13. Valgud on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Peptiidid on molekulid, mis koosnevad ridamisi peptiidsidemetega üksteise külge aheldatud aminohapetest. Oligopeptiid on moodustunud väikesest arvust(2-10) aminohapetest. Polüpeptiidid on peptiidsidemetega seotud aminohappejääkide ahelad. 15. Kodeeritavad aminohapped on eluks vajalikud 20 aminohapet. 17. Valke liigitatakse prosteetiliste rühmade järgi. Näiteks lipoproteiidid (bakterid), glükoproteiinid, metalloproteiidid. 18. Peptiidsideme ruumiline kuju. Valkude struktuur on väga ebapüsiv, sõltudes temperatuurist ja keskkonna PH-st.
VALGUD Valgud on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappe. Aminohapped on omavahel ühendatud peptiidsidsidemega (kahe aminohappe vahel). Hemoglobiin (vere punalibledes, ül on hapniku siduda). Valk: 1. Lihtvalk- ainult aminohappe 2.Liitvalk- aminohapped, glükoproteiidid (suhkrumol), lipoproteiidid (liipidid) Inimeste valgud koosnevad 20 erinevast aminohappest, millest 8 on asendamatud st neid peab saama valmiskujul toiduga. Ülejäänud aminohapped (asendavad) suudab inimene sünteesima lämmastiku sisaldavatest ühenditest. Valgu molekuli omadused sõltuvad aminohappete järjekorrast ja hulgast.. Valgu molekuli esimest järku struktuur on pepsiidsidemetga ühendatud aminohappejääkide vahel. Selle keerdumisel heeliksiks või kokkuvoltumisel moodustub teist järku struktuur.
Varuaine funktsioon *talletatakse organismis varuks(nahaalune rasvkude) *depoorasv *organismis 10-20% kehakaalust *Toiduga saadud lipiididest omastab umbes 95% Struktuurne funktsioon *rakumembraanide struktuurikomponent tugevdab rakumembraani Kaitsefunktsioon *termoregulatsioon nahaalune rasvkude *mehhaaniline kaitse amortiseeriv kiht *Organite ümber moodustuv rasvkoekiht kaitseb organeid põrutuse eest Transpordifunktsioon *vere lipoproteiidid on kolesterooli, vabade rasvhapete ja rasvlahustuvate vitamiinide transportijad Lahusti Muud funktsioonid *endogeense vee potentsiaali reserv organis * küllastamata rasvhapete allikas * eelühendid bioaktiivainete sünteesiks *isolaatorid (müeliinkiht) * olulised sapi väljutajad seedeprotsessi käigus *on toidu aroomiainete kandja ja täiskõhutunde tekitaja Lipiidide ainevahetus Seedeprotsessis osalevad: *ensüümid .... Lipiidide imendumine
ja mittevalgulisest komponendist: a) Nukleoproteiidid mittevalguline osa on nukleiinhape (RNA, DNA) b) Fosforproteiidid - sisaldavad fosforhappejääki. Nende hulka kuulub piima kaseiin. Kaseiinid on temperatuuri huhtes püsivad, kuid sadestuvad kergesti hapete toimel. Liitvalgud c) Kromoproteiidid mittevalguline osa on värvaine. Tuntuimad on hemoglobiin ja lihastele punase värvi andev müoglobiin. d) Glükoproteiidid sisaldavad glükoosijääki e) Lipoproteiidid sisaldavad rasvhappejääki Valkude ehitus · Valkude ehituses eristatakse neli struktuuritasandit: 1) Primaarne str näitab ära valkude aminohappelise järjestuse 2) Sekundaarna str iseloomustab valgu polüpeptiidahela keerdumist -heeliksiks või paigutust ß-struktuuriks mõlema puhul on AH-d valgu sees seotud vesiniksidemetega. 3) Tertsiaarne str erinevate lisasidemete (vesinikside,
toime vastu. UVK eest kaitsevad inimest esmajärjekorras naha optilised omadused. Umbes 5% UVK-st reflekteerub nahalt, ülejaanu kandub edasi nahka, kus see hajutatakse või absorbeeritakse. Olulisemad on tagajärjed, mis tekivad energia absorbeerumisel. Molekule, mis valgust absorbeerivad, nimetatakse kromofoorideks. Nad jaotatakse: Organismis olemasolevad e. endogeensed kromofoorid (keratiin, nukleiinhapped, melaniin, hemoglobin, porfüriin, karoteen, lipoproteiidid jt.). Organismi sattunud e. eksogeensed kromofoorid (fotosensibiliseerivad ravimid ja keemilised ühendid). Erinevatel kromofooridel on spetsiifiline absorptsioonispekter, s.t. et erinevad valgustundlikud molekulid absorbeerivad eri lainepikkusi. Kui absorbeerunud energia kasutatakse ära fotokeemilisteks reaktsioonideks, muutub rakkude molekulide struktuur. Kõige kergemini kahjustavad DNA, RNA, mukopolüsahhariidid, elastin, kollageen ja lüsosoomid.
