Strateegid Aristrokraadid Käsitöölised Talupojad Kodanikud Orjad Rõivastus ja soeng Riidetükk ümber keha heidetud Pükse ei kantud, neid peeti barbaritele kohaseks Juuksed olid pikkad Naistel keerulised soengud, sageli ka meestel Peloponnesose sõja algus Teravnesid Sparta ja Ateena vastuolud Sparta moodustas Peloponnese liidu koos teda toetavate linnriikidega Ateena kitsendas nende kauplemisõigusi Sparta nõudis kauplemisõiguste kaotamist, Periklese pagendamist Ateenast Rahvakoosolek lükkas nõudmised tagasi ja Ateena ja Sparta vahel algas sõda Sõja kulgemine Ateena merevägi oli Sparta omast tugevam Peloponnesose liidu väed tungisid igal aastal Atikale ja laastasid maa Ateena laevastik ja maaväed rüüstasid vaenlase tagalat Teisel sõja-aastal puhkes sisse piiratud
Hiljem kadus patriitside ja pleibede seisusevahe ja kõik roomlased moodustasid ühtse seaduse ees võrdes kodanikkonna. Kuid see ei tähendanud tegeliku võrdsust päriselt oli rooma riigi juhtimine ikka kitsa ringi jõukate kodanike käes kuid nüüd kuulus sinna ka rikkaid pleibesi. Rooma riigis veel oli väga suur vaeste mass, mass mis ei olnud üldsegi arukas pealekauba ja poliitikast ei mõistnud nad kindlasti midagi. Võrreldes kreeka linnriikidega oli rooma rahvas minu meelest nagu lollpeade rahvamass. Rooma riigis oli naistel ka väga tagasihoidlik staatus peres peaagu samasugune nagu Ateena naistel aga nad olid mõjukamad ja nad võisid enda meeste juures viibida pidustustel ja nendega koos einestada ja nad ei pidanud riietuma väga tagasihoidlikult. Erinevalt Ateenast ja Spartast kus said kõik kodanikud osaleda poliitikas. Ateenas maksti
idakaldal. tempel Mesopotaamias Põhilisteks tegevusaladeks olid põlluharimine ja meresõitmine, · Vana Testament- piibli I osa, iisraellaste ajalugu, usku, tigudest toodeti purpurset värvi, millega riideid värviti (purpurriie). kombeid ja seadusi puudutavate andmete peamine allikas Välja olid kujunenud linnriigid, mis sarnanesid sumeri linnriikidega, neid juhtis kuningas. · Savitsivilisatsioon- Mesopotaamia (seal leidus palju Suur mõju ühiskonnas oli kaubandusega tegelevatel ülikutel. savi) Leiutasid maailma esimese tähestiku 2. at eKr · Satraap- Pärsia asehalduskord Mesopotaamias (võõra Tihe kaubavahetus Egiptusega võimu isemeelne esindaja) Neil oli semiidikultuur
(vrd. Kreeka aristokraatia) Plebeid Rooma kodanike enamus, kes ei kuulunud patriitside hulka. Tohtisid hääletada rahvakoosolekul. Pidevad vastuolud, tasapisi plebeidele rohkem õigusi (rahvatribuun, 450 eKr 12 tahvli seadused) 287 eKr seisused võrdsustati (Rooma rahvas populus Romanus) Tähtsamad sündmused 387 eKr Gallid rüüstavad Rooma, saavad suure lunaraha. ,,Häda võidetuile" (,,vae victis") ja ,,Haned päästsid Rooma". Seejärel sõjad samniitide ja Kreeka linnriikidega Rooma sõjaväe ümberkorraldused (loodi raskejalavägi, ratsavägi, leegion) tagavad edu, allutati kogu Itaalia (a.-ks 265 eKr). Kartaago (lad. Punia) Aafrika põhjarannikul tänapäeva Tuneesias. 3 sõda. I meresõda Sitsiilia ja Sardiinia ja Korsika pärast. Roomlased loovad mereväe, sõdivad maasõda merel ja võidavad. II Hannibali sõjaretk Itaaliasse, Cannae lahingus võitis roomlasi. Roomlased Aafrikasse -> Hannibal järgi, et Kartaagot kaitsta sai Catolt
