hulgas: a) meresõiduvabaduse; b) ülelennuvabaduse; c) kaablite ja torujuhtmete paigaldamise vabaduse; d) tehissaarte ja muude rahvusvahelise õiguse alusel lubatud rajatiste ehitamise vabaduse; e) kalapüügivabaduse; f) teadusuuringute vabaduse, võttes kõikidel juhtudel arvesse UNCLOS vastava osa põhimõtteid ja norme. Need õigused pole nõndanimetatult kivisse raiutud, sest kasutamisel tuleb võtta arvesse teiste samade õiguste kasutajatega. Avamerel viibides on laev lipuriigi ainujurisdiktsiooni all, kui rahvusvaheliste lepingutega või UNCLOS-ga ei nähta ette teisiti. Erandina võib teise riigi sõjalaev kinni pidada piraatluses või orjakaubanduses kahtlustatavaid laevu, ja lipukontrolliks (jälitamisõigus). Merede vaba kasutamise printsiibi sõnastas esimesena hollandi õigusteadlane Hugo Grotius teoses ,,Mare liberum" (1609), tänapäeval on see reguleeritud Genfi konventsiooniga (1958) ja (VII osa), kusjuures viimane on konflikti korral ülimuslik.
Tahvel 10. Lloyd's Corporation Klassifitseerides laevu ja andes neile välja vastavaid dokumente kasutavad KÜ-d spetsiaalseid märke või sümboleid, mis annavad asjatundjale küllalt palju teavet juba esimesel pilgul. Neid märke nimetatakse klassisümboliteks (vt. Lisa, Tahvel 2.11.). Igal KÜ-l on oma sümbolite süsteem (vt. Lisa, Tahvel 2.12.). Peale klassi omistamist toimub järelvalve laeva tehnilise seisundi üle kolmes liinis: lipuriigi järelvalve, klassikinnitus järelvalve, eriotstarbelised ülevaatused. Lipuriigi järelvalvet teostab kas riigi mereadministratsioon või sõlmib viimane selleks kokkuleppe mõne KÜ-ga. Eesti Vabariigi nimel võivad tegutseda: Lloyd's Register of Shipping, Bureau Veritas (Prantsuse) Det Norske Veritas (Norra) Vene Register Germanischer Lloyd (Saksamaa) Registro Italiano Navare
kohustatud: *võimaldama ja hõlbustama inspektoritel kiiresti ja ohutult laeva pardale minna; *tegema koostööd ja abistama inspektorit laeva inspekteerimisel; * inspekteerimisel mitte takistama ega segama inspektoreid; * võimaldama vajaduse korral kasutada laeva sidepidamisvahendeid, et inspektor saaks inspekteerimise ajal lipuriigi ja inspekteeriva riigi asutustega ühendust pidada; * tagama inspektoritele tööks vajalikud tingimused, muu hulgas vajaduse korral söögi ja majutuse; * hõlbustama inspektorite turvalist lahkumist laevalt. -9- Kalapüügiseadus ja sellest tulenevad nõuded kalapüügil. Kalapüügiseadus on suunatud kala- ja veetaimevarude jätkusuutliku kasutamise tagamisele
EIÕK § 27 lg 1 - Rannikuriik ei teosta kriminaaljurisdiktsiooni oma territoriaalmerd läbival välisriigi laeval isiku kinnipidamiseks või läbisõidul oleva laeva pardal toimepandud kuriteo juurdluse korraldamiseks, välja arvatud juhul, kui: a) kuriteo tagajärjed mõjutavad rannikuriiki; b) kuriteoga häiritakse rannikuriigi rahu või territoriaalmere kohta kehtestatud avalikku korda; c) laeva kapten, laeva lipuriigi diplomaatiline esindaja või konsulaarametnik on palunud kohalike ametiisikute abi või d) meetmed on vajalikud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku ringluse tõkestamiseks. Utoopia ametnik käitus õigesti/valesti seoses piirile toodu kastiga. Arkaadia on/ei ole vastutav diplomaatide käitumise eest. Ikka, sest nad on riigi esindajad. Jane Doe ja Robert Jonesiga toimunu kvalifitseerub/ei kvalifitseeru rahvusvaheliseks
