Fiat lux Saagu valgus! (Piibel) Gaudeamus igitur, iuvenes dum sumus Niisiis, rõõmustagem, kuni oleme veel noored (üliõpilashümni algusrida) Historia est magistra vitae Ajalugu on elu õpetaja (Titus Livius) Homo homini lupus est Inimene on inimesele hunt (Plautus) Ibi victoria, ubi concordia Kus on üksmeel, seal on võit. Igorantia non est argumentum Mitteteadmine pole argument (Spinoza) In vino veritas, in aqua sanitas Viinas on tõde, vees on tervis (Plinius) Littera scripta manet Kirjutatud täht püsib, kirjapandu on jääv Lupus non mordet lupum Hunt hunti ei hammusta Medicus curat, natura sanat Arst ravib, loodus tervendab Memento mori Ära unusta surma Memento vivere Ära unusta elada Mens sana in corpore sano Terves kehas terve vaim (Iuvenalis) Non scholae, sed vitae discimus Me ei õpi mitte kooli, vaid elu tarvis Omnia vincit amor Armastus võidab kõik (Vergilius) Post factum nullum consilium Pärast tehtut ei ole
lähtuda eristusest fiktsionaalne (kirjandus) mittefiktsionaalne (muu), ent paraku ei ole kirjanduse defineerimine nii hõlbus. Fiktsionaalne väljamõeldisel põhinev (romaanid, luuletused, draamad...) Mittefiktsionaalne teksti mõju põhineb seosel reaalsusega (autentsusel, dokumentaarsusel) (nt kasutusjuhend, aga ka dokumentaarteater) Mõned kirjanduse tunnused: Kunstipärane keelekasutus Fiktsionaalsus Fikseeritus (littera´'täht' Literatur; kirjandus kui midagi kirjutatut) Suhteliselt püsiv, suhteliselt avalik. Semiootikud on küsimusele lähenenenud järgnevalt: "Teksti mõiste aluseks on ilmselt sobiv võtta järgmised määratlused. Väljenduslikkus. Tekst on fikseeritud teatud märkidega ning vastandub selles mõttes tekstivälistele struktuuridele. Piiritletus. Tekstile on omane piiritletus Struktuursus. Tekstile on omane seesmine organiseeritus, mis
draamakirjanduseks. Funktsionnalseid liike: esseistika, teaduskirjandus, aimekirjandus, õppekirjandus, ajakirjandus, õigusalane kirjandus. Fiktsionaalne väljamõeldisel põhinev (romaanid, luuletused, draamad...) Mittefiktsionaalne teksti mõju põhineb seosel reaalsusega (autentsusel, dokumentaarsusel) (nt kasutusjuhend, aga ka dokumentaarteater). Mõned kirjanduse tunnused: _ Kunstipärane keelekasutus _ Fiktsionaalsus _ Fikseeritus (littera´'täht' Literatur; kirjandus kui midagi kirjutatut) _ Suhteliselt püsiv, suhteliselt avalik. Näidendi puhul näeme selgesti vähemalt kaht teksti vormi: a) kirjalik tekst; b) lavastus (aga ka nt kirjandusteose ekraniseering); Võrdlev kirjandusteadus e komprativistika Kirjandust analüüsitakse võrdlevalt, uurimisobjektiks on kirjandus ja selle rahvusvahelised ja interdistsiplinaarsed seosed Tekstid paigutuvad üha uutesse kontekstidesse Muid tunnuseid:
Kirjanduse tõlgendamise alused Kunstipärane keelekasutus Fiktsionaalsus Eesmärk Sissejuhatav aine. Eesmärgiks on anda ülevaade Fikseeritus (littera ´’täht’ – Literatur; kirjandus kui kirjandusteaduse terminoloogiast, kirjandusžanritest ja kirjanduse midagi kirjutatut) analüüsi põhilistest kategooriatest ja analüüsimimeetoditest. Suhteliselt püsiv, suhteliselt avalik. Lühikirjeldus: Kirjanduse mõiste, selle muutumine ajas.