(vrd. Kreeka aristokraatia) Plebeid – Rooma kodanike enamus, kes ei kuulunud patriitside hulka. Tohtisid hääletada rahvakoosolekul. Pidevad vastuolud, tasapisi plebeidele rohkem õigusi (rahvatribuun, 450 eKr – 12 tahvli seadused) 287 eKr seisused võrdsustati (Rooma rahvas – populus Romanus) Tähtsamad sündmused 387 eKr Gallid rüüstavad Rooma, saavad suure lunaraha. „Häda võidetuile“ („vae victis“) ja „Haned päästsid Rooma“. Seejärel sõjad samniitide ja Kreeka linnriikidega – Rooma sõjaväe ümberkorraldused (loodi raskejalavägi, ratsavägi, leegion) tagavad edu, allutati kogu Itaalia (a.-ks 265 eKr). Kartaago (lad. Punia) Aafrika põhjarannikul tänapäeva Tuneesias. 3 sõda. I – meresõda Sitsiilia ja Sardiinia ja Korsika pärast. Roomlased loovad mereväe, sõdivad maasõda merel ja võidavad. II – Hannibali sõjaretk Itaaliasse, Cannae lahingus võitis roomlasi. Roomlased Aafrikasse -> Hannibal järgi, et Kartaagot kaitsta – sai Catolt
Ukraina inflatsioon on 22,7 %. Ukraina rahaühik on grivna. Üks Eesti kroon on 0,4336 grivnat. Ukraina osaleb Interpoli, ÜRO, Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) ja teiste vähemtuntud rahvusvaheliste organisatsioonide, nagu PCA ja ILO tegevustes. 5 Ajalugu Esimesed teadaolevad rändhõimud jõudsid Ukrainasse I aastatuhandel eKr ning kauplesid rannikul paiknevate Kreeka linnriikidega. Lõpuks jäid Ukrainasse paikseks slaavlased. 1667. aastal jagasid Ukraina omavahel Poola ja Venemaa. 1793 valitses Venemaa enamust tänastest Ukraina riigi aladest. 1918 kuulutas Ukraina välja oma iseseisvuse, aga see jäi lühiajaliseks. 1939 läks kogu Ukraina Nõukogude Liidu valdusesse. 24. augustil 1991 kuulutas Ukraina end iseseisvaks. Juunis 1996 võeti vastu Ukraina põhiseadus. Ukraina ajaloolised piirkonnad on Bessaraabia, Galiitsia ja Podoolia
2008 aastal oli Ukraina rahvaarv 46 372 700 inimest, sealhulgas oli linnaelanikke 31 668 800 inimest ja maaelanikke 14 703 900 inimest. 2008. aastal sündis Ukrainas 510588 last ja suri 754462 inimest. Rahvastiku loomulik iive oli järelikult -243874 inimest. Suhtarvudes väljendudes oli sündimus 11,0 promilli, suremus 16,3 promilli ja loomulik iive -5,3 promilli. Ajalugu Esimesed teadaolevad rändhõimud jõudsid Ukrainasse I aastatuhandel eKr ning kauplesid rannikul paiknevate Kreeka linnriikidega. Lõpuks jäid Ukrainasse paikseks slaavlased. 1667. aastal jagasid Ukraina omavahel Poola ja Venemaa. 1793 valitses Venemaa enamust tänastest Ukraina riigi aladest. 1918 kuulutas Ukraina välja oma iseseisvuse, aga see jäi lühiajaliseks. 1939 läks kogu Ukraina Nõukogude Liidu valdusesse. 24. augustil 1991 kuulutas Ukraina end iseseisvaks. Juunis 1996 võeti vastu Ukraina põhiseadus. Ukraina ajaloolised piirkonnad on Bessaraabia, Galiitsia ja Podoolia. Galiitsia on ajalooline piirkond
