altarina mõnedes hästi arhailistes kirikutes. altar--algselt lauakujuline plaat ühel või neljal jalal, hiljem kastitaoline plokkaltar. Alates 13.sajandist lisandub liikuvate tiibadega altarikapp. Alates 16.sajandist arenevad võimsad sisseehitatud altarid. 19.sajandil said suured altarid ühe dominantse võimsa altarimaaliga üldiseks. plokkaltar--üks varaseid kristlikke altarivorme, kujutab endast seest õõnsat kasti,mis võis olla reliikviate hoiukoht, liturgiliste riistade hoidmise kast või pühaku sarkofaag. sepulchrum (sepulcrum)--pühakuhaud, reliikvia asupaik katoliku altaris. altariplaat--mensa--suur massivne kivilaud, mille toimetatakse ristiusu kultuslikke toiminguid. superfrontale--kaunistus mensa taga oleval seinal, tihti krutsifiksiga keskel, millest hiljem arenes altarimaal. altarimaal--19.sajandil üldiseks saanud Kristuse elu kujutav lihtsamas raamistuses suureformaadiline maal altari peakaunistusena.
Fagott on kas 2/4 või 4/4 taktimõõdus, elava loomuga tants. Alguses tantsis lihtrahavs. Alates 17 sajand on gavot, courante, bourree õukonna tantsud. Pillimäng Pillimäng on Prantsusmaal tantsude või laulude saateks. Enim kasutatud rahvapill: fiidel, akordion, torupill, rataslüüra(oranistrum/hurdgurdy), salmei(oboe), tamburiin, trumm. Akordion 19 saj. väga kuulus ja levis edasi euroopasse. Saab kaasas kanda. Prantsuse kuntsmuusika juured ulatuvad kristlike liturgiliste lauludeni. Liturgia- jumalateenistuse läbiviidud kord. Mitmehäälne vaimulik laul saavutas õitsengu 12-13 sajandil Notre-Dame'i koolkonnas Pariisis. Ühehäälse Omaliku laulu viljeleja oli Prantsusmaal tegutsenud rüütlilaulikud
o Riho Ridbeck on bass ning mängib löökpille. Ansambli hea käekäigu ja kena väljanägemise eest hoolitsevad Väravatorni perenaine ja Hortus Musicuse toimetaja Laine Lillepruun. 3 Suuremate 18. sajandi oratooriumide ja passioonide ettekandeks tuleb kokku "Hortus Musicuse Akadeemiline Orkester", solistlikumates, soolo- ja triosonaatidest koosnevates kavades on koosseisu suurus 3-6 mängijat. Suurte liturgiliste draamade ettekandel on koos lisajõududega Hortuse projektides osalejaid kuni 80 mängijat. Pilte Hortus Musicusest Hortus Musicuse esinemine Luksemburgis (2008) Hortus Musicuse ja Ellerheina esinemine Brüsselis (2008) 4 Hortus Musicus proovisaalis Kasutatud kirjandus o http://www.concert.ee/index.php?sisu=tekst&mid=141&lang=est o http://www.e mic.ee/?
Riho Ridbeck - bass, löökpillid, trummid. Ivo Sillamaa - orel, klaver, klavessiin Joosep Vahermägi tenor Ansambli hea käekäigu ja kena väljanägemise eest hoolitsevad Väravatorni perenaine ja Hortus Musicuse toimetaja Laine Lillepruun ning kostumeerija Lembi Arder Suuremate 18. sajandi oratooriumide ja passioonide ettekandeks tuleb kokku "Hortus Musicuse Akadeemiline Orkester", solistlikumates, soolo- ja triosonaatidest koosnevates kavades on koosseisu suurus 3-6 mängijat. Suurte liturgiliste draamade ettekandel on koos lisajõududega Hortuse projektides osalejaid kuni 80. Lühiülevaade Hortus Musicuse käesolevatest programmidest: · Keskaja muusika Euroopa kirjapandud muusika lätetel Gregooriuse koraal, orgaanumid, hümnid, motetid ja teised varajase polüfoonia vormid tundmatute heliloojate 9.-14. sajandi käsikirjadest. · Saltarello ja ballaad Trubaduuride ja truveeride peen ilmalik poeesia ja muusika - ballaad, aube, sanssoon ja virelai
sajandil *tekste ja meloodiaid oli väga palju, laulja vajas kirjalikku abi *8.9. saj. noodikirja näited üsna primitiivsed, noodimärkideks neumad(tähistavad 14 helist koosnevat meloodiaelementi) *10.sajandil prooviti üles märkida ka helikõrgusi,hakati kasutama noodijooni, mida algul oli 2 *11.saj. algul Guido Arrezost lõi kompaktse joontesüsteemi, mis on kasutusel praeguseni, arendas ka nootide täht ja silpnimed Guido käsi lauluõpetamise meetod *troop liturgiliste tekstide vaba laiendamine *liturgiline draama usuline etendus, mida etendatakse pühakojas vaimulike poolt dialgooivormis lauldes *müsteerium usuline etendus, esialgu pühakoja ees, hiljem juba laatadel ja avalikes kohtades, sisu muutus vaimulikut järjest ilmalikumaks, dialoogivormid lauldes KESKAEGNE ILMALIK LAUL *goljaarid e. vagandid esimeste ilmalike laulude kirjapanijad, rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud
