Kultuuri mõiste areng Kultuuri määratlusi on tänapäeval üle 400. Ld. K. Cultura- viljelemine Ld. K. Cultus korrastatud , hoolitsetud, viljeledud Etümoloogia- teadus sõnade päritolust ja ajaloost. Marcus Portius Cato (234-149 ekr)- Rooma poliitik ja ajaloolane. De agri culturae- Põllunduskultuurist. Marcus Tullius Cicero (104-43 ekr)- Rooma kõnemees ja filosoof ,elektrik, rooma proosaluule looja, arutlustes. Hilisantiikajal: cultura litterarum- vabade kunstide harrastamine. 7õppeaint antiikkoolis: geomeetria, grammatika , retoorika, dialektika, aritmeeika,astronoomia, muusika. Keskaeg: cultura juris- käitumisreeglite väljatöötamine Cultura lingua- keele täiustamine. Valgustusaeg(18saj.)- kultuur ja tsivilisatsioon(sotsiaalne progress). Naturalistlik: kultuur tuleneb inimese ajaloolisest olemusest. Moralistlik: inimese ajaloo käigus kujunenud moraalsed hoiakud. 19.saj kultuur inimkonna vaimne ja materiaalne areng
Poeemi peategelane on Aeneis, Trooja sõda kangelane. Poeemi peamõte on Rooma impeeriumi ülistus. "Jumalate kujutamine Vergiliuse ,,Aeneise" I laulus". Esimeses laulus peamiselt on näidatud 3 jumalat: Juno, Jupiter, Veenus. Juno käitumises võib märkida viha, hirm, armastust, hoolitsust. Jupiter on võimukas, üllas, rahulik ja mõistlik. Veenus on hooliv, lahke, rahuarmastav, empaatiline. Kasutatud allikad. 1. Vergilius. Aeneis. Tallinn: Hortus Litterarum, 1992 2. Rooma kirjanduse antoloogia (koosatnud Kaspar Kolk). Tallinn: Varrak, 2009
november 2013. a., allikas http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Marx Vikipeedia. (8. märts 2013. a.). Kasutamise kuupäev: 28. november 2013. a., allikas http://et.wikipedia.org/wiki/Dialektika Annus, E. (2009). 20. sajandi mõttevoolud. Tallinn-Tartu: Tartu Ülikool. Bergman, G. (2005). Filosoofia(igapäevatõdesid suurtelt mõtlejatelt). Ersen. Blackburn, S. (2002). Oxfordi filosoofia leksikon. Vagabund. Danto, A. C. (2000). Ühendused maailmaga. Hortus Litterarum. Saarinen, E. (1996). Filosoofia ajalugu tipult tipule Sokratesest Marxini. Tallinn: Avita. 10
4. Erelt, Mati jt. ,,Eesti keele käsiraamat"; Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus, 2000. 5. Keller, Helen ,,Minu elu lugu"; Tallinn, Eesti Raamat, 1995. 6. Keller, Helen ,,Minu usk"; Tallinn, Nebadon, 2002. 7. Kleis, R. jt. ,,Ladina-Eesti sõnaraamat"; Tallinn, Valgus, 1986. 8. Lepajõe, Marju ,,Kreeka-Eesti Uue Testamendi õppesõnastik"; Tartu, Akadeemiline Teoloogia Selts, 2002. 9. Marcus Aurelius ,,Iseendale"; Tallinn, Eesti Raamat, 1983. 10. Pascal, Blaise ,,Mõtted"; Tallinn, Hortus Litterarum/Logos, 1998. 11. ,,Piibel"; Soome Piibliselts, 1968. 12. Trinity, André ,,Animal symbolicum"; artikkel internetist, 2007. http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=63 13. Vahtre, Lauri ,,Eestlase aeg"; Tallinn, Varrak, 2000. 14. Vääri, Eduard ,,Võõrsõnade leksikon"; Tallinn, Valgus, 2000. 15. Wright, Georg Henrik von ,,Minerva öökull"; Tallinn, Vagabund, 1996.
