Lipiidid LIPIIDIDE KLASSIFIKATSIOON 1. Rasvhapped 2. Triatsüülglütseroolid 3. Glütserofosfolipiidid 4. Sfingolipiidid 5. Steroidid 6. Teised lipiidid LIPIIDSED KAKSIKKIHID 1. Kaksikkihi tekkimine ja säilitamine 2. Lipiidide liikuvus 3. Membraanivalgud 4. Erütrotsüütide plasmamembraan Mis on lipiidid? Lipiidide struktuur: on bioloogilise päritoluga ained, mis on lahustuvad orgaanilistes solventides: kloroformis, eetris, metanoolis on vees rasklahustuvad ei ole polümeersed, ent moodustavad agregaate
· Kui C3 reageerib fosforhappega, moodustub glütserofosfolipiid (raku O H2C O C R2 membraanide oluline komponent) · Fosforhape reageerib R1 C O CH O (esterifitseeritakse) omakorda mõne H2C O P O kõrvalgrupiga X mille tulemusel tekivad spetsiaalse rakendusega O lipiidsed kompleksid phosphatidate X võib olla näiteks · Seriin · Koliin O · Etanoolamiin O H2C O C R2 · Glütserool R1 C O CH O · Inositool H2C O P O X
d) loomne vaha nt linnu sulgedel kaitseb märgumise eest · varuenergeetiline ülesanne loomadel varurasvad (naha aluskoes, toruluudes), taimedel varud seemnetes, viljades · lahustid K, A, E, D vitamiinid lahustuvad vaid rasvades · ehituslik ülesanne rakumembraani koostises (fosfolipiidid) ja putukatel vahad · lähteained rasvade koostisosadest saab sünteesida teisi orgaanilisi ühendeid · lipiidsed suguhormoonid (testosteroon, östrogeen) seotud sugutunnuste ja sugurakkude küpsemisega 5. Valgud e proteiinid e biopolümeerid tähtsaim ehitusmaterjal · monomeeriks aminohappe jäägid; aminohapete vaheline kovalentne side peptiidside · valkude erinevad omadused tulenevad aminohapete erinevatest järjestustest Valkude ülesanded: · ensümaatiline ülesanne sülje ensüüm amülaas lõhustab sahhariide, maomahla ensüüm pepsiin valke,
abil kõik rakud transkribeerivad oma pärilikkuse informatsiooni RNA kaudu kõik rakud transleerivad RNA valkudeks kasutades sama printsiipi kõik rakud koosnevad sarnastest “ehitusblokkidest“ (nukleotiidid, aminohapped, rasvhapped) kõik rakud kasutavad funktsionaalsete ülesannete täitmiseks valke kõik rakud vajavad eluks energiat kõik rakud on kaetud rakumembraaniga kõik rakumembraanid on kahekihilised lipiidsed struktuurid rakumembraanides olevad valgud annavad raku erinevatele membraanidele spetsiifilisi funktsioone PROKARÜOOTSED/EELTUUMSED RAKUD reeglina üherakulised organismid kaks peamist harju: bakterid ja arhed lihtsa struktuuriga, kuid suure biokeemilise variatsiooniga suur kohastumine erinevates elukeskkondades kiired paljunejad inimeses on rohkem bakterirakke kui omaenda rakke
· Rakumembraani ja lüsosoomi sekreteeritavatele valkudele sahhariidse jäägi liitmine · Taimede rakuseina polüsahhariidide süntees ( va tselluloos) 43. Kuidas vesiikulid teavad, kuhu liikuda ja kuhu sulada? Kestavalgud lagunevad, paljastuvad need valgud, mis on olulised vesiikulite liikumise määramisel ja need valgud määravad ka ära, millise ER-i valguga kokku sulavad. 44. Kuidas liiguvad vesiikulid organismides rakkude kaudu?Kuidas sellised lipiidsed kogumikud tekivad? Taimedes (valdavalt seemnetes): Sünteesitud lipiidid pannakse karedapinnalise ER-i kahe kihi vahele, struktuur hoitakse koos teatud valkude abil. Sees paikneb ühekihiline lipiid, sest moodustise sisemus on hüdrofoobne. 45. Milline on kloroplastide genoom? Kloroplastides on üle 100 geeni (sõltub teatud määral ka taimest), genoom on rõngasjas (tüüpiline prokarüotne genoom) 46. Kuidas kloroplastid vanematelt järglastele üle lähevad?