torupill, tamburiin, kastanjetid, hurdigurdi, psalteerium LAUTO!! Rebekk, fiidel, harf, kirikus orel MITMEHÄÄLSUSE KUJUNEMINE Mitmehäälsuse tüübid: Burdoon-liikumatu, ttavalistest meloodiatest madalamal, lühikestes korduvates motiivides saatehääl Parafoonia . olemasoleval meloodiad duubeldatakseteatud intervallide värra kõrgemalt või madalamalt kvint;kvart Heterofoonia ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla, juhuslik mitmehäälsus TROOP liturgiliste tekstide vaba laiendamine 1 silbil lauldakse mitu nooti melismaatiline I mitmehäälne kirikulaulu tüüp-organum 10-12 sajand, põhi hääl-gregoriuse laul. Organume on kahte liiki, paralleelne orgaanum(madalalt dubleeritud ja hääled liiguvad paraleelselt) ja vabaorgaanum, kus hääled liiguvad vabalt. On ka veel melismaatiline orgaanum, kaunistatud põhihääl varjus. Silmapaistvaim koolkond- Notre dame'i koolkond, nimetus tuleneb notre dame'i katedraali ja ülikooli nimest
Tänapäevast noodikirja hakati kasutama 15. sajandil: taktijooned, noodid nii seest tühjad kui täis, noodisabad jne. SUULINE KULTUUR-> KIRJALIKUKS KULTUURIKS Võeti kasutusele troop e liturgilise teksti laiendamine vaba tekstiga -> arenes välja liturgiline draama (Pühakojas ette kantud vaimulike poolt, eriti pidulike liturgiate puhul, dialoogi vormis tekst) -> draamast arenes müsteerium (rahvakogumispaikades, rändmuusikud kannavad ette) KÜSIMUS: müsteeriumi ja liturgiliste tekstide erinevus? Müsteerium on piibliaineline etendus keskajast, kus vahelduvad kõnes esitatud osad muusikas esitatud osadega. Ilmalik muusika keskajal Suuline ilmalik muusika -> kirjalikuks traditsiooniks Esimesed kirjapanijad goljaarid e vagandid - rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud Armu- ja joogilaulud Parodeerisid kiriklikke hümne Suurim vagandiluulekogu ,, Carmina Burana'' (,,Beuerni laulud'') 13.sajandil Kangelaslaulud
on Taani munkade poolt registreeritud Põhja-Eesti asulate nimekiri, nn Taani hindamisraamat, mis sisaldab ligi 500 kohanime, lisaks isiku- ja perenimesid. Teos on pakkunud väärtuslikke andmeid Eesti asustusajaloo uurijatele ja keeleteadlastele. KIRIKUKIRJANDUS Eesti keeles kirjapandud proosa ja värsi ajalugu algas ristitähe all. Kullamaa käsikiri üks näiteid palvete, laulude ja muude liturgiliste tekstide tõlkest. REFORMATSIOON Reformatsioon ehk usupuhastus oli murranguline usuliikumine Lääne- ja Põhja-Euroopas, mis sai alguse 1517. aastal Saksamaal(Martin Luther). Ladinakeelne jumalateenistus asendati emakeelsega, meil niisiis eestikeelsega. Lugemisoskuse nõue omandas meie kultuuris pöördelise tähenduse: raamat ja haridus leidsid tee eestlase juurde. Tuli trükitud kiri, trükitud raamat.
Henriku klassikaline ja teoloogiline haridus oli tagasihoidlik, oma seisundilt oli ta kihelkonnapreester. Ta on kasutanud preestri tavalisi liturgilisi käsiraamatuid, vulgatat ning mingit rooma luuletajate tsitaatidekogumikku. Ta oli tegevvaimulik, kel ei olnud sügavamat teoloogilist, filosoofilist, kirjanduslikku, ajaloolist, juriidilist ettevalmistust ega huvi. Ta pöördub selle allika poole, mis talle igapäevaselt kõige lähemal on- piibli ja liturgiliste käsiraamatute poole. Tihti arvatakse, et kroonika on ülesehitatud Augustinuse kahe riigi kontseptsioonist, aga see on ebatõenäoline, sest see, mis oli Augustinusele keskne ja oluline, see Henrikut ei huvitanud ja kroonikas ei kajastu. Tema kroonika on märksa lihtsam ja konkreetsem ilma augustiinliku teoloogilis-teoreetilise kontseptsioonita. Mainimist leiavad jumal, Jeesus Kristus ja neitsi Maarja. Esikohale on tõstetud neitsi Maarja.
Aja jooksul kirikute tähendus avardus ja neist said kultuurikolded. Kiriku kaudu hakkas levima kirjasõna, esialgu käsikirja, hiljem aga juba trükitud kujul. Kütkestav vaatemäng oli katoliiklik palvus (liturgia), milles osales vaimulikke, laulusoliste ja koor. Pidulike jumalateenistustega tähistati pühakute (Neitsi Maarja, Johannese, Katariina, Martini jt) nimepäevi, seda kõike aga maarahvale arusaamatus ladina keeles. Palvete, laulude ja muude liturgiliste tekstide sisu eestlasteni ei jõudnud, mistõttu tekkis vajadus tõlgete järele. Neid võibki leida 15.-16.sajandi mõningatest käsikirjadest. Üks niisuguseid pärineb Läänemaalt Kullamaa kirikust, millest ka nimetus Kullamaa käsikiri. See on kirjutatud vakuraamatu (sellesse märgiti talupoegade koormised) viimasele, tühjale lehele. Sinna on kohalik vaimulik Johannes Lelow kandnud (ajavahemikul 1524-28)
annaabi.ee 
