Seminari võeti vastu läti ja eesti rahvusest õpilasi iga kolme aasta tagant. Õppetöö toimus saksa keeles ning tähtsateks õppeaineteks olid muusika ja pedagoogika. Cimze seminar andis põhjaliku muusikalike ettevalmistuse. Muusikaõpetuses ühendati muusika praktilise ja teoreetilise õpetuse ühendamine. Cimze juhatas isiklikult õpilastest koosnevat meeskoori ning nõudis laulude rütmist ja dünaamikast kinnipidamist. Andekamatele noormeestele andis ta ka lisatunde harmooniast ja kompositsioonist. Samuti pidas ta oluliseks oreli- ning klaverimänguoskust. Cimze sisendas õpilastesse lugupidamist rahvalaulu vastu. Cimze kasvandikud on pannud tugeva aluse eesti heliloomingu- ja klaverimängutraditsioonile. Sigrit Letlane
Laps jäljendab, talletab ja võtab kõike õige mudelina, olgu see siis hea või halb (Saarits 1998). Lastele kõige väärtuslikum vanematepoolne investeering on ema-isa aeg. Kuid on tavaline, et lapsevanemate päevakava on väga tihe ning see, millest just puudust kipub tulema, ongi aeg. Sellega puutun sageli kokku seoses oma tööga, nähes kui väga lapsed vajavad vanemate tähelepanu ja kui väga nad hindavad koosoldud aega. Tuleb ju kümne küünega kinni hoida töökohast ning teha ka lisatunde, et pere majanduslikult kindlustatud oleks. Kui ühiskond minetab perekonna kui esmase väärtuse tähtsuse ning rõhub enam materiaalsele heaolule ning tarbimisühiskonnale loomuomaselt heaolu kasvatamisele, siis selle virr-varri sees on ka lapsevanemad jäänud kaugemaks oma kõige väärtuslikumast varast— lastest. Lapsed, kelle vanemad nende jaoks aega ei leia, on oma arenguteel pigem üksi. Nad ei saa
olemas!". Kindlasti üheks väga suureks probleemiks Eestis on noorte haridus. Aina enam on neid noori, kes jätavad kooli pooleli, lähevad tööle ning aastate pärast on nad hädas, kuna keskhariduseta on peaaegu võimatu tööd leida. Mis on viinud noored nii kaugele, et loobutakse ja antakse alla nii õppimises kui ka muus? Väga palju on neid, kes on suurtes õpiraskustes ning neil ei ole raha, et palgata endale eraõpetajat või võtta lisatunde. Siin on koht, kus meie, noored inimesed, saame oma ligimest aidata. Mina olen selle poole juba ühe sammukese teinud. Astusin oma koolis tugiõpilaste gruppi. Meie grupi eesmärk on kaasõpilasi aidata. Olgu nende probleem milline tahes, kas õpiraskused, depressioon, stress, psüühilised probleemid või mis iganes - me toetame neid ja püüame anda endast parima, et leida probleemile lahendust. Loodame saavutada, et lõpptulemus oleks positiivne.
