Tänapäeva puidutöötlus Puidutöötluse toodang Põhitoodang – Palgid – Prussid Lisatoodang – Tehnoloogiline laast - raiemasinates ja laasturites lõigatud kaldrööptahukakujulised puidutükkid – Saepuru - 1-5mm paksused puidutükid – Puukoor Materjali Valimine Puidu kvaliteestuse määramine – Oksad • Kõige suuremat mõju saetoorme kvaliteedile avaldavad oksad. Oksad on bioloogiliselt paratamatud puidurikked. – Lõhed • Puidu rebenemine pikki kiudu – Kõverus • Kõrvalekalle pikisuunast – Seenkahjustused
Koor 10-12 0 Kuivamiskahanemine ja 4-6 5-7 järkamisvaru 36. Saetööstuse põhitoodang Saepuit – säilitab valmistamise käigus kõik füüsilakus-keemilised omadused, põhitootmise käigus valmistatud saematerjalile lähedased omadused. Poolpalk, kolmkant pruss, veerandik, kakskantpruss, raudteeliiprid, pruss, latt, servamata laud, servatud laud, pind, lipp. 37. Saetööstuse lisatoodang Normaalse tootmisprotsessi käigus moodustab lisatoodang poole saepalkide mahust (12-17% kogutoodangu väärtusest). Tehnoloogiline laast, saepuru, puukoor. 38. Mis on tehnoloogiline laast Spetsiaalsetes raiemasinates ja laasturites lõigatud kaldrööptahukakujulised puidutükid (35-60 nurga all puidukiudude suuna suhtes). Sõltuvalt kasutuseesmärgist peab andma pikkuse ja paksuse alam- ja ülemmäära. Tooraine tselluloositööstuses, puitlaas- ja puitkiudplaatide tehases, hakkepuiduna hea
kohta APL Piirtoodang (marginal product MP)- toodangumahu muutus ühe tootmisteguri suurendamisel ühe ühiku võrra, teise teguri koguse samaks jäädes. MPL= 9) Kahaneva piirtootlikuse seadus Kui antud suurusega püsiressurssidele lisatakse ikka rohkem ja rohkem muutuvressursse,siis teatud punktist alates hakkab igast täiendavast muutuvsisengi ühikust saadav lisatoodang vähenema. (Lisades inimesi tööle, suureneb tootlikus ja mingil hetkel hakkab vähenema) 10) Lühiperioodi kogukulu jagunemine püsi- ja muutuvkuludeks TC= FC+VC Püsikulu (FC)- kulu, mille suurus ei muutu kui ettevõtte muudab lühiperioodi jooksul oma tootmismahtu. [tootmisruumide rent vms] Muutuvkulu (VC)- kulu mille suurus sõltub ettevõtte tootmismahust (tööjõukulu,tootematerjal) 11) Keskmine kogukulu, keskmine püsikulu, keskmine muutuvkulu, piirkulu.
punktideks? Funktsiooni statsionaarseid punkte ja neid punkte, kus funktsiooni tuletis on lõpmatu või ei eksisteeri, nimetatakse funktsiooni y=f(x) kriitilisteks punktideks. Kirjeldada marginaaltoodangu Marginaaltoodangu kahanemise seadus. kahanemise seadust. Kuidas see Tootmise kasvades lisatoodang, mida on seotud funktsiooni teist järku saadakse muutuvressursi täiendava ühiku tuletisega? pealt, teatud ressursihulgast alates kahaneb Selgitus. Olgu Q = f (x) toodangufunktsioon. Siis väljendab lisatoodangut, mis saadakse antud muutuvressursi kogusele x täiendava ühiku
punktideks? Statsionaarsed punktid: Punkte x E X, kus f'(x)=0, nimetatakse funktsiooni y=f(x) statsionaarseteks punktideks. Kriitilised punktid: Funktsiooni statsionaarseid punkte ja neid punkte, kus funktsiooni tuletis on lõpmatu või ei eksisteeri, nimetatakse funktsiooni y=f(x) kriitilisteks punktideks. 2. Kirjeldada marginaaltoodangu kahanemise seadust. Kuidas see on seotud funktsiooni teist järku tuletisega? Tootmise kasvades lisatoodang, mida saadakse muutuvressursi täiendava ühiku pealt, teatud ressursihulgast alates kahaneb. Olgu Q=f(x) toodangufunktsioon. Siis väljendab lisatoodangut, mis saadakse antud muutuvressursi kogusele x täiendava ühiku lisamisel, ligikaudu marginaaltoodang f'(x). Seega leidub selline väärtus x00 et marginaaltoodangufunktsioon kahaneb piirkonnas [x0;[. Siis f''(x)0, mistõttu toodangufunktsioon on kumer alates väärtusest x0. 3. Kirjeldada marginaalkasulikkuse kahanemise seadust
