uutesse kõrgustesse viijatena. Grandbrothers’il ilmus 2016. aastal debüütalbun “Dilation”.6 Kontserdil esitati kokku üksteist lugu, millest vaid neljal olid pealkirjad. Need lood on: “esimesena esitatud lugu”, “Wuppertal”, “Naive Rider”, “Rotor”, “viiendana esitatud lugu”, “Honey, thank you so much”, “seitsmendana esitatud lugu”, “kaheksandana esitatud lugu”, “üheksandana esitatud lugu”, “esimene lisalugu” ja “teine lisalugu”. Kontserdil ei olnud kava ja duo liikmed tihtipeale oma lugusid ei tutvustanud või kasutasid loo nimeks whatever, mistõttu minu jaoks on paljud lood nimetud. Nimeta lood on uuelt Grandbrothers’i albumilt, mis ilmub alles sügisel. Kontsert oli 21. sajandi jazz ning oli esitatud drum’n’bass jazz žanris. Muusikapalad vastasid 21. sajandi jazzile, sest klaveri külge oli ehitatud juurde palju elektroonikat ja kõik lood olid kontrollitavad arvutiga
laulukonkurssi ,,Estvocal". Nüüdseks on konkurss laienenud rahvusvaheliseks ning annab seega eesti noortele võimaluse võtta mõõtu oma konkurentidega välismaalt. 2003. Aasta talvehakul ilmub nende viies album nimega ,,Jõulud a`capellas". 2005 aastal tituleeriti nad telesaate ,,Eesti Muusika Karikas" võitjateks. Aastatel 2005. kuni 2008. andis ansambel kokku üle 500 kontserdi nii Eestis, Soomes, Rootsis, kui Hispaanias. Kontserdil esitati 12 lugu pluss rahva soovil üks lisalugu. Kontsert algas lauluga ,,Sun goes down". Kuna oli jõulupühade aeg ja talv, siis esitati ka jõululugusid: ,,Jingle Bells", ,,Talvevõlumaa" ja ,,Taas sajab valget lund". Kontsert oli väga hästi üles ehitatud. Nad oskasid kohe rahvast endaga kaasa tõmmata ja laulma panna. Lood olid hästi omavahel põimitud kiirem vaheldus aeglasemaga ja vastupidi. Nad rääkisid lugude vahel oma elus juhtunud naljakatest sündmustest, mis tõstis igati rahva tuju ja meeleolu. Rahvasoovil esitati
Koos olid nad minu arvates väga head ja peaksid kaaluma ka edspidi koos kontserde anda. Laulude ajal oli ka palju kitarrisoolosid,mis olid väga head. Osadel lauludel sai ka rahavas oma panuse anda ja kaasa laulda. Laule oli nii kurvemaid kui ka rõõmsamaid. Laulude vahel rääkisid Koit ja Jorma päris põnevaid lugusid. Laulude koostamisest ja kokku mänguni.Koidul ja Jarmol oli väga raske valida just neid laule, mida nad esitasid. Kontserdi lõpus tuli isegi kolm lisalugu. Minu lemmiklaul oli ,,unustuse," mis oli väga hea viisiga ja rahulik laul. See laul pani mind sügavalt mõtlema. Ma käisin Koit Toome kontserdil esimest korda ja jättis mull väga sügava mulje. Kuigi see kontsert meeldis mulle vähem kui Noorkuu oma siis ikkagi oli see väga hea ja nauditav kontsert. Karl Reismann 10a 01.08.09
