Valuutakomitee korral on keskpanga reservid ja rahamass omavahel 1:1 seotud, mis tähendab, et iga rahatähe kohta leidub keskpanga ladudes samas väärtuses välisvaluutat, kulda või mõnda muud rahvusvaheliselt tunnustatud vara. 1997.a. kehtestas Eesti Pank lisaks 10% kohustuslikule reservi määrale ka 3% lisareservi nõude, lootes sellega koguda võimalikuks pangakriisiks rohkem vahendeid. Automaatsed - üksikisiku tulumaks stabilisaatorid - töötuabiraha ja sotsiaalabi
Makroökonoomika osaeksam Juhend: valikvastustega ülesannetes on üks õige vastus; väite hindamiseks märkige kindlasti, kas väide on õige või vale; kui väide on vale, parandage õigeks või andke selgitus; arvutuslikes ülesannetes näidake kasutatavaid valemeid ja tähtsamaid arvutusi. 1. Riigi monopoolses pangas on nõudehoiuseid 1 000 000 r.ü. väärtuses, millest 20% on pangas reservina, mis jaotub võrdselt kohustusliku ja panga enda soovil hoitava lisareservi vahel, ülejäänu on aga juba välja laenatud. 1.1. Koostage panga bilanss arvestusega, et omakapital = 0 Aktiva Passiva Kassareserv: 200 000 Nõudehoiused: 1 000 000 Laenud: 800 000 OK = 0 1 000 000 1 000 000 1.2. Kui hoiustaja Mari, laenates Jürile 15 000 krooni arvuti ostmiseks, võtab laenatava summa oma hoiuarvelt sularahana välja, siis raha pakkumine majanduses sellise tegevuse tagajärjel a) väheneb b) suureneb c) ei muutu
20 d) pankade bilansimuutuste skeemid 1. panka tuuakse sularahana 100 000 Panga A bilanss Aktiva Sularaha 100,000.00 sh kohustuslik reserv 5,000.00 sh lisareserv 95,000.00 Laenud Kokku 200,000.00 2. pank laenab lisareservi välja ettevõttele 1, kes on selle sama panga klient Panga A bilanss Aktiva Sularaha 100,000.00 sh kohustuslik reserv 5,000.00 sh lisareserv 95,000.00 Laenud 95,000.00 Kokku 195,000.00 3. ettevõte 1 kannab oma laenu üle panka B
o järelvalve kommertspankade tegevuse üle o keskpank kui riigipank o Eesti rahasüsteem: o valuutakomitee süsteem o Baasraha pakkumist mõjutavad Eestis järgmised tegurid: o valuutareservi muutused, mida kajastab maksebilanss o reservvaluuta ja teiste valuutade vahelise kursi muutused, mis mõjutavad valuutareservide väärtust Raha pakkumist mõjutavad järgmised tegurid: o pankade soov hoida sularaha lisareservi o erasektori soov säästa ja hoiustada o raha juurdevool välismaalt o valitsuse eelarve defitsiit ja selle finantseerimine
laenu ja/või investeerivad väärtpaberitesse. 12. Potentsiaalne ja tegelik rahakordaja Potentsiaalne rahakordaja: mmp= 1/RR RR kohustusliku reservi määr Tegelik rahakordaja mm on madalam, sest Kliendid võtavad oma arvelt sularaha Pankadel on olemas lisareservid Tegelik rahakordaja: mm=(1+C)/(C+R+S) C sularaha ja hoiuste suhe S lisareservi määr 13. Baasraha ja rahaagregaadid (EKP metoodika) Baasraha kõige suurema võimsusega raha. Emiteerib ja kontrollib ainult keskpank. Rahaagregaadid: kitsas rahaagregaat M1 koosneb käibel olevast sularahast ning üleööhoiustest rahaloomeasutustes ja keskvalitsuses laiem rahaagregaat M2 koosneb M1, lisaks kuni kolmekuulise etteteatamistähtajaga