rasvhapetest. Ürgsel Maal võis keemilise sünteesiga moodustuda rasvhappeid (neid on saadud ürgse Maa tingimusi imiteerides laboris ja neid on leitud ka meteoriitidest). • Ürgraku membraan võis koosneda fosfolipiidest; • Ürgraku membraan võis koosneda peptiididest. Mikrobioloogia I 2017 Kuidas võis membraaniga ürgrakkk liposoom moodustuda? • Liposoomid (lipiidsed kerakesed) moodustuvad lipiidide (rasvhapped, fosfolipiidid) segamisel veega. Lipiidid moodustavad vees spontaanselt kaksikkihi, kus hüdrofoobsed molekuli osad on suunatud sissepoole. • Liposoomi ümbritseb lipiidne kaksikkiht. • Vaata animatsiooni lipiidide organiseerumisest vees kaksikkihiks. • http://www.youtube.com/watch?v=lm-dAvbl330&featur Rasvhape e=related Rasvhapped assambleeruvad vees hõlpsasti mitsellideks ja mitsellidest moodustub esmalt
katmiseks nende säilivusaja pikendamseks,närimiskummi tootmisel, juustupinna katmisel,glaseerainena kohvi tootmisel jm. Fosfolipiidid glütseroolijäägiga seotud 2 rasvhappejääki, 3. jäägiga fosforhappe jäkk ja lisaks alkohol. Leidumine: kaseiinid piimas, ihtüliin kalamarjas, vitelliin, fosfovitiin munarebus. Fosfolipiidid on rakumembraanide olulised ehitusmaterjalid, moodustavad - 90% membraani lipiididest. Membraan on lipiididest ja valkudest koosnev vedel "mosaiik", kusjuures lipiidsed ja valgulised komponendid on pidevas liikumises. Toiduainetööstuses kasutatakse fosfoglütseriide emulgaatorite ja stabilisaaroritena. Enim leiab kasutamist letsitiin( nt kondiitritooted, pagaritooted jm). 18. Ensümoloogia põhimõisted. Temperatuuri ja keskonna pH mõju ensüümidele. Ensüüm oma ehituselt on valk. Toimelt katalüsaator. Tema mõjul kiireneb keemiline reaktsioon tuhandeid kordi. Iselooustab suur aktiivsus ja spetsiifilisus iga ensüüm teeb kindlat tööd
-tokoferool, BHT - butüülhüdroksütolueen). FOSFATIIDID e fosfoglütseriidid- muitikomponentsed ehk liitlipiidid, mille koostisse alkoholina kuulub glütserool, mis tingib ka nimetuse fosfoglütseriidid. Fosfoglütseriidid on glütserooli estrid, milles kaks OH-rühma on esterdatud rasvhapetega ja üks fosforhappega. Fosfolipiidid on rakumembraanide olulised ehitusmaterjalid, moodustavad - 90% membraani lipiididest. Membraan on lipiididest ja valkudest koosnev vedel "mosaiik", kusjuures lipiidsed ja valgulised komponendid on pidevas liikumises. SFINGOLIPIIDID - liitlipiidid, mis põhikomponendina sisaldavad kahealuselist aminoalkoholi sfingosiini. Rasvhappe seostumisel sfingosiiniga aminorühma kaudu tekib tseramiid. Tseramiidid on sfingolipiidide ehitusiikuks aluseks. Täiendava komponendi (X) liitumisel tseramiidiga sfingosiini C1 asendis paikneva Ohrühma kaudu formeeruvad idividuaalsed sfingolipiidid. LIPIIDIDE AGREGAADID - Polaarses keskkonnas moodustavad lipiidid
Steroidhormoonid. X. MEMBRAANID JA MEMBRAANITRANSPORT. (Õpik lk 167-184) 1. Bioloogiliste membraanide funktsioonid, komponendid ja ehitus. Membraanide asümmeetrilisus kihi piires (lateraalne) ja kihtide vahel (transversaalne). Faasiüleminekud. Plasmamembraanid eraldavad raku väliskeskkonnast, sisemembraanid eraldavad raku erinevaid piirkondi. Omadused: 1. kihilised, kahe lipiidimolekuli paksused (6-10 nm); 2. Koosnevad peamiselt lipiididest ja valkudest koos süsivesikutega; 3. Lipiidsed spontaanselt moodustuvad kaksikkihid takistavad polaarsete molekulide liikumist; 4. Membraanis on erinevate funktsioonidega valgud pumbad, kanalid, retseptorid, ensüümid, energia ülekandjad; 5. Valke ja lipiide hoiavad koos mittekovalentsed jõud; 6. Asümmeetrilised 7. Voolavad struktuurid, molekulid difundeeruvad kuid ei pöörle risti tasapinnaga; 8. Enamus membraane elektriliselt polariseeritud sisse jääb negatiivne laeng.