Asturia esitab klassikalisi ning ka tuntud välisartistide (ABBA, Lady Gaga, Madonna jt) muusikapalu uues töötluses. Kõik pillid millel mängiti olid elektripillid ning seega oli kõla minu jaoks suhteliselt metallne ja ebameeldiv. Taustale mängis väga kõva tümps, mis oli kohati liiga üle „krutitud“ ning raske oli kuulata. Enamus lugudest olid esitatud väga kiiresti ning seega oli õhkkond pidevalt närviline ja raske. Kontserdil esitati 18 põhilugu ja 2 lisalugu, suure aplausi ning trampimise järgi otsustades meeldis kontsert enamusele saalis viibijatele (saal oli üsna väljamüüdud). Laval oli küll väga uhke valgus šhow ning muusikute riietused olid väga effektsed ja sätendavad, kuid minu jaoks polnud muusikaline kvaliteet kõige parem. Esitused oleks paremad olnud ilma tausta tümpsuta ja muusikaliste apsakateta. Arvestades et tegu oli Ukraina muusikutega oli ka teatavalt normaalne et kogu šhow oli minu jaoks vene pärane
· Kölni katedraal asub Kölnis, Saksamaal. See on roomakatoliku kirik, pühendusega Püha Peetrile ja Õnnistatud Neitsi Maarjale. · Kölni katedraal ehitati aastatel 12481437 ja 18421880. Selle kõrgus on 157 m ja aastatel 18801884 see oli maailma kõrgeim ehitis. · Kiriku arhitektiks oli Gerhard ja kiriku arhitektuur on gooti stiilis. (LISALUGU/ MÜÜT KIRIKU LOOMISEST PABERIL) · Kölni katedraal sarnaneb üpris palju Amiens'i katedraaliga, seda põrandaplaanilt, stiililt ja kesklöövi kõrguselt ja proportsioonidelt. · Sellel on kaks ridadevahelist käiku mõlemal küljel, mis aitavad toetada ühtesid kõrgeimaid gooti võlve maailmas. · Plaan on kujult ladina rist , nagu see on tavaks gooti katedraalidele. Kesklöövi pilt vaatega itta
muljega. Enamus kontsertitest toimuvad kirikutes kui kontserdil lauldud lauludest pooled olid pop-laulud, mida me oleme juba varem kuulnud. Veerand olid jõulu- ja gospellaulud. Laulmise ajal tegid lauljad sünkroonis liikutusi, mis olid sobilikud laulule ja rütmile. Riietuseks oli neil kõigil valga riietus, mis on tingitud pealkirjast ja sellest, et tegemist oli jõuluajaga. Etenduse lõpp oli samasugune võimas nagu ka algus. Lauljad tegid kaks lisalugu, sest publik nõudis seda. Ma soovitan kõigil seda vaatama minna, sest seda elamust mida sealt saab ei oskagi sõnadesse panna, seda peab ise oma silmaga nägema ja kõrvaga kuulma.
radadele suundudes tuleb esitusele ,,Sutekskäija" oma traditsioonilise enne lugu tehtava naljaga. Põhjamaine publik on lõpuks üles köetud ja saalis valitseb kaos. Kontserti üritatakse lõpetada vähe levinud looga ,,Nüüd elage hästi minu sõbrad", mis on tegelikult Metsatöllu liikmete kõrvalprojekti Tsõdsõpujaleelo repertuaarist. Kuid nagu juba öeldud, põhjamaisele publikule omaselt käitutakse vanasõna ,,algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama" järgi ja nõutakse maruliselt lisalugu. ,,Isa süda" sobib selleks superhästi, õhus lehvitatakse välgumihkleid ja kuulatakse hardunult. Kuid bändil on hoog sees ja küsimatagi tuleb esitusele veel järgminegi lugu millega õhtu lõpeb. Looks on ,,Metsaviha 2". Publik on nagu transis, kuulatakse täielikus vaikuses, välgumihkilte leegid heljuvad peade kohal ja esinemine lõpeb sõnadega ,,Aitäh, te olete parim publik üldse! Head ööd!" ning saalis valitseb pimedus.