Hääletamise teel. koosolekul. Võimutäius rahvakoosolekul. Ostrakism- killukohus. Sõjaväekoosolekud. Hiigelaeg Peale Pärsia sõdu. Kreeka Peloponnesuse sõdade ajal. hiigelaja ajal. Sõjaliidud Ateena mereliit. Egeuse Peloponnesuse liit. Liit Lõuna- rannikuriikide Pärsia-vastane liit. Kreeka linnriikidega. Liit Pärsiaga. Religioon: Jumalad: antropomorfsed, eristusid inimesest suremaatuse, vägevuse poolest. Zeus Taeva-, tormi- ja piksejumal. Võimsaim, jumalate valitseja. Kutsuti isaks. Ilmus kotkana, meelisohvriloom härg. Valvas kõikide seaduste üle. Hera Zeusi õde ja abikaasa. Teava kuninganna. Abielu kaitjsa. Armukade, kiusab Zeusi lemmikuid ja nende lapsi. Lemmikohvriloom lehm, kutsuti
- Linna valitses raad see oli hiliskeskajale iseoomulik - Varakeskajal domineeris maahärra linnavalitsemine kui mõisavalitsemine - Linna eliit koosnes maavaldajatest, ametnikest - Alamaadel ja ministariaalid olid linnavalitsejad ja vabad elanikud - Kaupmehed esialgu eliiti ei kuulund - Alpidest põhjapool aadlikud olid linnustes, itaalias aga linnades - Itaalias kuulusid linnaümbruses oloevad alad linna alla need moodustasid Contadod. Tegemist oli linnriikidega - Itaalias hakkasid kaupmehed rikastuma ja tõusid linnaeliiti (12 saj) - Patrirtsiaat mingi suguvõsa(de) juhtiv positsioon linnas - Linna eliidile hakkas tuginema linna omavalitsus - Esialgu tekkisid need maahärra administratsiooni kõrvale, hiljem hakkasid õigused leienema - Scabiinid/schöffenid - Eri linnade kov raamid olid erinevad, olenes enamasti linna jõukusest. Suurlinnadel oli jõudu ennast maahärra suhtes maksma panna - Saksamaal tekkisid freistadt-d
sõlmimine, lepingute ratifitseerimine, vahekohtunikud (kolmas osapool), neutraalsus, esindatajte-saadikute vahetamine, konsulite funktsioonid. VK diplomaatiast: domineeriv- enese säilitamine, diplomaadid- taktitud, segadused seadusandliku ja täidesaatva võimu vahel (saadikud ei teadnud täpselt, mida nad peavad tegema). Vana-Rooma: Hannibal tugev strateeg ja diplomaat. Kartaago läbirääkimised Makedooniaga. Makedoonia neutraliseerimine (Rooma koalitsioon Kreeka linnriikidega ja Makedoonia kaotus Roomale). Kartaago kaotus ja läbirääkijate saatmised Rooma. Läbirääkija diplomaatilise immuunsuse äravõtmine ja hukkamine. Hannibal põgenes Süüria kuninga juurde, plaan luua Makedoonia, Kartaago ja Süüria liit. Süüria kuningas keeldus. Saavutused: esimene regulaararmee (palk, toit, elamine). Suur haldusala (senat, provints, imperaator, ideoloogia ülekandumine provintsidesse,
Esimene Aasia valitseja, kes annetas ka Kreeka pühamutele (naine oli kreeklanna). Kimlased torkisid kogu aeg ja 650 langes. Assüüria tekstited esineb ka mingi Mita (vb Midas), Sargoni ajast. Vb see suur kääbas on Midase haud. Lydia riik Natuke rohkem ülal ja lääne pool. Tõusis esile Phrygia langusega. Ajalugu teada Kreeka allikatest, eriti läbi Herodotose. Tugevad sidemed Kreeka linnriikidega. Miletus oli tähtis linn. Lydia kuningad olid poolkreeklased (kuna naiseks võeti kreeklannasid tihti). Eriti tuntud 7.saj teisel poolel hakkasid müntima. Kõige kuulsam kuningas on Kroisos, kes kreeka pärimuses oli hullult rikas ja õnnelik. Puhkes sõda Pärsiaga. Aastal 456 sai Kroisos Kyroselt lüüa ja vallutati.. Pärsia riik ja selle tekkimine.