draama uuenema, eelkõige Inglismaal. Revolutsiooni sündmuste ajal Prantsusmaal klassitsistlik tragöödia taas elavneb, kuid uued autorid ei suuda kirjutada kooskõlas kõikide akdeemiliste reeglitega suurendatakse näidendi tegevus, kahandatakse dialoogi osatähtsus ja tegelasteks tõusevad kodanliku keskklassi esindajad. Klassitsistliku tragöödia aeg on möödunud Kasutatud kirjandus: http://feb-web.ru/feb/litenc/encyclop/le5/le5-2721.htm http://www.tdl.ee/francais/littera/ http://www.nndb.com/people/159/000025084/ Keskkooliõpik ,,MAAILMAKIRJANDUS. Barokk. Klassitsism. Valgustus" Igor Saitanov. Keskkooliõpik ,,MAAILMAKIRJANDUS. Antiikajast valgustuseni" Jüri Talvet, Peter Torop, Jaan Unt. XI klassi ajalooõpik ,,Inimene. Ühiskond. Kultuur." Mait Kõiv, Ain Mäesalu, Krista Piirimäe, Märt Tänava http://www.academie-francaise.fr/histoire/index.html
ee/images? hl=et&source=hp&q=aleksander+suur&lr=&um=1&ie=UTF-8&ei=xEvbSpnlD4rJ- QaTqcXIDQ&sa=X&oi=image_result_group&ct=title&resnum=4&ved=0CCAQsAQ wAw 7. Sergei Zebelev, Aleksander Suur, tõlkinud Richard Kleis, EKS, Tartu 1929 8. Edison Marshall, Vallutaja Aleksander Suur (ajalooline romaan). Inglise keelest tõlkinud Kalli Karise. Perioodika, Tallinn 1997 9. Stefania Stefani, Aleksander Suur, itaalia keelest tõlkinud Anne Kalling, Koolibri, Tallinn / Alma Littera, Vilnius, 2000 10. Siegfried Fischer-Fabian, Aleksander Suur: unistus rahust rahvaste vahel, saksa keelest tõlkinud Rein Kärner, Olion, Tallinn 2002 11. Ian Worthington, Alexander the Great, Pearson, Harlow, England, 2004 12. Jakob Wassermann, Aleksander Babülonis (ajalooline romaan). Saksa keelest tõlkinud Uno Liivaku, Monokkel, Tallinn 2005 13. Simon Adams, Aleksander: poiss-sõdur, kes vallutas maailma (lühielulugu, 64 lk.). Inglise keelest tõlkinud Tiina Põldaru
Nt: sapi, v, -, ere (`mõistma, arukas olema'); part. praes.: sapins, entis (`mõistev, s.o tark'); cnst, stit, statrus, re (`põhinema'); part. praes.: cnstns, antis (`püsiv'). Participium perfecti passivi Perfekti partitsiip passiivis Participium perfecti passivi on verbi omadussõnaline vorm, ta märgib tegevust, mis on eelnenud lause verbi pöördelise vormiga väljendatud tegevusele ning vastab eesti keele tud- kesksõnale. Vx audta latet, littera scrpta manet kuuldud hääl jääb märkamatuks, kirjutatud täht säilib. Moodustamine: Passiivi perfekti partitsiibiks on verbi kolmas põhivorm, millest moodustatakse käändelõppude -us, -a, -um abil omadussõnaline vorm. põhivormid 3. põhivorm part. praes. pass. I voc, v, tum, re voct-um voct-us, a, um kutsutud
dokumentaarsusel) (nt kasutusjuhend, aga ka dokumentaarteater) 2. Mis iseloomustab kirjanduslikke tekste? - Väljenduslikkus. Tekst on fikseeritud teatud märkidega ning vastandub selles mõttes tekstivälistele struktuuridele. - Piiritletus. Tekstile on omane piiritletus - Struktuursus. Tekstile on omane seesmine organiseeritus, mis muudab ta süntagmaatilisel tasandil struktuurseks tervikuks. - Kunstipärane keelekasutus - Fiktsionaalsus - Fikseeritus (littera ´'täht' Literatur; kirjandus kui midagi kirjutatut) - Suhteliselt püsiv, suhteliselt avalik. 3. Mida tähendab J. Lotmani lause "Kunst on sekundaarne modelleeriv süsteem"? - Poeetiline kõne on palju keerukam loomulikust keelest. Jutustades luuletuse ümber tavalises kõnes, rikume me teksti struktuuri ja järelikult ei edasta vastuvõtjale enam sugugi seda informatsioonimahtu, mis temas sisaldus. - Primaarsed (loomulik keel) ja sekundaarsed modelleerivad süsteemid