ka löökpilliderühm. Pidevalt tegutsedes on orkester marssinud nii laulupeo rongkäikudes kui esinenud TTÜ mitmesugustel üritustel. Ürituse kavas olid välja toodud ühed muusikamaailma suurtegijad. Nendeks olid Jean Sibelius, Ludwig van Beethoven, Priit Raik Dimitri Shostakovich, Phillip Sparke, Georges Bizet, Ottorino Respighi ja Leonard Bernstein. Kokku esitati üheksa teost ja publiku soovil ka üks lisalugu. Kõikidest esitatud paladest oli minu lemmikuks George Gershwin'i ''The Symphonic Gershwin''. Mis mulle meeldis oli selle vahelduv tempo ja kohati rõõmsameelne meeleolu. Teos algas aeglaselt ja siis vahepeal muutus tempokamaks. Enamusajast oli siiski ülekaalus aeglane tempo. See kestis umbes 10 minutit ja esimeses pooles oli põhirõhk fagottidel ja ja trompetil. Teises pooles oli korraks kõristil ja ksülofonil peaosa ja kõik lõppes äärmiselt tempokalt
mõjunud esitusele hästi. Märkimisväärne oli ka Tõnis Mäe vilistamisoskus- ta vilistas peaaegu pool oma laulust ,,Ratas" ja püsis seejuures üsna täpselt nootidel ja helistikus. Võib öelda, et kontsert oli väga menukas, sest see oli täiesti välja müüdud. Rahvast oli külma kirikusse kogunenud nõnda palju, et kõik ei pääsenudki istuma. Tundus, et kõik väga nautisid antud kontserdit, sest lõpus aplodeeriti esinejatele väga tormiliselt ja kutsuti nad tagasi lisalugu esitama. Lisalugudena esitati ,,Ongi kõik öeldud"(Tõnis Mägi) ja ,,Laul ennekuulmatust lahkusest" (inBoil). Publik käitus väga viisakalt, keegi ei lobisenud ega häirinud teisi. Minu arvates oli see üks huvitavamaid kontserte , kus ma viimasel ajal käinud olen. Esituse muutis põnevaks osalejate improviseering ja see, et nad polnud pea-aegu midagi ette valmistanud. Tõnis Mägi suutis publikut vaimustada oma võimsa häälega, vaatamata sellele, et tal tegelikult oli hääl ära
Liikmed suhtlesid tihti publikuga ning mulle näis, et ka kõik uued kuulajad nautisid kontserti sama innukalt kui vanemad. Viimane lugu oligi nende uusim laul ,,Get out of town". Ma polnud seda lugu varem kuulanud ning see oli nagu kombinatsioon kõikidest vanadest lugudest, kuid see mõjus nii suurepäraselt, et oleksin seda lugu kuulanud mitu korda veel. Õnneks tundis ülejäänud publik sama, sest bändil ei lubatud lahkuda ja nad laulsid kaks lisalugu oma vanalt albumilt. Tundus, et ka bändile meeldis väikese Ehte kohviku hubane atmosfäär koos mitmekümnete loominguliste noortega, sest laulja kinnitas meile korduvalt, et ootab ka järgnevatel aastatel tagasikutset. Loominguliste Noorte Kokkusaamine oli sel aastal juba viies, kus noored saavad nädalaks kokku Haapsalus, kus päeval tegeletakse näitlemise, muusika ja tantsuga ning õhtuti kuulatakse Eestimaa erinevaid noortebände. Tundsin väga suurt äratundmisrõõmu, kui
Peale enda hittide esitas ta ka teiste artistide lugude cover'eid, näiteks kuulsa räpimoguli Snoop Doggi oma. Mulle väga ta lavasou ei meeldinud, sest ta midagi erilist ei teinud. Osad ,,fännid", kes olid Seani ilmselgelt mannetust esinemisest pettunud, hakkasid väljapääsu poole liikuma juba enne kontserdi lõppu. Halvaks üllatuseks oli ka, et mees lahkus peale 35- minutilist esinemist ehk 10 minutit varem kui oleks pidanud lahkuma. Ja mis kõige imelikum, ta ei laulnud mitte ühtegi lisalugu. Fännid kutsusid teda tagasi mitu korda suure aplausiga, kuid Sean ja ta produtsent olid kohe oma minibussi läinud, et Lätti sõita, kus tal järmisel päeval kontsert oli. Kokkuvõtvalt võiks öelda, et see 600 krooni eest ei läheks ma sellist kontserdit enam kunagi vaatama, kuna võib- olla oleks olnud parem isegi kuulata Vallikääru kandis elavate sugulaste rõdult kontserdi. Laulud olid küll head, kuid nagu eelnevalt mainitud, jättis