(Õpik lk 167-184) 1. Bioloogiliste membraanide funktsioonid, komponendid ja ehitus. Membraanide asümmeetrilisus kihi piires (lateraalne) ja kihtide vahel (transversaalne). Faasiüleminekud. Plasmamembraanid eraldavad raku sisemuse väliskeskkonnast. Seesmised membraanid eraldavad erinevaid raku piirkondi. Omadused: 1) Kihilised, kahe lipiidimolekuli paksused; 2) Koosnevad peamiselt lipiididest ja valkudest koos süsivesikutega; 3) Lipiidsed spontaanselt moodustuvad kaksikkihid takistavad polaarsete molekulide liikumist; 4) Membraanis on erinevate funktsioonideg valgud pumbad, kanalid, retseptorid, ensüümid, energia ülekandjad; 5) Valke ja lipiide hoiavad koos mittekovalentsed jõud; 6) Asümeetrilised; 7) Voolavad struktuurid, molekulid difundeeruvad kuid ei pöörle risti tasapinnaga; 8) Enamus membraane elektriliselt polariseeritud sisse jääb negatiivne laeng.
kuni 90%). Väga vähe vett on spooride ja eoste tsütoplasmas. Biofunktsioonid: seob rakku ühtseks tervikuks; kindlustab raku organoidide ainevahetuse: 1. toitaineid sisaldava keskkonnana 2. jääkaineid koguva keskkonnana varufunktsioon. Sisaldised: toitelise funktsiooniga: 1. süsivesikulised (nt tärkliseterad taimedes ja glükogeeni graanulid maksa- ja seenerakkudes. 2. Valgulised sisaldised (rohkem iseloomulikud taimerakkudele). 3. Lipiidsed sisaldised taimedes õlivakuoolidena, palju küllastumatut rasvhapet, loomades neutraalrasvade näol. Muud kristallid taimerakkudes. Põhiliselt oblikhappe soolad, harva CaCO3 ja CaSiO4. Arvatakse, et neil on kaitsev ülesanne herbivooride eest. 1 Rakubioloogia
kuni 90%). Väga vähe vett on spooride ja eoste tsütoplasmas. Biofunktsioonid: seob rakku ühtseks tervikuks; kindlustab raku organoidide ainevahetuse: 1. toitaineid sisaldava keskkonnana 2. jääkaineid koguva keskkonnana varufunktsioon. Sisaldised: toitelise funktsiooniga: 1. süsivesikulised (nt tärkliseterad taimedes ja glükogeeni graanulid maksa- ja seenerakkudes. 2. Valgulised sisaldised (rohkem iseloomulikud taimerakkudele). 3. Lipiidsed sisaldised taimedes õlivakuoolidena, palju küllastumatut rasvhapet, loomades neutraalrasvade näol. Muud kristallid taimerakkudes. Põhiliselt oblikhappe soolad, harva CaCO3 ja CaSiO4. Arvatakse, et neil on kaitsev ülesanne herbivooride eest. 17 Rakubioloogia
- Osaleb: haavade parenemisel, kaitsemehhanismides patogeenide vastu. - Nuumrakkude aktiveerimisel toimub raku degranulatsioon. Aktiveerimine: 1) Otseselt (füüsikalised, keemilised tegurid) 2) IgE poolt 3) Komplemendi süsteemi poolt. Põletiku mediaatorid: 1. Tsütokiinid: proinflammatoorsed: IL-1, TNF-, IL-6 ja kemokiinid 2. Plasma ensüümide aktivaatorid Kiniinid, bradükiniinid (vasoaktiivsed peptiid) 3. Komplemendisüsteemi aktivatsioon: C3a, C4a, C5a 4. Lipiidsed mediaatorid. (Arahidoonhappe metaboliidid) Nuumrakkude aktivatsioonil vabanevad: Deponeeritud mediaatorid: Histamiin, kiniinid, trüptaas, kümaas, hepariin Uuesti sünteesitud: 1)Tsüsteinüülleukotrieenid(cysLT): LTC4, LTD4, LTE4 2) Prostaglandiinid: PGD2, PgF2; 3) PAF, 4) Adenosiin Põletiku mediaatorid: HISTAMIIN 1. vabanev mediaator põletiku protsessis Põhjustab: arterioolide dilatatsiooni, suurendab permeaabelsust, Prostaglandiinid: parakriinne ja autokriinne toime
Annab peremeesorganismile lühiaegse kaitse. Komplemendi süsteem. Omandatud immuunsus on antigeen-spetsiifiliste lümfotsüütide vastus antigeenile, mille käigus areneb immunoloogiline mälu. Tekib lisaks kaasasündinud immuunsusele ning annab pikaajalise kaitse haiguste vastu. Prostaglandiinid, tsütokiinid ja komplemendi süsteemi valgud. Rakud, mille pinnal aktiveeruvad mustrit äratundvad retseptorid sekreteerivad prostaglandiine (lipiidsed) ja tsütokiine (valgulised või peptiidsed). Põletikulised tsütokiinid on TNFα, interferoon-γ, kemokiinid ja interleukiinid. Samuti aktiveerub komplemendi süsteem. Defensiinide toimemehhanism Nii selgroogsete, selgrootute kui ka taimede kõikide kudede epiteelirakud sekreteerivad mikroobidevastaseid aineid defensiine. Need on positiivse laenguga amfipaatsed peptiidid, mis seostuvad patogeenide membraanidele ja lõhuvad selle.