MB-keskpanga poolt emiteeritud sularaha ja reservid (money base) MB Pankade deposiitraha (kontoraha pakkumine): M ≤ MB* mm Näide: R=100; RR=20% mm=1/RR = 1/0,2 = 5 → M ≤ 100* 5 = 500 Tegelik rahakordaja mm on madalam. Põhjused: Kliendid võtavad oma arvelt sularaha (sularaha äravool deposiitidest, currency drain) Pankadel on olemas lisareservid Tegelik rahakordaja: mm=(1+CD)/(RR+CD+XR) CD –sularaha ja hoiuste suhe (currency/deposiit ratio) XR -lisareservi määr 13. Baasraha ja rahaagregaadid (EKP metoodika) Baasraha (e. rahabaas, Monetary base, MB) MB = CU + R + X CU -Ringluses olev sularaha R -Pankade kohustuslikud reservid X -Pankade lisareservid Baasraha: • „kõige suurema võimsusega raha“ • emiteerib ja kontrollib ainult keskpank Euroopa Keskpanga metoodika: Baasraha (MB) koosneb: 1.sularahast (pangatähed ja mündid) ringluses; 2.reservidest, mida rahaloomeasutused hoiavad keskpangas 3
MB-keskpanga poolt emiteeritud sularaha ja reservid (money base) MB Pankade deposiitraha (kontoraha pakkumine): 8 M MB* mm Näide: R=100; RR=20% mm=1/RR = 1/0,2 = 5 M 100* 5 = 500 Tegelik rahakordaja mm on madalam. Põhjused: Kliendid võtavad oma arvelt sularaha (sularaha äravool deposiitidest, currency drain) Pankadel on olemas lisareservid Tegelik rahakordaja: mm=(1+CD)/(RR+CD+XR) CD sularaha ja hoiuste suhe (currency/deposiit ratio) XR -lisareservi määr 21. Baasraha ja rahaagregaadid (EKP metoodika) Baasraha (e. rahabaas, Monetary base, MB) MB = CU + R + X CU -Ringluses olev sularaha R -Pankade kohustuslikud reservid X -Pankade lisareservid Baasraha: · ,,kõige suurema võimsusega raha" · emiteerib ja kontrollib ainult keskpank Euroopa Keskpanga metoodika: Baasraha (MB) koosneb: 1.sularahast (pangatähed ja mündid) ringluses; 2.reservidest, mida rahaloomeasutused hoiavad keskpangas 3
Valuutakomitee korral on keskpanga reservid ja rahamass omavahel 1:1 seotud, mis tähendab, et iga rahatähe kohta leidub keskpanga ladudes samas väärtuses välisvaluutat, kulda või mõnda muud rahvusvaheliselt tunnustatud vara. 1997.a. kehtestas Eesti Pank lisaks 10% kohustuslikule reservi määrale ka 3% lisareservi nõude, lootes sellega koguda võimalikuks pangakriisiks rohkem vahendeid. Automaatsed - üksikisiku tulumaks stabilisaatorid - töötuabiraha ja sotsiaalabi Rahvusvaheline kaubandus XV peatükk · Miks vaatlevad majandusteadlased importi kui tulu ning eksporti kui tasu vahetuse eest? · Kuidas eksport ja import teineteisest sõltuvad?
Raha ja krediidipoliitika Riikide ja valitsuste rahapoliitikat juhivad ja reguleerivad riigi keskpangad. Krediidi- ja rahapoliitika eesmärk: (pole kasum, vaid tootmise stabiilne kasv) rahapakkumise muutmine, et stabiliseerida tootmise kasvu, hõivet ja inflatsiooni: Tootmise languse perioodil suurendatakse raha pakkumist kulutuste suurendamisega, inflatsiooni ajal: piiratakse raha pakkumist, et vähendada kulutusi. Keskpank reguleerib raha pakkumist riigis äripankades oleva lisareservi mõjutamise teel, lisareservi suurusest oleneb kommertspankade võime luua uut raha. Keskpanga rahapoliitika viljelemise vahendid on järgmised: 1. Vabaturu operatsioonid. Eesmärgiga muuta reserve ja koos sellega rahapakkumist, võib keskpank müüa turul võlakirju või siis kasutada repotehinguid. Tavalise müügi korral on tehing ühekordne ja lõplik, repo korral lepivad ostjad ja müüjad kokku võlakirja tagasiostu kuupäeva suhtes.
annaabi.ee 
