäi ta vabakirjanikuna elama püsivalt Tartusse. Alates 1969.aastast kuulub Kirjanike Liitu ning teda on korduvalt valitud sama liidu juhatusse. Kuulub alates 1992
November 2011 SISUKORD 1. Sisukord 2 2. Elulugu 3 3. Looming 4 4. Teosed 4 5. Luuletusi 6 6. Kasutatud materjalid 7 2 ELULUGU Hando Runnel on sündinud 24. novembril 1938. aastal Järvamaal Liutsalu külas. Õppis Jalgsema, Ambla, Järva-Jaani, Tartu ja Paide koolides. Esimesi luulekatsetusi tegi juba algkooli ajal, tõsisem harrastus jääb 1950ndate lõpupoole. Ise on Runnel enese kohta öelnud: "Kirjanikuks saamise mõte sündis mul üsna varakult, olin seitsme- kaheksa-aastane, käisin teises klassis, juba siis mõtlesin sellest tõsiselt. [...] Kirjutasin oma esimesed luuleread algkooliklassides, sihipäraselt kirjutama ja harjutama hakkasin kahekümneselt. [..
.............................................. Sissejuhatus. Mina tegin referaadi luuletajast Hando Runnel. Valisin Hando Runneli sellepärast, et ta on väga huvitav ja omapärane luuletaja. Ühes kogumikus on tal väga palju erineva iseloomu ja ehitusega luuletusi. Kuna ma Hando Runneli kohta eriti palju ei tea, siis ma otsustasingi, et teen referaadi just tema kohta. Elulugu. HANDO RUNNEL on sündinud 24. novembril 1938. aastal Järvamaal Võhmuta vallas. Hando Runnel on pärit Liutsalu külast, Vainu talust Võrumaalt. Hando Runnel õppis väga paljudes koolides. Ta õppis Jalgsema, Ambla, Järva- Jaani, Tartu ja Paide koolides. Lõpetas Paide keskkooli aastal 1956. Seejärel läks ta õppima põllumajandust ja selle kõrvalt käis õppimas EPA kaugõppeosakonnas agronoomiat. Agronoomia õppimine ja tal aga poolikuks, sest külarahva seas elades paistis agronoomiastuudium loomupärasema harimisviisina, kui näiteks tegelemine keele ja kirjandusega
HANDO RUNNEL Hando Runnel sündis 24. novembril 1938. a Järvamaal Võhmuta vallas Liutsalu külas(vaata!) talupidaja pojana, õppis Jalgsema algkoolis, Järva-Jaani ja Ambla 7-kl koolis, Tartu 1. ja Paide keskkoolis. Töötas kodupaiga kolhoosis ja õppis EPA kaugõppeteaduskonnas agronoomiat 1957-62, stuudiumit lõpetamata. Pärast esikteoste avaldamist kutsuti Runnel Tallinna, kus ta 1966-71 oli Loomingu toimetuses publitsistikaosakonna juhataja. Hiljem kutseline kirjanik Tartus, abielus Katre Ligiga. Kirjanike Liidu liige 1969.
Hando Runnel Luuleanalüüs Koostaja: Juhendaja: Kuressaare Gümnaasium 12B ELU Hando Runnel on sündinud 24. novembril 1938. aastal Järvamaal Liutsalu külas. Õppis Jalgsema, Ambla, Järva-Jaani, Tartu ja Paide koolides. Aastail 1957-1962 õppis Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat, mis jäi lõpetamata. 1971. aastast vabakutseline kirjanik. ELU Töötas ajakirjas "Akadeemia" ja Tartu Ülikoolis. Oli Eesti Kongressi liige. Kirjastuse ,,Ilmamaa" üks asutajaid ja omanikke, avaldab ,,Eesti mõtteloo" sarja.
SISUKORD 1. Sisukord 2 2. Elulugu 3 3. Looming 4 4. Teosed 4 5. Luuletusi 6 6. Kasutatud materjalid 10 2 ELULUGU Hando Runnel on sündinud 24. novembril 1938. aastal Järvamaal Liutsalu külas. Õppis Jalgsema, Ambla, Järva-Jaani, Tartu ja Paide koolides. Esimesi luulekatsetusi tegi juba algkooli ajal, tõsisem harrastus jääb 1950ndate lõpupoole. Ise on Runnel enese kohta öelnud: "Kirjanikuks saamise mõte sündis mul üsna varakult, olin seitsme- kaheksa-aastane, käisin teises klassis, juba siis mõtlesin sellest tõsiselt. [...] Kirjutasin oma esimesed luuleread algkooliklassides, sihipäraselt kirjutama ja harjutama hakkasin kahekümneselt. [..