raiskamata. Instumentaalse algusosaga maha saanud ,vahetus taustakangal kiri The Hofner Blue Notesiks ja programmgi muutus. Loomulikult vahetas muusik ka kitarri. Seda tegi ta kontserti jooksul umbes kümnel korral. The Hofner Blue Notes tõi kontserti juurde põhiliselt bluusi,aeglasemat ja veidi tundelisemat muusikat ,kuid nüüd juba vokaaliga. Kolmandas kontserti osas läks Rea kindla peale välja,esitades ka kaks lisalugu: muidugi ,,The Road to Hell" mida ka kõige rohkem oodati ja mille sõnu ka enamik rahvas tundus peast teadvat, ning ,,On the beach" mis venis kahjuks küll liiga pikaks. Kontsert jättis uskumatu mulje. Kõik oli viimseni läbi mõeldud ning paigas.Kontserti heli pool oli samuti hea,kõik lood kõlasid väga puhtalt ja selgelt.Ainuke asi mille üle nuriseda oleks olid alatasa ringi sebivad turvamehed ,kes üritasid rahvast takistada pildistamast ning filmimast
Suurhalli saali keskele. Juba esimestest taktidest, kuni viimase lisaloo viimaste sekunditeni nautis publik kontserti ja Metallica sai ääretult sooja vastuvõtu osaliseks oma fännide poolt. Kontserti võib pidada väga hästi kordaläinuks, sest nii publik ja arvatavasti ka bänd jäi kontserdiga väga rahule. Metallica kontserdil Saku Suurhallis kõlas kokku 18 lugu. Eesti publik suutis Metallicalt meeletute ovatsioonidega välja meelitada ka kolm lisalugu. Esitlusele tulid mitmed palad bändi viimaselt albumilt ,,Death Magnetic", näiteks ,,That Was Just Your Life", ,,The End of Line", ,,Cyanide", ,,Broken, Beat & Scarred" ja teised. Samuti kõlasid Metallica varasemad tuntud lood nagu ,,Nothing Else Matters", ,,Enter Sandman", ,,Master of Puppets" ja ,,Seek and Destroy". Thrashmetali maailma superstaaride show'le lisasid vürtsi laserid, meeletu
Kuplee viskas õhku sõnumi: Vabaks tahan jääda ma, ei iial armasta. Veel tänaseni mõtlen selle üle, kuid isegi niivõrd põhimõttekindel ja meeleolukas esitus ei suuda mind selle sõnumiga nõustuma panna. Üheks lõpupalaks oli poppurrii näol kokku pandud lühike ülevaade ligi kaks tundi kestnud esinemisest. Alles siis võis tajuda, kui palju erinevaid emotsioone üks sellelaadne kontsert pakkuda võis. Lakkamatu aplaus meelitas välja ka paar lisalugu, millest üks oli J. Tätte "Tahan olla öö" ja mis veel tundideks pähe kummitama jäi. Mulle isiklikult ei öelnud nimetus Eesti Teatri laulud just kuigipalju. Tõtt öelda saingi pileti juhuse läbi ja ei oskanud sellelt ürituselt midagi oodata. Seepärast oli kontsert mu jaoks täis väga meeldivaid üllatusi ja elamusi. Lisaks mõningatele teadmistele muusikavallast, sain veel ka ilmeka ettekujutuse Eesti teatri lauludest. Kurb ainult, et Tartusse vaid kaks kontserti poetati
