§9 Põhipuhkus (1) Põhipuhkuse kestvus on 28 kalendripäeva (2) Pikendatud põhipuhkust antakse: 1) Alaealistele 35 kalendripäeva 2) Isikutele kellele on määratud töövõimetus pension või rahva pension 35 kalendri päeva 3) Riigi ja kohaliku omavalitsuse ametnikule 35 kalendri päeva 4) Lasteasutuste, lasteaedade, algkoolide, põhikoolide, õpetajad, õppejõud, teadustöötajad, pedagoogid 56 kalendripäeva §10 lisapuhkus (1) Õigus lisapuhkusele on töötajatel kes töötavad: 1) Allmaa töödel 2) Tervist kahjustavatel töödel 3) Eri iseloomuga töödel §13 Puhkuse andmine 1-sel tööaastal (1) Töötaja, kes on 1-sel tööaastal töödanud vähemalt 6 kuud, on õigus saada puhkust võrdeliselt töötatud kuude arvuga. Saamata jäänud puhkus antakse tööaasta kestel mõnel muul ajal või töötaja nõusolekul liidetakse järgmise tööaasta puhkusega.
kaupa igal ajal kuni lapse 3-aastaseks saamiseni, st et töötaja võib ennast vormistada puhkusele, selle mõne aja pärast katkestada ja tulla tööle ning jälle jääda puhkusele. Täiendavat tasulist lapsepuhkust on õigus saada lapse emal või isal või eestkostjal olenevalt laste vanusest ja arvust. Kui nimetatud isik kasvatab alla 3-aastast last, saab ta 6 tööpäeva lisapuhkust. Niisugune täiendav lapsepuhkus liidetakse põhi- ja lisapuhkusele ja antakse sellega koos või poolte kokkuleppel mõnel muul ajal samal tööaastal. Jooksval aastal kasutamata jäänud täiendavat lapsepuhkust järgmisele tööaastale ei viida. Vastavalt PuhkS §-le 31 on tööandja kohustatud töötaja soovil andma tööaasta kestel poolte kokkuleppega määratud ajal kuni 14 kalendripäeva täiendavat palgata lapsepuhkust kuni 14-aastast last või kuni 18-aastast puudega last kasvatavale lapsevanemale, samuti eestkostjale või hooldajale.
tegemiseks vääramatust jõust tingitud vajaduse korral. Riigipühal tehtud töö eest makstakse vähemalt kahekordselt, olenemata sellest, kas töötati graafikukohaselt või graafikuväliselt. 21. PÕHI- JA LISAPUHKUS Põhipuhkuse kestus on 28 kalendripäeva Osalise tööajaga töötaja põhipuhkus on sama kestusega kui täistööajaga töötajal. Põhi- ja lisapuhkuse aja eest maksab tööandja töötajale puhkusetasu Õigus lisapuhkusele on töötajatel, kes töötavad: 1) allmaatöödel; 2) tervistkahjustavatel töödel; 3) eriiseloomuga töödel. Kollektiiv- ja töölepinguga võib ette näha täiendavad alused lisapuhkuse andmiseks. Teiste seadustega võib ette näha ka muid lisapuhkusi. Töötajale, kellele antakse põhipuhkus täies ulatuses enne tööaasta täitumist, antakse koos põhipuhkusega lisapuhkus samuti täies ulatuses. Lisapuhkus liidetakse põhipuhkusele ja
hüvitist vastavalt vanemahüvitise seadusele või lapsehooldustasu vastavalt riiklike peretoetuste seadusele. Täiendav lapsepuhkus Emale või isale antakse tema soovil igal tööaastal täiendavat lapsepuhkust: 1) kolm tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last; 2) kuus tööpäeva, kui tal on kolm või enam alla 14-aastast last või vähemalt üks alla 3-aastane laps. Täiendav lapsepuhkus liidetakse põhi- ja lisapuhkusele, samuti pikendatud põhipuhkusele ja antakse sellega koos või poolte kokkuleppel mõnel muul ajal samal tööaastal.Täiendavat lapsepuhkust ei anta, kui laps elab sotsiaalhoolekandeasutuses. Isapuhkus Isal on õigus saada ema rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal või kahe kuu jooksul pärast lapse sündi 10 tööpäeva isapuhkust, mille eest makstakse puhkusetasu tema keskmise palga alusel, kuid mitte rohkem kui kolmekordne Eesti keskmine brutokuupalk. Täiendav palgata lapsepuhkus
Täies ulatuses alaealised, invaliidid, rasedad ja sünnituse ajal nende mehed. Puhkuse ajakava määratakse aasta alguses. TÖÖAASTAST LÜHEMA AJA EEST antakse puhkust värdeliselt töötatud ajaga. Töötajatele seaduse või haldusaktiga ettenähtud puhkust võib pikendada kollektiiv- või töölepinguga, samuti töötaja soovil tööandja ühepoolse otsusega. LISAPUHKUS Allmaatöödel ning tervistkahjustavatel ning eriiseloomuga töödel töötajatel on õigus lisapuhkusele. Lisapuhkuste pikkus määratakse kindlaks vabariigi valitsuse poolt. Lisapuhkuse võib ette näha ka kollektiiv- või töölepingus. Täies ulatuse antakse lisapuhkust nendele töötajatele, kes on allmaatöödel või tervistkahjustavatel töödel töötanud kogu tööaasta. Lisapuhkus liidetakse põhipuhkusele ja antakse sellega koos. Tööandjal ei ole õigust jätta puhkust andmata ja töötajal ei ole õigust PUHKUSEST LOOBUDA