Mart on 15-aastane müüja kohalikus poes, külas on elanike vähe, tööjõud on piiritletud, seega peab Mart töötama graafiku alusel, kuid päevad on pikad ning teha tuleb ka lisatunde, Mardil on fikseeritud kuupalk ning tal on kaheksa klassi haridus ja rohkem kooli minna ta ei plaani, sest tööd on palju ning palk (543 EURi bruto) on piisav sissetulek, et maapiirkonnas hästi elada! Ületundide eest Mardile ei maksta, kuigi tööd tuleb teha vahest ka 14 tundi päevas, kuna pood on ka küla keskus ja seal eriti kellaaegadest kinni ei peeta. Poes on müügil kõik, mis maal vaja- alustades saiast-leivast ja lõpetades viinaga. Mis on tehtud
Koolis kõige suurema pinge all on just lõpuklasside õpilased, kuna tahetakse eksamid ja lõpuhinded head saada. Õpetajad võiksid olla õpilastele targa nõuandja rollis ja lapsevanemad võiksid rohkem toeks olla ja mitte moraali pidada, kui õpilasel läheb halvasti, vaid rahulikult vestelda, ning toetada oma last ja motiveerida paremini õppima. Vajadusel võib võtta ka eraõpetaja, siis on kindlus tunne, et saad head tulemused, võib paluda enda õpetajalt ka lisatunde. Enne eksameid on igal inimesel närv sees, mõnel suurem, mõnel väiksem, selleks, et vähendada närvilisust aitab punktimassaaz, õigesti tehes vabastab see vaevustest. Selle punkti nimi on “jumalik rahu“. Kerge surve põlve all paremal jalal paremale poole ja vasakul jalal põlve all vasakul poolel ja vajutada tuleb samaaegselt, paari minuti jooksul tasakaalustab närvisüsteemi, leevendab peavalu ja lihaspingeid, stabiliseerib ka vererõhku ja parandab und. 1.4
Õppijad maksavad koolile tasu kursuse eest korraga enne kursuse algust, individuaalselt on võimalik kokku leppida järelmaks kahes või kolmes osas. Raha on võimalik tagasi saada kahe nädala jooksul alates kursuse algust. Kool tagastab korraga makstud tasust maksimaalselt 50% kursuse kogumaksumusest. Järelmaksuga makstes ei kuulu õppija poolt koolile makstud summad tagastamisele. Õppija poolt vahelejäetud tunnid ei kuulu kooli poolt kompenseerimisele, lisatunde ei ole võimalik saada, olenemata puudumise põhjusest. Tunni ärajäämise korral kooli administratsioonist olenevatel põhjustel pikendatakse kursust vahelejäänud akadeemiliste tundide arvu võrra. IX. Tööprotsess Tundides kasutatakse trüki-, audio- ja videomaterjale ning aktiivse suulise suhtluse meetodeid. Õppeprogramm koostatakse enne kursuse algust ning antakse tutvumiseks igale huvitatud isikule. Õppematerjalid on programmis ära toodud ning ostetakse õppijate poolt
1) Arutle põhjalikud kõik võimalikud seadusest tulenevad võimalused läbi, selgita, mida sina samas olukorras teeksid ning mida teha, et selliseid olukordi vältida! 2) Kui võimalik tugine seaduse sätetele, kuid kirjuta need ka lahti! A. Mart on 15-aastane müüja kohalikus poes, külas on elanike vähe, tööjõud on piiritletud, seega peab Mart töötama graafiku alusel, kuid päevad on pikad ning teha tuleb ka lisatunde, Mardil on fikseeritud kuupalk ning tal on kaheksa klassi haridus ja rohkem kooli minna ta ei plaani, sest tööd on palju ning palk (543 EURi bruto) on piisav sissetulek, et maapiirkonnas hästi elada! Ületundide eest Mardile ei maksta, kuigi tööd tuleb teha vahest ka 14 tundi päevas, kuna pood on ka küla keskus ja seal eriti kellaaegadest kinni ei peeta. Poes on müügil kõik, mis maal vaja: alustades saiast-leivast ja lõpetades viinaga