Juba esimestest taktidest, kuni viimase lisaloo viimaste sekunditeni nautis publik kontserti ja Metallica sai ääretult sooja vastuvõtu osaliseks oma fännide poolt. Kontserti võib pidada väga hästi kordaläinuks, sest nii publik ja arvatavasti ka bänd jäi kontserdiga väga rahule. Metallica kontserdil Saku Suurhallis kõlas kokku 18 lugu. Eesti publik suutis Metallicalt meeletute ovatsioonidega välja meelitada ka kolm lisalugu. Esitlusele tulid mitmed palad bändi viimaselt albumilt „Death Magnetic“, näiteks „That Was Just Your Life“, „The End of Line“, „Cyanide“, „Broken, Beat & Scarred“ ja teised. Samuti kõlasid Metallica varasemad tuntud lood nagu „Nothing Else Matters“, „Enter Sandman“, „Master of Puppets“ ja „Seek and Destroy“. Thrash-metali maailma superstaaride show'le lisasid vürtsi laserid, meeletu valgusmäng ja pürotehnika, mis mulle isiklikult meeldisid selle
kriuksuma. Peale esimese osa lõppu oli paus umbes 15 minutit. Teine osa algas teosega 5 Ungari tantsu. Üks nendest tantudest kõlas tuttavana. Teos Simple gifts form appalachian spring oli rahulik ja meditatiivne. Sellel oli väga ilus harmoonia, see oli lummav ja meenutas mulle päikeseloojangut. Viimane teos oli Souvenirs op.28. See sisaldas endas kuut tantsu. Üks esinejates kirjeldas seda kui energilist ja kerget muusikat. Kontserdi lõpus oli ka üks lisalugu. Kontsert esitati tiibklaveril. Kõik lood mängisid nad noodist. Esinejate emotioonide näitamine ja igasse palasse sisse elamine oli lausa lust vaadata. Dünaamiliselt tegid nad selle Kandle tiibklaveril imesid. Nende dünaamika oli väga hästi välja peetud. Kokkumängu oskus oli neil ilmselgelt väga hea, kuna nad on kindlasti päris palju neid palasid harjutanud ja esitanud koos. Neid võib ka kirjeldada kui natuke kohmetud ja hea huumorisoonega. Iga teose lõpus üks esineja
Kui üldse soliste omavahel võrrelda, meeldis mulle bariton rohkem. Võibolla ka sellepärast, et soprani kõrged partiid läksid minu jaoks liiga kiljumiseks ära. Kui viimane lugu lõppes, tõusis rahvas püsti ja plaksutas, kohal oli ka õpetaja ja kauaaegne ooperilaulja Anu Kaal, kes läks oma õpilast kallistama, solistidel olid kaasas ka lilled, sopranil Anu Kaalule ja baritonil Mati Palmile, kes kahjuks viibis haiglas ja kelle lillekimbu sai omale tema abikaasa. Esitati lisalugu: Mozati duett ooperist „ Don Juan“, laval kõik kolm suurepärast muusikut. Mulle kontsert väga meeldis, oli huvitav ja hästi esitatud, soovitaksin kõigile. Sain laupäeva õhtu toredalt aega veeta hea muusikaga Kadrioru lossis ja hiljem jalutada pargis.
"Kuu on päike", "Vale", "Unistus", "Saadan kuradile", "Lõhu ring", "Nagu merelaine", "Tead sa?", "A.S.A.P", "Neljapäev", Sõnad läinud" ning kolm versiooni loost "Welcome to Estonia". Sun Music' all 2005 lõpus tulnud "Veidi valjem kui vaikus" CD+DVD pakub muusika ja üllatuste nautimist küllaga. DVDd "Veidi valjem kui vaikus" ja sinna juurde kuuluva CD materjal on senised the greatest hit´id eelmiselt plaadilt akustiliselt ümber mängituna pluss mõni lisalugu. Salvestatud unplugged kontsertidel: Tartu Sadamateatris, Tallinnas ööklubis Prive ja Pärnu kontserdimajas umbes 250 inimesele eraldatud intiimses nurgakeses. Peale seniste hittide saab DVDl vaadatakuulata Padari ja Vanilla Ninja esilaulja Lenna Kuurmaa romantilist duetti. 2006 aasta algus on bändil töine, hakatakse päris uut plaati salvestama. 4 · Muusikaline tegevus 2003
Smith, Winehouse Gordan ) 5:17 Williams, 9. "Some ,,Back Unholy War" to 10. "He Can Only Black" Hold Her" 1. Nendele "Rehab" kümnele 2. "You loole Know I'm No Good" lisandusi 3. "Me & d Mr Jones" vastavalt 4. "Just ilmumis Friends" 5. "Back maale ka To Black" 1-10 6. "Love lisalugu, Is a Losing Game" mis olid 7. "Tears kas Dry on remiksid Their Own" või uued 8. "Wake Up Alone" lood.