5 saj lõpp tähednas teatud muudatust kuni senini oldi selgelt Kreeklastega vaenujalal , 5 saj lõpul oli Peloponnosuse sõda, sparta ja kreeka oma liitlastega, Spartalastel läks vaja raha et ehitada oma laevastiku, sõlmiti liit Pärsia kuningaga, ja ta finantseeris Sparta laevastiku rajamise. Kujunes olukord, et pärslastel oli piiramatult raha, siis see liit oli väga ihaldatav kõikidele Kreeka linnriikidele, läbi 4 saj läbi oma raha kasutades, manipuleeris Kreeka linnriikidega. Kreeka mehed leidsid et pärsia turg on ahvatlev koht , ja pärslased avastasid et kreeka palgasõdurid on väga head sõdurid, tulemus oli see et 4 saj algusest peale 1000 kaupa kreeklasi läks pärsia kuninga teenistusse, läksid väeosadega pärsia teenistusse, tõusid kõrgeteks ohvitserideks. Eliitüksus , oli ka kreeka palgasõdurid. Pärsia usk Pärslased olid etniliselt seotud indiaga.Pole eriti midagi teada nendest muistsetest . Mingi aeg
Ida-Aafrikasse jõudis islam 7.-8. saj ning oli suuresti seotud sinna saabunud Araabia põgenikega, kes olid pidanud pagema usuliste eriarvamuste poolest. Nendega seostatakse ka linnade teket nendel aladel. Seal kujunes välja suahiili kultuur ja keel, mis on tänapäevani Ida-Aafrika populaarseim suhtluskeel. Suahiili kultuuris tekkis mitmeid suuri linnu, nt Zanzibar, mis püsivad ka tänapäevani. Tegu oli peamiselt kaubanduslike linnriikidega, kus valitses islami kultuur ning juhtideks olid araablased, kuigi põhielanikud oli Aafrika põliselanikud. Peamiselt tegeleti käsitööga, mida valmistati Aafrika sisealade jaoks vahetuskaubaks. Eksisteerisid mošeed ning kivihooned. Kristlus Aafrikas Kristlusel oli peamiselt neli etappi, mille jooksul ta Aafrikas levis. See jõudis Põhja-Aafrikasse juba 1. saj ning kristlikud jõukeskused, mis seal välja kujunesid, olid igati arvestatavad. See ristiusk mõjutas oluliselt
Pärast mässude edukat maha surumist alustas Darius I oma vallutusi ja laiendas edukalt impeeriumi piire. Darius tegi retke sküütide vastu (516-512), tegi vallutusi Indias. Pärsia võimu alla sattusid Samose saar, Hiose saar, vallutati Traakia ja Makedoonia. 5. saj eKr leidsid aset Kreeka-Pärsia sõjad, mis algasid ülestõusuga Ioonias (499-494). Pärslased surusid mässu veriselt maha. Darius I otsustas vallutada ka Mandri-Kreeka. Algaski sõjategevus ka Mandri-Kreekal asuvate linnriikidega nagu Ateena, Sparta jne. Ja selles sõjas osutusid kreeklased edukateks. 490. a suutsid kreeklased võita Maratoni lahingus pärslasi. Darius I on maetud hauakambrisse, mis asub Naqs-i- Rustamis. Serubabel- Et valmistada teed Jahve eskatoloogilisele tulemisele pidi taastatama tempel. Märgiks, et lunastuse aeg on vahetult ukse ees, laskis Sakarja valmistada krooni daviidid Serubabelile (Sk 6, 9 jj). Teda ja Saadoki soost preestrit Joosuad nimetas ta ``õlipoegadeks`` (4, 14), s.t
annaabi.ee 