Isa osakaal mängus, õpetustes, unejutu lugemises näib minimaalne. Samuti võiks pere hakata planeerima terve nädala menüüd, käia toidupoes vaid 1 2 korda nädalas. Nii jääks 2 3 õhtul nädalas perega koos olemiseks nii mõnigi väärtuslik tund. Pingelise tööpäeva lõpus võiks Erik, kehalise koormuse eesmärgi täitmist arvesse võttes, perega jalutamas käia või õhtustada väljas. See lisaks argipäeva õhtutesse lisatunde, et koos mängida või unejuttu lugeda. Naise jaoks leiab Erik aega enne magama minekut, vaadatakse koos televiisorit, räägitakse plaanidest, muredest. Peamine õhtune lõõgastumismeetod on Maarikal alkohol, mida tarvitatakse igal õhtul. Tõenäoliselt otsib ta abi ülekoormusest tekkinud uinumishäirele. Erikul on enda jaoks vähe aega. Nädalavahetusel suhtleb sõpradega alkoholi pruukides. Uus nädalaplaan Erikule ja tema perele: Esmaspäev 06.30-7
suurendada nende konkurentsivõimet tööturul. Et vanematel on tihti hõivatud tööga ning suhtlevad lastega liiga vähe, õpivad kakskeelsed lapsed vene keele selgeks vaid olmetasandil. Lugemis- ja kirjutamisoskus jääb aga nõrgaks. Ka vene kirjandust tunnevad nad vaid tõlgete läbi ning ainult nõnda napilt kui eestlastest õpilaste jaoks väljatöötatud kooliprogramm seda käsitleb. Sarnaselt Rootsiga, kus muukeelsetel lastel on võimalus saada lisatunde kogenud õpetajatelt ning seeläbi säilitada oma emakeelt ja kultuuri, peaks ka vene lastel eesti koolides olema võimalik vene keelt ja kultuurilugu süvendatult õppida. See aitaks neil leida oma identiteeti ning saada haritud inimesteks, kelle suhtumine ka rahvusküsimustesse on tihti märgatavalt tolerantsem. Vene kogukonnal peab säilima võimalus taastoota oma haritlasi, eriti humanitaarvaldkondades. Tugeva vene haritlaskonna ja kultuurieliidi kujunemine
Missuguseid õppeaineid seal õpetati? Cimze seminaris õpetati põhjalikult muusikat. Õpilased pidid oskama harmoniseerida koraale ja rahvalaule. Cimze juhatas isiklikult seminari õpilastest koosnevat meeskoori ja nõudis ranget kinnipidamist laulude rütmist ja dünaamikast. Ta pidas oluliseks oreli- ja klaverimängu. Seminaristide kontsertidel esitati arvestataval tasemel koguni Bachi ja Mendelssohni oreliloomingut. Andekamatele noormeestele andis Cimze lisatunde harmooniast ja kompositsioonist. Ta sisendas õpilastesse lugupidamist rahvalaulu vastu. Tema eeskujust pärineb ka kõigi mainitud eesti heliloojate armastus rahvaviiside vastu. Cimze seminari lõpetanud panid tugeva aluse eesti heliloomingu- ja klaverimängutraditsioonile. Lausa määrav tähendus oli seminaril aga Eesti I üldlaulupeole. 3. Kuidas nimetati 19.sajandil puhkpilliorkestreid? pasunakoorid 4. Keda kutsuti Väägvere Taavetiks? Mille poolest on see mees Eesti kultuuriloos oluline
Olulisel kohal olid ka laulmine ja laulutunnid, millest kogu kool pidi osa võtma. Eriliselt rõhutati usuõpetust, mis põhines Saalomoni õpetussõnadel, katekismusel ja Uuel Testamendil. Tallinna linnakoolis õppisid vaeste koolipoiste institutsiooni kasvandikud üldistel alustel, võrdselt teiste õpilastega. Peale üldise kooliõpetuse sai vaesed koolipoisid arvatavasti eriettevalmistuse kirikuõpetajate juures ja lisatunde laulmises. Arveraamatu andmeid vaadates on võimalik näha, kes olid institustiooni kasvandikud, kelle juures nad kostil olid ning mis väärtuses õpikuid ja riideid osteti. Samuti on osade poiste kohta kirjeid, mis sai nendest peale õpinguid. Sõja aastadel põgenesid paljud õpilased institutsioonist ning ei soovinud kirikuõpetajateks õppida. Arveraamatu sissekanded lõppevad 1603. aasta aprillis. Alates 1582
annaabi.ee 