Statsionaarsed punktid: Punkte x e X, kus f´(x)=0, nimetatakse funktsiooni y=f(x) statsionaarseteks punktideks. Kriitilised punktid: Funktsiooni statsionaarseid punkte ja neid punkte, kus funktsiooni tuletis on lõpmatu või ei eksisteeri, nimetatakse funktsiooni y=f(x) kriitilisteks punktideks. 2. Kirjelda marginaaltoodangu kahanemise seadust. Kuidas see on seotud funktsiooni teist järku tuletisega? Tootmise kasvades lisatoodang, mida saadakse muutuvressursi täiendava ühiku pealt, teatud ressursihulgast alates kahaneb. Olgu Q=f(x) toodangufunktsioon. Siis väljendab lisatoodangut, mis saadakse antud muutuvressursi kogusele x täiendava ühiku lisamisel, ligikaudu maginaaltoodang f´(x). Seega leidub selline väärtus x00 et marginaaltoodangufunktsioon kahaneb piirkonnas [x0;[. Siis f´´(x)0, mistõttu toodangufunktsioon on kumer alates väärtusest x0. 3. Kirjelda marginaalkasulikkuse kahanemise seadust
punktideks? Punkte x X, kus f `(x) = 0 , nimetatakse funktsiooni y = f(x) statsionaarseteks punktideks. Funktsiooni statsionaarseid punkte ja neid punkte, kus funktsiooni tuletis on lõpmatu või ei eksisteeri, nimetatakse funktsiooni y = f(x) kriitilisteks punktideks. 20. Kirjeldada marginaaltoodangu kahanemise seadust. Kuidas see on seotud funktsiooni teist järku tuletisega? Marginaaltoodangu kahanemise seadus: Tootmise kasvades lisatoodang, mida saadakse muutuvressursi (tooraine, tööjõud jm) iga täiendava ühiku pealt, teatud ressursihulgast alates kahaneb. Selgitus. Olgu Q = f(x) toodangufunktsioon, st funktsioon, mis väljendab toodangu väljalaske sõltuvust kasutatud muutuvressursi kogusest. Siis väljendab lisatoodangut, mis saadakse antud muutuvressursi kogusele x täiendava ühiku lisamisel, ligikaudu marginaaltoodang f'(x). Seega leidub selline
samapalju. Samakulujoonel (isocost) asuvad tootmiskomplektid MASKAVAD samapalju. Kui vaatleme tootmisfunkt, mis näitab seost kasutatava tööjõu ja toodangu mahu vahel, siis eeldame ??? Kui ettevõte kasutab tootmisisendina ainult tööjõudu, siis tootmisfunk joone tõusu tõlgendatakse kui töö piirtoodet MPl. Keskmine tootmismaht töötaja kohta APl tootmismahu kasvades võib nii tõusta kui langeda. MPl on arvutatav kui lisatoodang jagatuna lisandunud töötajate arvu kasvuga. TURUD JA KONKURENTS: täiuslik konkurents ja monopol Tasakaaluseisund-tarbijad ja tootjad saavutavad eesmärgi samal ajal. Majapidamiste kasulikkuse maksimeerimine etteantud kitsenduste korral viib hüviste nõudlusfunktsioonideni. Ettevõtete otsustuse omakorda kujundavad hüviste pakkumisfunktsioonid. Nõudlus ja pakkumine võivad tasakaalustada turu vahendusel.
teise perioodi hinnatasemega. Investeerimine on uue kapitali tootmis-ja akumuleerimisprotsess. Investeerimiskulutused on kulutused, mida tehakse kapitalikaupade soetamiseks eesmärgiga kasutada neid tootmisprotsessis pikema aja vältel. Kahaneva piirtootlikkuse seadus ütleb, et kui antud suurusega püsiressurssidele lisatakse ikka rohkem ja rohkem muutuvressursse, siis teatud punktist alates hakkab igast täiendavast muutuvsisendi ühikust saadav lisatoodang vähenema ( st piirprodukt väheneb) Kapital on tootmistegur, mis sisaldab kõiki varasemas tootmistegevuses loodud tootmisvahendeid. Majandusteadlased kasutavad kapital mõistet tavaliselt reaalse kapitali ( tootmisvahendid ja masinad). Finantskapital ( aktsiad, obligatsioonid, pangahoiused) Kartell on firmade formaalne kokkulepe hindade kujundamiseks, tootmismahu määramiseks ja /või turuosa jagamiseks. Kasulikkus on tarbimisest saadav rahulolu.
efektiivsete kombinatsioonide kirjeldus. 1.28 Kahaneva piirtoodangu seadus. Piirprodukt - koguprodukti muutus, mille põhjustab mingi ressursi ühe täiendava ühiku kasutuselevõtmine. Kahaneva piirtoodangu seadus ütleb, et kui antud suurusega püsiressurssidele lisatakse ikka rohkem ja rohkem muutuvressursse, siis teatud punktist alates hakkab igast täiendavast muutuvsisendi ühikust saadav lisatoodang vähenema (s.t. piirprodukt väheneb). Seda seadust tuntakse ka kui kahanevate tulude seadust. Kui tootmise suurenemine jätkub, jõuab üha rohkem firmasid oma võimete piirini ja iga lisaühik tootmistegureid annab vähem toodangut. See vastab mikroökonoomikast tuttavale kahanevate tulude seadusele. Tootmismahu suurendamine läheb üha kulukamaks. Tulemuseks on kogupakkumiskõvera ülespoole suunatud nihe. Kogupakkumiskõver muutuda täiesti vertikaalseks.
annaabi.ee 