asendamatuteks, millest viimaseid organism ise ei tooda ja sellepärast tuleb neid saada toiduga. Valgud jagatakse kahte suurde rühma:proteiinid ehk lihtvalgud ja protetiidid ehk liitvalgud. Lihtvalgud lõhustuvad hüdrolüüsil ainult aminohapeteks. Proteiinid ehk lihtvalgud jagunevad;protamiinid, histoonid, prpolamiinid, gluteliinid, albumiinid, globuliinid ja skleroproteiinid. Proteiidid ehk liitvalgud. Tähsamad liitvalgud on nukleoproteiidid, kromoproteiidid, glükoproteiidid, lipoproteiidid jt. Liitvalke iseloomustab suur bioloogiline aktiivsus, 4 mida põhjustavad gprosteetilse rühma koostisesse kuuluvad komponendid:nukleiinhapped, pigmendid, metallid jt.ühendeid. Valgud toidus Valgud peaksid andma toiduga saadavast energiast 10-15%. Et organismi valguvarud pole suured, peab toit igal söögikorral küllaldaselt valku sisaldama .Tasakaalustatud
, bakteriaalsed, viiruslikud põletikud, infarkti, traumade, stressi korral Kusihape kajastab neerude tööd. Tõuseb pneumoonia, leukeemia, paastu puhul. Langeb raske maksahaiguse puhul. Tõusulangust mõjutavad ka paljud ravimid ( aspiriin, diureetikumid j.p.m) 8 Norm: 0,16 0,4 üh. Kõrgenenud näitajad osutavad neeruhaigustele ning raseduse toksikoosidele. Rasvad Lipoproteiidid sisaldavad rasvu (lipiide), näiteks kolesteriin, mis moodustub maksas. Kolesteriini e kolesterooli näitajad sõltuvad maksa seisundist ning söömisel saadud rasva kogusest. Norm: 56 üh. Need näitajad vahelduvad sõltuvalt maksa töö häiretest ning toidu kvaliteedist. Fibrinogeen vastutab vere õigeaegse hüübimise eest. Norm: 36 g/l Bilirubiin on sapipigment, mis moodustub hemoglobiini lagunemisel maksas ning põrnas.