kalendripäeva, ja puhkuse kestuse konkreetsel ametikohal kehtestab Vabariigi Valitsus oma määrusega. (4) Osalise tööajaga töötaja põhipuhkus on sama kestusega kui täistööajaga töötajal. Osalise tööajaga töötamisel võib lisapuhkuse kestust lühendada ainult seadusega ettenähtud juhtudel. (5) Käesoleva paragrahviga ettenähtud puhkuse kestust ei kohaldata töötajate suhtes, kelle puhkus on reguleeritud eri seadusega. §10. Lisapuhkus (1) Õigus lisapuhkusele on töötajatel, kes töötavad: 1) allmaatöödel; 2) tervistkahjustavatel töödel; 3) eriiseloomuga töödel. (2) Allmaatööde, tervistkahjustavate tööde ja eriiseloomuga tööde loetelu, kus töötamisel antakse lisapuhkust, ning nende lisapuhkuste kestuse kehtestab Vabariigi Valitsus oma määrusega. (3) Kollektiiv- ja töölepinguga võib ette näha täiendavad alused lisapuhkuse andmiseks. (4) Teiste seadustega võib ette näha ka muid lisapuhkusi. §11
teaduritel, õppejõududel, õpetajatel, kasvatajatel ning teistel pedagoogika spetsialistidel. Nende ametikohtade loetelu, kus niisugust pikendatud puhkust antakse ja puhkuse kestuse konkreetsel ametikohal kehtestab vabariigi valitsus. 21 By Matti `98 Lisapuhkus. Allmaatöödel ja tervist kahjustavatel ning eriiseloomuga töödel töötajatel on õigus lisapuhkusele. Lisapuhkuste pikkus määratakse kindlaks vabariigi valitsuse poolt. Lisapuhkuse võib ette näha ka kollektiiv- või töölepingus. Täies ulatuses antakse lisapuhkust neile töötajatele, kes on allmaatöödel või tervist kahjustavatel töödel töötanud kogu tööaasta. Lisapuhkus liidetakse põhipuhkusele ja antakse sellega koos. Sõltumata töötatud ajast on esimesel aasta õigus saada puhkust täies ulatuses alaealisel, invaliidil, naisel enne või pärast rasedus- või
sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust; 2) mehele vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal; 3) vanemale, kes kasvatab kuni 7-aastast last; 4) vanemale, kes kasvatab 7-10-aastast last lapse koolivaheajal; 5) alaealisele; 6) töövõime osaliselt kaotanud töötajale pärast tööga seotud tervisekahjustust. Peale põhipuhkuse on mõningatele töötajate kategooriatele ette nähtud lisapuhkus. Õigus lisapuhkusele on töötajatel, kes töötavad: 1) allmaatöödel; 2) tervist kahjustavatel töödel; 3) eriiseloomuga töödel. Lisapuhkus liidetakse põhipuhkusele ja anntakse sellega koos või poolte kokkuleppel muul ajal. 62 Palgata puhkust saab töötaja üldjuhul võtta tööandja nõusolekul. Tööandja on kohustatud töötaja soovil andma palgata puhkust: 1) töötajale gümnaasiumi riigieksamite ning kutseõppeasutuse, rakendusliku kõrgkooli või ülikooli
asjast huvitatud juriidiline isik (kas T ise või TA- kui tahab; nt keeltekool, autokool vms). Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust (nt puhkus algab esmaspäeval, arvele peab laekuma neljapäeval) Tervikuna! Kui puhkusetasu õigeaegselt ei makstud, on T- l õigus nõuda puhkuse pikendamist puhkusetasu maksmisega viivitatud aja võrra. Avaldus, et pikendada, tuleb esitada kohe! Kui KL-s on sätestatud, võib pedagoogidele ja töötajatele, kellel on õigus lisapuhkusele maksta puhkusetasu kahes osas, kusjuures vähemalt pool tuleb maksta eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Üldjuhul võetakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud 6 kalendrikuu jooksul teenitud palga kogusumma ja see jagatakse sellesse perioodi jäänud kalendripäevade kogusummaga (arvates maha riigipühad ja tööpäevad, mil töötaja mõjuvatel põhjustel puudus töölt) ja nii saadakse ühe kalendripäeva puhkusetasu. 1 kalendripäeva tasu X puhkuseopäevade arv = puhkusetasu
o riigi-ja kohaliku omavalitsuse ametnikele 35 kalendripäeva; o õpetajatele, kasvatajatele jms kuni 56 kalendripäeva; o raviasutuste, sotsiaalhoolekandeasutuste ja lastesanatooriumide pedagoogikaspetsialistidele kuni 56 kalendripäeva. Osalise tööajaga töötaja põhipuhkus on sama kestusega kui täistööajaga töötajal. Peale põhipuhkuse on mõningatele töötajate kategooriatele ette nähtud lisapuhkus. Õigus lisapuhkusele on töötajatel, kes töötavad: o allmaatöödel; o tervist kahjustavatel töödel; o eriiseloomuga töödel. Lisapuhkuse kestus on viis kuni neliteist kalendripäeva ja selle kestus sõltub tervist kahjustava teguri ja töö iseloomust ning töötaja kutsealast ja ametikohast. Lisapuhkus liidetakse põhipuhkusele ja antakse sellega koos või poolte kokkuleppel muul ajal, kusjuures erinevatel alustel antavad lisapuhkused liidetakse. Täiendav lapsepuhkus
annaabi.ee 