sõndadele oli just sel hetkel seda laulu vaja, see laul tekitas publiku ja Estonia esibaritoni vahel hämmastava, väga, väga tugeva tunde, mina vähemalt tundsin, et sel hetkel ei olegi peale minu ja Zahharovi mitte kedagi saalis, see oli õnnis tunne ning kontserdi lõpetas Kustas Kikerpuu ,,Taas punab pihlakaid", selle laulude ajal käis nii mitmedki korrad minust läbi värin ja jällegi oli tõestatud: tal on ikka väga võimas ja hea hääl. Pärast viimast laulu, kuuldes, et lisalugu plaksutatakse küsis Jazzi Zahharov publikult ehk meilt, mida me kuulda soovime. Paljud vastasid, et Arne Oit´i ja Heldur Kaarmo ,,Tsirkust" ja jällegi laulis rahvas kaasa. See oli hea tunne, arvan, et igaüks seal saalis tundis ühtekuuluvust tänu Zahharovi esitatud laulule. Pärast kontserti jagas bariton rõõmuga autogramme ning küsis ka kuidas kontsert meeldis ja vastas hea meelega küsimustele. Küsimusele,,Hindate elus siirust ja ausust, valskust ei salli
esimesest reast, siis viimase loo oli ansambel leidnud grammofonimängijalt ning seetõttu nad ka esitasid seda nii: kordasid ennast, muutsid häälekõrgust, aeglustasid, kerisid jms. Kogu publik oli sellest esinemisest kaasahaaratud. Kedagi ei jätnud külmaks nende meeste briti huumor, eesti keeles rääkimine ning muidugi suurepärane lauluoskus. Laval tundis The London Quartet ennast väga mugavalt, tundus nagu oleksid nad sinna loodud. Publiku tungival soovil esitati ka paar lisalugu, millest üks oli ka eestikeelne. Meie oma emakeeles esitatud lugu jättis publikule muidugi eriti sügava mulje, kuna ei ole palju neid artiste, kes võtavad vaevaks esinemispaiga kohta nii palju uurida, et isegi suudavad kohalikus keeles laulu esitada. Kohe kindlasti oli kontsert väärt külastamist, kuna pakkus nii palju uut, huvitavat ja humoorikat. Ma ei olnud just väga ootusärevuses minnes kuulama vokaalansamblit ning seetõttu olin ma veelgi rohkem positiivselt üllatunud
selles, et ligi tund olin juba kellamuusikat kuulanud. Lugu ise oli elav, kuid häirima hakkasid mind kõrged ja kiledad helid. Viimase loona kõlas ,,Rõõm üle maa." Lool vaheldusid kiired ja aeglased rütmid. Aga siiski ei midagi erilist. Võib-olla olin juba kellamuusikast natuke tüdinud. Kontserdi lõppedes rahvas aplodeeris innukalt. Seetõttu mängisid nad veel lisaks ühe lisaloo, milleks oli Iisraeli rahvaviis. Kõige lõpuks aga tuli midagi uut. Mängiti veel üks lisalugu aga vahe oli selles, et soolot mängis üks noormees viiuliga. See oli midagi teistsugust ja tõi palju vaheldust. Kokkuvõtteks ütlen, et mulle see kontsert meeldis. Arsis mängib hästi ja mul on suur respekt kellamängu õpetajate ja õpilaste suhtes. Samuti meeldis mulle väga nende esinduslikkus. Kui tulevikus toimub veel selliseid kontserte, olen ma kindlasti inimene, kes seda ootab. Helina Daniel, 12.a Tartu Täiskasvanute Gümnaasium