..................3 2. ,,KIIKAJON JA KAALEPUU"..............................................................................................4 3. KOKKUVÕTE........................................................................................................................8 4. KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................................9 1. Hando Runneli elulugu ja looming Hando Runnel on sündinud 24. novembril 1938. aastal Järvamaal Liutsalu külas. Õppis Jalgsema, Ambla, Järva-Jaani, Tartu ja Paide koolides. Aastail 1957-1962 õppis Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat, mis jäi lõpetamata. Esimesi luulekatsetusi tegi juba algkooli ajal, tõsisem harrastus jääb 1950ndate lõpupoole. Trükis ilmusid need 1963. aastal Loomingus, esikkogu «Maa lapsed» ilmus 1965. 1966-1971 töötas ajakirjas Looming ja seejärel on olnud Tartus vabakutseline kirjanik. Suurima tunnustuse on Hando Runnel
Selles referaadis jutustan Hando Runneli elust ja loomingust. Käsitlen teemasid tema lapsepõlvest, haridusest, luuletaja hilisematest tegemistest ning tema loomingust. 3 Lapsepõlv Hando Runnel sündis Eduard ja Pärja Runneli (enne nimede eestistamist olid nad Kerssonid) teise lapsena nende neljalapselisse perekonda 24.novembril 1938 aastal. Perekond Runnelid elasid Järvamaal Võhmuta vallas, Liutsalu külas, Vainu talus. Seal veetis Hando Runnel ka oma lapsepõlve koos kolme venna ja õega. Oma lapsepõlvest Hando Runnel palju ei mäleta kõige rohkem seda, et tegevus käis suure õnnetuse ja katastroofi taustal, sest oli ju sõjaaeg. Lugema oli Hando Runnel õppinud juba enne, kui ta kooli oli läinud. Ta veetis palju tunde raamatute juures, kuid palju läbi lugeda ta ei jõudnud, ta jäi mõtlema üksikute lausete ja olukordade üle raamatus. 1949
okupatsiooni ja laulva revolutsiooni ajal. Hando Runneli valisin seetõttu, et ta on viljakas esseist kui ka mitmete luulekogude autor. Tema elu ning looming tundusid mulle huvitavad ning tahtsin nendest rohkem teada saada. Runnel kirjutab nii lastele kui täiskasvanutele. Esimesi luulekatsetusi tegi Runnel juba algkooli ajal, tõsisem harrastus jääb 1950ndate lõpupoole. 1. ELULUGU Hando Runnel on sündinud 24. Novembril 1938. aastal Järvamaal, Võhmuta vallas, Liutsalu külas Vainu talus Võrumaalt pärit vanemate peres. Õppis Jalgsema, Ambla, Järva-Janni, Tartu ja Paide koolides. Töötas kodukolhoosis ja õppis samal ajal EPAs agronoomiat. Filoloogiaharrastused jäid aga sügavamaks südameasjaks, mitte avalikuks ettevõtmiseks. Oma lapsepõlvest Hando Runnel palju ei mäleta kõige rohkem seda, et tegevus käis suure õnnetuse ja katastroofi taustal, sest oli ju sõjaaeg. Lugema oli Hando Runnel õppinud juba enne, kui ta kooli oli läinud
................................26 2 Sissejuhatus Jalgsema küla asub Järvamaal, Järva-Jaani vallas. Esimest korda mainis Läti Henrik Liivimaa kroonikas JärvaJaani külje all asuvat Jalgsemat 1220. aastal seoses eestlaste ristimisega. Maa-asula piiride korrastamisega 1976.a. liideti Järva-Jaani külanõukogu põhjaosas asuvad Jalgsema, Paistevälja ja Liutsalu külad ühtseks Jalgsema külaks. Minu töö keskendub ainult Jalgsemale. Arheoloogid on avastanud Jalgsema külas kahe ja poole meetri paksuse kultuurikihi. Arheoloogiamälestistena kuuluvad siin kaitse alla kivikalme Ansomardi talu lähedal, asulakoht Andrese pere juures ja kolm kultusekivi, viimasest 100-150 m kaugusel ida ja kirde pool. Huvipakkuv on paljude muistenditega seotud Jalgsema karstijärv, mis põuastel suvedel täiesti kuivaks jääb.
annaabi.ee 