Membraanid Ülesanded Ainete transport Metaboolsete jääkide eraldamine rakust Tsütoplasma pH säilitamine Tsütoplasmas teatud osmootse jõu hoidmine Organellides spetsiifiliste tingimuste hoidmine Membraanid koosnevad lipiidide kaksikkihist, mida läbistavad integraalsed valgud. Lipiidid takistavad rakus esinevatel polaarsetel ühenditel kiiresti rakust välja difundeeruda. Raku membraani paksus 6~10 nm Membraanide valgud Integraalsed e transmembraansed- läbivad ühe või mõlemad lipiidsed kaksikkihid Perifeersed- paiknevad lipiidse kaksikkihi tsütoplasma või väliskeskonna poolsel pinnal. Väliskeskonna poolsed valgud osalevad rakk-rakk äratundmises ja signaalide ülekandmises, taimedel ka tselluloosi sünteesiks rakuseinas. Tsütoplasma poolsed osalevad tsütoskeleti sidumises valkudega, signaalide ülekandes. Integraalsed osalevad kanalite moodustamises ja ainete transpordis.
b. Tärkliseterad: amüloplastid (alati ümbritsetud plastiidi strooma ja membraanidega!) c. Õlitilgad 4. Jääkained: vakuoolis, taime pinnal 5. Raku kest a. Vahelamell (primaarne rakukest) pektiin (hemitselluloos, ka tselluloos): kuni rakk kasvab b. Teisene rakukest: ladestub sissepoole, raku maht väheneb: tselluloos ->mitsellmikrofibrillid->fibrill + maatriks (pektiin, hemitselluloos) c. Puitumine (ligniin) d. Lipiidsed kihid (vaha, kutiin, suberiin) e. Ränistumine f. Plasmodesmid (rakumembraan; rühmiti) g. Poorid (esmane rakukest) 6. Eukarüootse raku sümbiogeneetiline kujunemine. 1) Kemolitotroofsete bakterite arengu käigus tõusis bioproduktsioon nii suureks, et osutus võimalikuks obligatoorsete heterotroofide kujunemine. Heterotroofe võis tekkida tollal nii arhe (domineerisid) kui eubakterite (olid sel ajal vähemuses) hulgas. Bakteritele omane väike genoomi
antigeeni eelnevat töötlust, kuna TCR tunneb ära lineaarseid epitoope. TCR on kahte tüüpi: α/β – seostub MHC I ja MHC II klassi molekulidega ning immuunvastuses selle tavalises mõttes. Seda retseptorit kannavad 90-95 % T-rakkudest γ/δ – sarnane kujult α/β retseptorile. Kuid seda tüüpi retseptor seostub spetsiifiliste ligandidega - kuuma-šoki valkudega, mitte-peptiidsete ligandidega sh fosforüleeritud ligandid või mükobakteriaalsed lipiidsed antigeenid. γ/δ tüüpi retseptor ei vaja seostumiseks antigeeniga MHC klassi molekule, vaid ta võib seostuda ka vabade antigeenidega, aga ka mitte-klassikaliste MHC-sarnaste molekulidega. Üldiselt ei teata veel γ/δ retseptori rolli immuunvastuses. γ/δ retseptorit kannavad 5-10 % T-rakkudest. TCR koostises on tegelikult mitu erinevat sorti retseptoreid – juba mainitud heterodimeer (α-ahel ja β- ahel, mille variaabelne osa on antigeeni spetsiifiline)
annaabi.ee 