Tänapäev: computer, calculate. 17. Iseloomustada ladina keele rolli rahvuskeelte kõrval keskajast kuni 20 sajandini. Keskajal lihtsustatud munkade ladina keel. Karl Suur ja karolingi ajastu: ladina keele standardiseeritud vorm, haritlaste ühiskeel. Uus luule silbilis-rõhulisel põhimõttel, organiseerivaks elemendiks riim (O Fortuna velut luna, Gaudeamus). Renessansi humanistid Francesco Petrarca (1304-1374) verborum dulcedo quaedam et sonoritas (Epistulae 15.1): renascentia litterarum -- keele ja kirjanduse taasünd. Lorenzo Valla: ladina keelt austavad kõik rahvad nagu jumalat, kes on taevast alla laskunud (1440.a. Elegantiarum libri). Relatiniseerimine, põhjamaade renessanss (16.-17. saj.) Erasmus 1528.a. dialoog Ciceronianus. Encomium moriae, Adagia, Colloquia familiaria. Tõlked rahvuskeeltesse ja nendest ladina keelde. Sebastian Brandt Narrenschiff 1494, `Stultifera navis' 1497; I. Kant Opera ad philosophiam criticam 1796-1798. Barbaarse ja kultuurse keele probleem
12 Teaduse ja poliitika filosoofia kodutöö Kasutatud kirjandus: Galina Streltsova. Blaise Pascal. Vene keelest tõlkinud Andres Raudsepp. (Sisaldab lisana Pascali väiketeosed "Eessõna traktaadile tühjusest" ja "Kolm arutlust ülikuseisusest"). Sari "Suuri mõtlejaid", Eesti Raamat, Tallinn 1986 Blaise Pascal ,,Mõtted." tõlkinud Kristiina Ross Hortus Litterarum Logos 1998 http://et.wikipedia.org/wiki/Blaise_Pascal#Kirjandus 13
vaikiv nõusolek, mis on juurdunud pika harjumuse käigus. 8 IX 1. Bellum omnium contra omnes (Thomas Hobbes) – Kõikide sõda kõigi vastu. 2. Universitas Tartuensis – Tartu Ülikool Alma mater – toitja ema 3. Vita brevis, ars longa. - Elu lühike, kunst pikk 4. Bellum civile – kodusõda Commentarii de bello civili – "Märkmed kodusõjast" (Caes.) 5. Homo sapiens – tark inimene 6. Omne initium difficile est – iga algus on raske 7. Litterarum radices amarae, fructus dulces – Kirjanduse(teadus) juured on mõrud, vili magus. 8. Sociale animal est homi - Inimene on sotsiaalne olend. 9. Omnis definitio in iure civili periculosa est – Iga piiramine tsiviilõiguses on riskantne. 10. Leges Angaliae sunt tripartitae; ius commune,consuetudines ac decreta cominitorum – Inglismaa seadused on kolme ossa jaotatud: avalik õigus, tavad ja parlamendi otsused 11. Libertas inestimabilis res est – Vabadus on hindamatu asi. 12
asupaigana kuulsaks Pavia, Ravenna ja eriti Bologna, mis paiknes tähtsate kaubateede ristumiskohal ning sai juriidilise ülikoolihariduse hälliks. 12. ja 13. sajandil tekkisid esimesed moodsad ülikoolid. Antiikajast ei ole tuua ühtegi näidet selliste üksuste kohta, nagu seda olid keskaegsed ülikoolid oma privileegide, kindlate õppeplaanide ja kraadidega (baccalaureus, licentiatus, magister, doctor). Sõna ülikool ei tähendanud universitas litterarum (teaduste ühisus), vaid üliõpilaste ja õppejudude korporatsiooni (societas magistrorum et discipulorum). Vanim on Bologna ülikool, mis sai oma privileegid keiser Friedrich I-lt 1158. aastal. Bologna juriidilise kooli kasvandike hulgas eristatakse kaht koolkonda: glossaatorid ja postglossaatorid. Glossaatorid – tegid teksti vahele märkusi – glossasid. CIC oli ülim tõde, seal ei saanud olla vigu. Vead võisid olla lugejas. Selline lähenemine iseloomustas kogu
juristide asupaigana kuulsaks Pavia, Ravenna ja eriti Bologna, mis paiknes tähtsate kaubateede ristumiskohalning sai juriidilise likoolihariduse hälliks. 12. ja 13. sajandil tekkisid esimesed moodsad likoolid. Need likoolid olid keskaja omalooming. Antiikajast ei ole tuua htegi näidet selliste ksuste kohta, nagu sed a olid keskaegsed likoolid oma privileegide, kindlate ppeplaanide ja kraadidega (baccalaureus, licentiatus, magister, doctor). Sna likool ei tähendanud universit as litterarum (teaduste hisus), vaid lipilaste ja ppejudude korporatsioon i (societas magistrorum et discipulorum). Vanim on Bologna likool, mis sai oma privileegid keiser Friedrich I-lt 1158. aastal.Bologna juriidilise kooli kasvandike hulgas eristatakse kaht koolkondaglossaatorid ja postglossaatorid: Glossaatorid – tegid teksti vahele märkusi – glossasid . CIC oli ülim tõde, seal ei saanud olla vigu. Vead võisid olla lugejas. Sellinelähenemine iseloomustas kogu tollast teadust – skolastiline
annaabi.ee 