Oli näha, kuidas viiuldajatel olid käed-jalad tööd täis. Peale võimsate kohtade oli neljandas osas ka laulvaid ja vaikseid kohti, need vaheldusid võimsa teemaga. Neljanda osa puhul meeldis mulle jälgida viiulite tehnilist virtuoossust ning laulvaid klarneteid. Mozarti-aegsetes sümfooniates oli põhiraskuse kandjaks tavaliselt esimene osa, kuid oma viimases sümfoonias on just finaal kogu teose kõrgpunktiks. Pärast teose lõppu rahvas plaksutas veel pikalt , kuid seekord lisalugu ei mängitud. Kogu kontserti juhtis saksa dirigent Christoph Poppen, kes on olnud ka viiuldaja. Viiuldajana on Poppen pälvinud tunnustust paljudel rahvusvahelistel konkurssidel ning lisaks külalisdirigendina on ta juhatanud arvukalt orkestreid. Kontsert oli korraldatud koostöös Eesti Ajaloomuuseumiga, sest selle hinnalisemate varade hulgas on Mozarti enda käega kirja pandud kadentsid 30.septembri õhtul kuuldud klaverikontserdile. Mulle meeldis see kontsert väga
10. lugu - Johannes Vincenet' " Triste chi speró morendo, e. Kes arvab, et läbi surma..." oli aga väga sünge ning kurvameelne ning ei pakkunud mulle eriti suurt naudingut. Lauljateks olid naine (sopran) ning mees (tenor) ning neid saatsid kaks viola de gambat. Hääled vastandasid tihti pillidele. Pillid katkestasid vahepeal mängu, jätkasid lauljad ja jälle vastupidi. Samuti lauldi vahepeal kaanonis ning ilma kindla meloodiata. Pärast kontserdi põhiosa lõppu tuli esitamisele ka lisalugu Seda laulsid kõik esinejad koos ning ilma pillisaateta. Oli hämmastav, kuivõrd hästi oli nende laul koordineeritud.Nad püsisid rütmis, nende hääled olid tasakaalus ning nad paistsid lendlevat läbi laulu, justkui poleks maailmas midagi lihtsamat. Nende "eriliselt sundimatut ning haruldast kokkukõla" imetlevad ka maineka vanamuusika ajakirja Early Music (2007) kriitikud. Nende seni viimane tunnustus on Palestrina plaadi eest
Selle video ka oma nime sai" Best Rap Video "Aastal 2006 MTV Video Music Awards . Aastal 2007 võitis ta Grammy auhinna parima Rap Esinevad Duo või Grupi "Ridin". " Ta oli varem sõlmitud Michael 5000 Wattsi Swishahouse etikett . comedic esineja" Weird Al "Yankovic tehtud paroodia laul, pealkirjaga" Valge ja nerdy "enda album Straight Outta Lynwood [10]. kolmanda singel oli" kasvanud ja Sexy ". Lisaks lisalugu "Grind Time" oli motiiv videomäng NBA Live '06 . Album oli sertifitseeritud plaatina RIAA ja tükeldatud ja keeras versioon kruvitud poolt OG Ron C ilmus veebruaris 2006 . Guest esinemiste jaoks album lisada Lil 'Flip, Natalie, Krayzie Bone, Bun B, Lil Wayne, Pastor Troy, Killer Mike, Scarface, laulja Billy Cook ja tema vend Rasaq. Jaanuaris 2006 chamillionaire sisestatud vaen koos BCD Music Group, firma, mis
neljast reeglist. Esimene neist käib illustratsioonide paigutuse kohta. 1. Illustratsioonid koondatakse kokku. Nii on neid kergem vaadata ja võrrelda omavahel ning nad tugevdavad üksteist visuaalselt. Tekstiveerud jäävad korrapärase kujuga, teksti on kergem pilguga haarata ja lugeda. Lisaks on olulised reeglid, mis määravad illustratsioonide omavahelisi suhteid. Need võivad moodustada erinevaid kooslusi: mitu foto, foto ja teabegraafika, foto ja lisalugu, joonistus ja teabegraafika jne. 1. Kui loo juures on ainult fotod, siis peab üks foto olema suurem. See moodustab infoploki fookuse. Suurim foto paigutatakse tavaliselt teistest kõrgemale ja vasemale. 2. Valida erineva kujuga ja suurusega fotosid. See teeb infoplokid dünaamilisemaks, annab kontrasti ja rütmi. 3. Kui loo juures on eri tüüpi illustratsioone, siis tehakse fookus tavaliselt fotost, sest foto on kõige tugevam pilgupüüdja
annaabi.ee 