suurem kui 0,2 m - soovitavalt peaks püstvusõlg saaavutama suurima väärtuse külgkaldenurkadel üle 30°, kuid külgkaldenurkadel mitte alla 25° - algmetatsentri kõrgus GM0 koos vabapindade parandiga ei tohi olla alla 0,15 m. Kui tekilast ulatub tekiehitiste vahel poordist poordini ja lasti püsttoed jäävad paigale ka suurtel külgkaldenurkadel, võib laeva lipuriigi valitsus ülaltoodud kriteeriumid asendada järgmistega: - püstuvusõlgade kõvera ja külgkaldenurkade telje vahelise kujundi pindala 40o külgkaldenurgavõi üleujutusnurga ordinaadini, kui see on alla 40°, ei tohi olla alla 0,08 meeterradiaani - püstuvusõla suurim väärtus peab olema vähemalt 0,25 m - metatsentriline kõrgus, arvestades vabapindade mõju, peab alati olema positiivne
- kalapüügivabadus (on piiratud, sest kala on vähe ja ei saa lõputult seda välja püüda, on paigas ka navigatsiooni reeglid jne) - merealuste kaablite ja torujuhtmete paigaldamise teaduslike mereuuringute teostamise vabadus ❏ Neid vabadusi kasutada viisil, mis pöörab nõutavat tähelepanu teiste riikide huvidele nende vabaduste kasutamisel ❏ Üldjuhul alluvad laevad avamerel olles vaid lipuriigi ja rahvusvahelisele õigusele ❏ Lipuriigil (riik, mis teostab võimu laeva üle) on õigus ja kohustus tagada lipuriigi ja rahvusvahelise õiguse rakendamine selle lippu kandvatel laevadel (nt on olemas ka nn mugavuslipp - mugavuslipu riigid on need riigid, mis annavad kergekäeliselt oma lippu oma registreeringu, neid huvitab vaid see, kas registreerimise eest on raha kätte saadud või mitte)
§ merealuste kaablite ja torujuhtmete paigaldamise vabadus § teaduslike mereuuringute teostamise vabadus -‐ neid vabadusi kasutada viisil, mis pöörab nõutavat tähelepanu teiste riikide huvidele nende vabaduste kasutamisel -‐ üldjuhul alluvad laevad avamerel olles vaid lipuriigi ja rahvusvhaelisele õigusele -‐ lipuriigil on õigus ja kohustus tagada lipuriigi rahvusvahelise õiguse rakendamine selle lippu kandvatel laevadel -‐ Teise lipuriiigi tsiviillaevade tegevusse võib sekkuda vaid piiratud juhtudel, nt: § Lähenemise õigus § Piraatlus
ehitamise, nende uppumatuse, töökindluse jne. suhtes Laevade usaldusväärsusest olid kõigepealt huvitatud lastiomanikud , kes oma kauba kaugele teele saatsid. Ka laevaomanikud , kui nad ise olid laevade juhid, mispuhul neid asi huvitas eluliselt, või kui nad ise laevadel ei seilanud, huvitas neid ikkagi oma vara saatus ja hea maine. Peale klassi omistamist toimub järelvalve laeva tehnilise seisundi üle kolmes liinis: lipuriigi järelvalve, klassikinnitus järelvalve, eriotstarbelised ülevaatused. Lipuriigi järelvalvet teostab kas riigi mereadministratsioon või sõlmib viimane selleks kokkuleppe mõne KÜ-ga. Tehniline järelvalve: on laeva ning selle seadmete ja varustuse vastavuse kontrollimine rahvusvahelistes konventsioonides ning käesolevas seaduses sätestatud nõuetele. teostavad Veeteede Amet ja volitatud klassifikatsiooniühing.
Mio dollarit, see on 600........ Estonia huku ajal oli dollari ka SEK kurrs 1:6, kui 6x 50, saab 300 Mio SEK-i, aga Estonia puhul firma Skuld maksis välja 880 Mio SEK-i. Tegi seetõttu, et tegu oli erakordselt suure õnnetusega, muidu oleks ta olnud out of business. Kohtunik ja adv peab tegema matem tehinguid- laeva maht (saab täpse tonnaazhi teada dokumentist tonnage certificate ehk mõõdukiri, mille annab välja lipuriigi veeteede amet või mereadministratsioon, mingi klassifikatsiooniühing, kes seda laeva ja tema tehn seisundit jälgib ja sertifitseerib, EV Veeteede Amet ei ole selleks pädev). Estonia oli 15 500 registertonni, kui kahjud on jagatud 2 eri liiki- 1.isikukahju /surm või kehavigastus, piirmäär 2 x suurem kui 2.varaline kahju /see, mis ei kuulu surma või kehavigastuse hulka, see on 2 x väiksema suurusega. Kuni 501-3000 tonnini iga tonni eest 500 arvestusühikut juurde panna, nii arvutad
annaabi.ee 