Trooja koostöös ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest. Achilleuse sõda Leedu raevust tema orjatari Briese äravõtmise ja sõbra Patroklose kirjastuse surma pärast ja Hektori surmast. Ilias ei räägi sõja „Alma põhjustest, algusest ega sõjale järgnevatest sündmustest. Littera“-ga „Kalev Soome 1981 Martti Haavilo Kalevalas on lood vanast targast Väinamöisest, sepp ala Eesti Raamat ümberjutustuse Ilmarisest ja tema taotud imepärasest Sampost, lustlikust lood“ Tallinn on tõlkinud Asta Lemminkäisest, tumemeelsest Kullervost ja Põhjala Põldmäe. võimukast emandast Luohist. Kirjeldab maa ja taeva teket
libd, dinis f kihk, iha, himu mtrus, a, um küps, valminud; licentia, ae f vabadus, voli, luba; täiskasvanud ohjeldamatus, taltsutamatus maxim kõige enam, eriti, iseäranis, väga licet, cuit (citum est), re impers. on lubatud, maximus, a, um superl. sõnast magnus võib, tohib medius, a, um keskmine; vahepealne; lingua, ae f keel keskpärane littera, ae f (kirja)täht, täht melior, melius comp. sõnast bonus litterae, rum f kiri; kirjandus; teadus memin, meminisse v. defect. mäletama; ltus, toris n rannik, merekallas meeles pidama loc, v, tum, re asetama, paigutama; memor, oris adi. mäletav; meenutav rajama memoria, ae f mälu; mälestus locus, m koht; seisund, seisus (pl. hrl. loc; mns, mentis f mõtlemisviis, meelelaad,
Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kirjandusteaduse alused 1. Kirjandusteaduse mõiste ja uurimisobjekt Kultuur (ld k cultura) kultus, rituaalne elu, millest tekivad kõikvõimalikud tekstid. Kirjandusel on analüütiline, kriitiline, aga ka säilitav, konservatiivne roll. Kirjanduse mõiste on ajalooliselt muutlik. Kirjandus (ld k literatura) oli algselt seotud kirjatähe (ld k littera) mõistega ja tal oli tehniline sisu. Kirjandus uuris tähestikku, grammatikat, teksti, haritust ja õpetatust. Viimase uurimine osutus kõige püsivamaks. Keskajal oli kirjandus seotud kirjavaraga (ld k scriptum). Autonoomne kirjanduse valdkond tekkis 18.-19. sajandi vahetusel ning see areng oli seotud esteetika tekkimisega. Tekkis ilukirjanduse (pr k beller lettres) mõiste. Kirjandus on väljamõeldis (ingl k fiction), mille vastandnähtuseks on mitte- väljamõeldis (ingl k non-fiction)
common and everyday patterns of social behavior that many persons might become involved in social or legal difficulties if their sexual histories became publicly known." Lovers could sometimes find themselves in the same difficulties if their liaisons became known. Consequently Ovid, in his Art of Love, offered counsel on how to correspond clandestinely, mentioning some primitive forms of secret ink: Tuta quoque est fallitque oculus e lacte recenti Littera: carbonis pulvere tange, leges. Pallet et umiduli quae fiet acumine lini, Et feret occultas pura tabella notas. Or: "A letter is also safe and escapes the eye when written in new milk; touch it with coal dust and you will read. That too will deceive which is written with a stalk of moistened flax, and a pure sheet will bear hidden marks." He also advised using pronouns of the opposite sex, such as HIM for her.
annaabi.ee 