Valgu kõrgemad järgustruktuurid lagunevad madalamateks lõpetades primaarstruktuuriga = denaturatsioon. Primaarstruktuuri lagunemine = hüdrolüüs. Mõningatel füüsikalis-keemilistel tingimustel on võimalik valgu struktuuri osaline taastumine = renaturatsioon. Kui valgud on ühinenud teiste orgaaniliste ainetega, saame me liitvalgud e proteiidid. * glükoproteiidid * nukleoproteiidid * lipoproteiidid Valkude funktsioonid: * ensümaatiline funktsioon (valgud reguleerivad biokeemilisi protsesse) * ehituslik funktsioon (raku organellide koostisosa; naha tekised puhtalt valgud (juuksed, küüned)) * transpordi funktsioon (hemoglobiin transport ülesandega valk) * retseptor funktsioon (membraani koostises olevad valgud, mille ülesandeks ainete ära tundmine, vastavalt sellele raku töö mõjutamine)
kattekudedes elastsed ja mehhaaniliselt vastupidavad b) Globullaarsed valgud- vees või etanoolis lahustuvad. Lahustuvuse järgi jagatakse albumiinid, globuliinid, prolamiinid, gluteliinid, protamiinid, histoonid. Funktsioonide järgi ansüümid, O2 transportijad, harmoonid, toksiinid, antikehad. Liitvalgud e proteiidid (sisaldavad peale lihtvalgulise osa mitte valgulist täiendavat rühma e prosteetilist rühma, mille järgi klassifitseeritakse: lipoproteiidid (+lipiidid), fosfoproteiidid (+ H3PO4), kromoproteiidid (prosteetiline rühm annab värvuse, nt hemoglobiin ja klorofüll). Valkude funktsioonid: 1) Eluprotsesside katalüüsimine (ensüümid) ja reguleerimine (hormoonid). 2) Keemilise energia transformeerimin muudeks energialiikideks (valkude lõhustumine) 3) Struktuuride loomine (eituslik funktsioon). 4) Kaitse ebasoodsate ja kahjulike välismõjude eest (aktiivne- antikehad, passiivne-nahk, sidekude jne)
Prostaglandiinid on lokaalsed signaalmolekulid ja toimivad tavaliselt kudedes produtseeritud auto- ja/või parakriinsete signaalmolekulidena. 42. Valkude ainevahetus: üldiseloomustus, valkude tähtsus toitumisel. Organimis lämmastikubilanss. Funktsionaalsete mehhanismide ja regulatoorsete süsteemide materjaalseks aluseks on struktuursed valgud, ensüümid ja spetsiifilised kompleksühendid (müosiin, hemoglobiin, tsütokroomid), lipoproteiidid ja nukleiinhapped. Valkude koostisesse kuuluvad aminohapped võivad olla süsivesikute ja lipiidide sünteesi lähteaineteks, neist moodustub bioaktiivseid metaboliite (kilpnäärme hormoone, kreatiini) ning neist sünteesitakse nukleotiidide ja fosfolipiidide lämmastikalused. Loomorganismis toimub pidevalt kudede ehitusaine põhikomponentide valkude süntees ja lagunemine. Valkude moodustamiseks vajab
sinihappeglükosiidid, fütoöstrogeenid, sinepiõliglükosiidid, oksalaadid, kilpjala toksiinid, saponiinid, graianotoksiin, favism, leukotoksiin-dioolid. Ritsiin jt. lektiinid · Mõningad taimsed sahhariidrühmadega spetsiifiliselt seonduvad mitteensüümsed valgud ehk lektiinid võivad avaldada söömisel ebasoovitavaid mõjusid. Lektiinid on suhteliselt kõrge molekulkaaluga (100 000 150 000) termolabiilsed valgud, lipoproteiidid või glükoproteiidid, mida on leitud rohkem kui 800-st erinevast söödavast taimest. Eriti laialt on lektiinid levinud kaunviljalistes (Leguminosae) nagu mitmesugused oad, herned jt. Lisaks leidub lektiine ka loomades nagu käsnad, molluskid, kalad (veres), amfiibid (munades) ning imetajate kudedes, inimene kaasa arvatud. Praktikas kasutatakse lektiine veregruppide määramisel, kasvajarakkude äratundmisel ning
lektiinid, ensüümi inhibiitorid, alkaloidid, sinihappeglükosiidid, fütoöstrogeenid, sinepiõliglükosiidid, oksalaadid, kilpjala toksiinid, saponiinid, graiantotoksiin, favism, toksilised lipiidid, leukotoksiin-dioolid. Mõningad taimsed sahhariidrühmadega spetsiifiliselt seonduvad mitteensüümsed valgud ehk lektiinid võivad avaldada söömisel ebasoovitavaid mõjusid. Lektiinid on suhteliselt kõrge molekulkaaluga (100 000 150 000) termolabiilsed valgud, lipoproteiidid või glükoproteiidid, mida on leitud rohkem kui 800-st erinevast söödavast taimest. Eriti laialt on lektiinid levinud kaunviljalistes (Leguminosae) taimedes nagu mitmesugused oad, herned jt. Lisaks leidub lektiine ka loomades nagu käsnad, molluskid, kalad (veres), amfiibid (munades) ning imetajate kudedes, inimene kaasa arvatud. Praktikas kasutatakse lektiine veregruppide määramisel,
annaabi.ee 
